User:Tlaiksoo

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tarmo Laiksoo
Esitamise kuupäev: 17.oktoober. 2011

Essee

  Peale esimest erialatutvustuse ja õpingukorralduse loengut ei osanud ma sellest ainest suurt midagi arvata. Loengus astusid üles erinevad õppejõud IT-Kolledzist, kes tutvustasid oma eriala ning kuidas õppetöö IT-Kolledzis toimub ja toimuma hakkab. Tutvustati ka e-õppe kasutamisvõimalusi.

  Alates teisest loengust alustati erialaste loengute sarja. Teisel loengul astus üles IT-Kolledzi endine rektor ning praegune õppejõud Linnar Viik, kes pidas meile innovatsiooni teemalist loengut. Härra Viik käsitles innovatsiooni väga huvitaval ja omapärasel moel, mis haaras vähemalt minu kui mitte veel paljude teiste ruumisviibijate tähelepanu. Ta juhtis tähelepanu sellele, et alustatakse paljude projektide või ideedega, kuid kui jõutakse raskusteni, siis loobutakse. Kõrvale tõi ta kohe näite, kus luuakse palju uusi väikeettevõtteid.  Kuid pahatihti satutakse raskustesse ning loobutakse. Kuid need,  kes raskused ületavad, ehitavadki üles innovatsiooni. Teine väga lihtne näide oli, et inimene ei oska ka kohe sündides jalgrattaga sõita, vaid õppida tuleb tasa ja targu. Kes loobub kohe, ei õpigi kunagi sõitma, kuid need kes varuvad kannatust, õpivad. Samuti rääkis ta nutitelefonide meeltust kohtuasjadest, kus hetkel on käimas üle 2500 erineva istungi ning kõrvale tõi ta illustreeriva pildi, kes kellega sõjas on. Isiklikult oli Linnar Viigi loeng üks minu lemmikutest.

  Kolmandas loengus astus üles Mart Mangus, kes rääkis meile teemast „Ideest teostuseni“. Ta tõi meile välja erinevad võimalused ettevõtete loomisest ning samuti ka enda loodud ettevõtetest. Loengus toodi välja ka palgatööliste ning ettevõtjate head ja halvad küljed. Loengu keskel kaasati ka auditoorium loengusse, kus Mart Mangus andis kõigile võimaluse ise ettevõtte idee luua. Igaüks sai mõelda mõne idee ning selle härra Manguse loodud interneti lehele postitada. Peale paari minutit valiti välja parimad ning hakati neid ükshaaval lahkama ning nende plussi ja miinuseid kirja panema. Parimad ideed said ka õppeaines punkti. Üldiselt loeng oli väga huvitav ning tekitas minus kindlasti suuremat huvi ettevõtluse vastu.

  Neljandas loengus esines meile IT-Kolledzi enda õppejõud Margnus Ernits, kes rääkis meile Robootikast. Tutvustati Robootikaklubi, mis asub IT-Kolledzis ning ka mille labor asub IT-Kolledzis. Ta rääkis, kuidas paljud tuubivad tuimalt teooriat, kuid sellega ei saavutata midagi, vaid tuleb osata ka praktikat. Selle kõrval tõigi ta välja näiteid, kuidas robootika ühendab näiteks matemaatikat ja füüsikat ja üleüldist loogilist mõtlemist. Veel tutvustas ta Robocode programmi ning Robotexi. Viimane on põhimõttelist robotite jalgpall, kus robotid peavad lööma võimalikult kiiresti kõik pallid õigesse väravasse. Mis oli väga huvitav, oli see, kui palju me tegelikult arvuteid endaga koguaeg kaasas kanname. Pisikesi arvuteid leidub näiteks SIM-kaartides, pangakaartides ning paljudes muudes kohtades. Kuna olin ise ka varem robootikaga natukene kokkupuutunud, meeldis mulle Marguse loeng väga.

  Viiendas loengus astusid üles Toomas Mõttus ning Jaan Feldmann, kes rääkisid meile loengu „Serverikeskuste võrguarhidektuurist“. Mõlemad mehed töötavad ka firmas Net Group ning kiirelt tutvustati meile ka firmat, nende tööd ja eesmärki. Selgitati,  et IT läheb tegelikult igapäevaga ainult lihtsamaks, kuid seda vaid tava kasutajatele. Neile, kes sellel alal töötavad, muutub ala aga aina keerulisemaks, kuna teenuste ülevalhoidmine muutub aina raskemaks ja aega nõudvamaks. Samuti räägiti, kuidas IT on aja-jooksul muutunud. Näiteks, kuidas on muutnud võrgukaartide haldamine ning nendele teenuste peale laadimine; kuidas tuleb teha üha vähem kaabeldusi. Leian, et loeng oli väga huvitav, kuid üsna raskestimõistetav, kuna tegemist oli kindlasti omaala spetsialistidega, siis kasutati väga spetsiifilisi väljendeid, mistõttu oli kohati raske loengut jälgida. Kuid kuna puutun ka ise igapäevaselt kokku kaablite ja arvutiräkkide ehituse ning võrgukaartide seadistamisega(AS Levira firmas töödates), sain siiski teada palju infot, mis varem oli kas puudulik või nigel.

