Bluetooth: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Hvosujal (talk | contribs)
No edit summary
Hvosujal (talk | contribs)
Line 13: Line 13:


==Bluetoothi ajaloost==
==Bluetoothi ajaloost==
Bluetooth on oma nime saanud Taani viikingite kuninga Harald Blåtandi (Harld Bluetooth) järgi, kes on selle poolest, et ühendas Taani üksikud hõimud ühtseks kuningriigiks. Bluetoothi märk tulenebki Haraldi Blåtandi ruuni kirjas olevatest sümbolitest ( vastavalt  Harald (ᚼ) ja  (Blåtandi) (ᛒ),
1994. aastal anti firmale Ericsson ülesanne uurida traadita ühenduse loomise võimalikkust raadiolainete abil. Uuring andis positiivse tulemuse ja 1998. aastal asutasid Nokia, Ericsson, IBM, Toshiba ja Intel Bluetooth Special Intereset Group´i (SIG), mille ülesandeks oli standardi väljatöötamine. Esimese lõpliku versiooni avaldas SIP aasta 1999.aasta juulis, milleks oli Bluetooth version 1.0 ja millele järgnes sama aasta detsembris Bluetooth 1.0b. Alles 2001.aasta veebruaris toodi välja versioon 1.1. See oli esimene soliidsem põhi turukõlblikute seadmete jaoks, sest eelnevas versioonis esines üsna palju ebatäpsusi ja vigu.


==Kasutatud kirjandus==
==Kasutatud kirjandus==

Revision as of 23:21, 18 May 2011

Referaat on täiendamisel

Sissejuhatus

Kes meist ei ole kasutanud mõnd Bluetoothi seadet – näiteks mõnda sinihambal töötavat hiirt, klaviatuuri, kõrvaklapi komplekti või siis seda toetavat telefoni. Järgnev referaat seletabki lühidalt, mis asi on bluetooth, selle ajaloost ning standarditest.

Mis on bluetooth?

Bluetooth on kahesuunaline lähiala raadiolink, mis toimib 2,4 GHz sagedusel (mis on üsna sarnane WiFi-võrkude sagedusele) ning see võimaldab erinevatel elektrilistel seadmetel luua andmesideühenduse ilma füüsilist ühendust loomata. See tähendab, et pistikud ei pea ühendama ning seadmeid ei ole vaja hoida otsenähtavuses..

Bluetooth on spetsiaalselt välja töötatud võimalikult odavana, et seda saaks paigutada ka sellistesse vähe maksvatesse elektroonikaseadmetesse nagu juhtmeteta kõrvaklapid, mängukonsoolid või klaviatuurid, lisaks on see üsna madala energiatarbega, , mis tähendab, et kasutada saab akutoitega seadmeid. Madal energiatarve negatiivne külg on aga see, et bluetoothiga andmed kaugele ei levi – tehnoloogia võimaldab andmeid edastada kuni 10 meetri kaugusele kiirusega kuni 1 Mb/s. Bluetooth toimib 2,4 GHz sagedusel, mis on üsna sarnane WiFi-võrkude sagedusele.

Bluetoothi ajaloost

Bluetooth on oma nime saanud Taani viikingite kuninga Harald Blåtandi (Harld Bluetooth) järgi, kes on selle poolest, et ühendas Taani üksikud hõimud ühtseks kuningriigiks. Bluetoothi märk tulenebki Haraldi Blåtandi ruuni kirjas olevatest sümbolitest ( vastavalt Harald (ᚼ) ja (Blåtandi) (ᛒ),

1994. aastal anti firmale Ericsson ülesanne uurida traadita ühenduse loomise võimalikkust raadiolainete abil. Uuring andis positiivse tulemuse ja 1998. aastal asutasid Nokia, Ericsson, IBM, Toshiba ja Intel Bluetooth Special Intereset Group´i (SIG), mille ülesandeks oli standardi väljatöötamine. Esimese lõpliku versiooni avaldas SIP aasta 1999.aasta juulis, milleks oli Bluetooth version 1.0 ja millele järgnes sama aasta detsembris Bluetooth 1.0b. Alles 2001.aasta veebruaris toodi välja versioon 1.1. See oli esimene soliidsem põhi turukõlblikute seadmete jaoks, sest eelnevas versioonis esines üsna palju ebatäpsusi ja vigu.

Kasutatud kirjandus