  Kuuendas loengus tuli meile rääkima Agu Leinfeld teemal „Kas sellist IT’d me tahtsimegi?“. Töötab ta Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses. Loengus käsitleti, kuidas ja kui palju IT ühiskonda ning üleüldiselt inimkonda tegelikult mõjutab. Välja tõi ta faktina selle, et inimesed on hakanud tehnoloogia kiire arenguga ka rohkem tööd tegema. Näiten tõi ta välja järgmise fakti, et inimene teeb isegi siis tööd, kui ta WC’s poti peal on. Väga huvitav oli kuulata seda, kuidas viirusetõrje arendajad uusi versiooni testivad ning välja toovad.  Sellega toodi välja tegelik seos küberkuritegevuse ning viirusetõrje arendajate vahel. Üldiselt leidsin, et loeng oli väga huvitav.

  Seitsemendas loengus ning ühtlasi ka minu lemmikloengus astus üles Anto Veldre, kes rääkis meile „Tööst arvuti-ikalduse tõrjerühmas.“ Alustuseks rääkis ta meile, mis on tegelikult identiteet ja e-ühiskond ning kui haavatav tegelikult identiteet on e-ühiskonnas ning kui kergelt see kättesaadav ja rünnatav on.  Räägiti küberkuritegevusest- kuidas netipankadest raha varastatakse ja kuidas see tegelikult välja näeb. Kõige huvitavam osa loengust oli see, kui härra Veldre rääkis, kuidas viirustega võitlemine tegelikult käib. Kuidas tegelikult tahetaksegi, et uued viirused tuleksid, kuna see muudab ainult neid ainult targemaks. Et luuaksegi serverid, kuhu riputatakse üles mingi võlts dokument või fail ning jälgitakse, kuidas seda erinevate viirustega rünnatakse. Kuigi härra Veldre loengus polnud tead mis palju teksti või slaide ning enamus loengust toimus rääkides, siis muutis tema iseloom ning suhtlusoskus loengu väga kergesti jälgitavaks. See, kuidas ta tõi välja väga lihtsad näited erinevate teemade kohta, tegi see just Anto loengu minu lemmikuks.

  Kaheksandas ning ühtalasi ka viimases loengus astus üles TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe, kes rääkis meile teemal „Akadeemia tee.“ Pikalt tutvustati meie TTÜ Kämpust ehk siis erinevaid TTÜ-le kuuluvaid hooneid ja insituute ning ka nende õppejõude. Rääkis, kuidas IT-Kolledz ja TTÜ on aegade möödumisel üha paremini läbi hakanud saama ning kuidas on plaan ehitada IT-Kolledzi kõrval asuva muruplatsi peale uus IT Akadeemia. Tutvustati pikalt TTÜ-s õpitavaid erialasi. Seejärel rääkis ta üldiselt õppejõu ja üliõpilase vahelisest rollist ning kõrghariduse erinevustest ja sarnasustest. Lisaks tutvustas ta meile Soomes asuvat Aalto ülikooli, mis on kokkuliidetud kolmest erinevast ülikoolist. Seejärel tutvustas härra Tammemäe meile 24-tunnist programmeerimisevõistlusest, millest on ka IT-Kolledz osa võtnud. 

  Mis neid loenguid siis seob? Ma leian, et neid loengud seob ühine eesmärk arendada ning edendada IT-d Eestis ja ka mujal maailmas. Muuta IT tava kasutajale lihtsamaks ja kättesaadavamaks, kuid samas ka turvalisemaks. Kõik need loengud andsid mulle isiklikult palju uusi teadmisi ning süvendasid huvi paljude erinevate aspektide suhtes. Kindlasti andis see mulle juurde ka huvi õppida edasi oma eriala ning seda mitte ainult koolitasandil, vaid ka nö „hobi“ korras. Mis muutis kõik loengud väga huvitavaks oli veel see, et kõik loengutes esinenud inimesed olid kindlasti oma ala spetsialistid, kuid mis veel tähtsam- kõik olid erinevatest valdkondadest. Seega leian, et aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli väga hariv.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

1. Uurin välja korduseksami kuupäeva. 2. Korduseksami saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. 3. Korduseksamile minek tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. 4. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. 5. Järeleksami eest peab olema tasutud vähemalt 2 tööpäeva enne eksami kuupäeva. 6. RE kohal õppivatel tudengitel pole korduseksami eest vaja tasuda. 7. REV kohal õppivatel tudengitel on korduseksami tasu kokkulepitud rektori käskkirjaga.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus

IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva