User:Moovel

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marek Öövel

Esitamise kuupäev: 7.november 2011 (kell 00:44)

Essee

Selle nädala suuremaid uudiseid IT vallas oli kahtlemata maailma suurima sooduskupongide vahendaja Groupon aktsiate avalik emissioon. Grouponi näol on tegemist Eesti cherry.ee ja teiste sarnaste USA versiooniga. Põhjus, millega Grouponi aktsia emission eriliselt silmapaistis oli on see, et IPO käigus korjati investoritelt muljetavaldavad 700 miljonit dollarit, mis on Google järel paremuselt teine tulemus internetifirmade seas. Arvestades Euroopa võlakriisist tulenevat ebakindlust aktsiaturgudel on tulemus seda tugevam. Selle aasta alguses börsile tulnud Linkedln väärtust hinnatakse börsil juba 8 miljardi dollari vääriliselt ja aktsia hind on hetkel pealpool 80 dollarit. Võiks ju tunduda, et toodud näidetes ei ole midagi erilist ja antud ettevõtete näol on tegemist tugevate või vähemalt lähitulevikus suurt potentsiaali omavate ettevõtetega, mis õigustaksid investorite ootusi ja võimaldaks tulevikus korjata ka dividende. Olles ise börsil mõned head aastad asjaarmastajana tegev olnud, tundub mulle toimuv küll pigem teena järgmise Dot.com mullini. Toodud näidetest on näiteks Groupon kahjumlik, tema tulud küll kasvavad kahekohaliste numbritega kuid kuna turunduse kulud on suured ei ole ettevõte siiani kasumisse jõudnud. Lisaks on mitmed analüütikud on teinud märkuse, kas selline ärimudel on üldse elujõuline. Linkedln on küll kasumlik ettevõtte, kuid aktsia P/E, suhtarv, mis määrab aktsia hinna ja kasumi suhet, on hetkel 450 juures. Makstes kogu kasumi dividendideks, tähendaks see aktsia kohta 0,002 % aastaintressi. Siinkohal võiks märkida, et ettevõtte näol on tegemist kindlasti kasvava ettevõttega kuid enam mitte päris idufirmaga. Seega mingit tormilist kasumi suurenemist ei ole põhjust uskuda. Jätame hetkel antud firmad rahule ja vaatame edasi. Hiina on võlusõna investoritele üle kogu maailma. Põhjuseks eelkõige hiiglaslik rahvastik ja suur majanduskasv, mis tähendab ettevõtjatele võimalust kiireks rikastumiseks. Erandlik ei ole siin ka interneti sektor. Aina enam noteeritakse USA börsil Hiina internetifirmasid: Sina Weibo, Youku, RenRen ja hiljutine Tudou on selle tõestuseks. Nendes kõigis on ühist see, et neil ettevõtetel on miljoneid, isegi sadu miljoneid kasutajaid ja nad kõik konkureerivad piiratud reklaamituru raha pärast. Kuigi veel mõned aastad tagasi soovitati maruliselt investeerida Hiina internetifirmadesse, siis nüüd on hakanud vaikselt tulema ka negatiivset tagasisidet. Põhjuseks on ettevõtete jõudmatus kasumisse. Huvitav ongi see, et vaatamata eelnevate firmade ebaedule, võetakse uusi tulijaid börsil soojalt vastu. Tudou korjas näiteks augustikuus toimunud aktsiate avalikulemissioonil 174 miljonit dollarit. Kõik see sarnaneb väga, veel mõned aastad tagasi toimunud taastuvenergia ettevõtete buumiga. Investorid lootsid, et tulenevalt keskkonna muredest ja arenevate turgude energiavajadusest, on kasulik investeerida päikesepatareide tootjate ja teiste taastuvenergija võimalikust võidukäigust osa saavate ettevõtete aktsiatesse. Loodeti ka, et taastuvenergija suudab peatselt hakata konkureerima konventsionaalsete elektrijaamadega. Eeskätt paistis sellega silma Hiina, kus taastuvenergija ettevõtteid tekkis nagu seeni pärast vihma. Kuna Hiina börsile investeerimine on lääne kodanikele raskendatud, tulid ka siis Hiina ettevõtted USA börsile investorite raha järele. Ettevõtete aktsiate avalikud emissioonid kogusid sadu miljoneid dollareid ja ettevõtete väärtust hinnati miljarditesse dollaritesse. Ettevõtete aktsia hinnad olid pigem emotsioonidest üles köetud ja reaalsete majandustulemustega ei olnud neil midagi ühist. Investorite kahjuks ei ole tehnoloogija areng olnud loodetud tasemel ja taastuvenergija ettevõtted elavad kõigest piiratud toetuste vahenditest. Piiratud tuludest ja suurest konkurentsist tulenevalt on paljud taastuvenergija tootjad nüüd kodinad kokku pannud või vaakumas elu-surma piiril. Praktiliselt kõikide ettevõtete aktsia hinnad on kukkunud kordades. Seega sarnasusi on praegu internetifirmadega toimuvaga palju ja saab näha kaua seekord selline lootusrikas optimism börsil kestab. Selline optimism ei ole loomulikult tekkinud tühja koha pealt. Üks selle “süüdlaseid” on internetifirmade lipulaev Google Inc. 1998 aastal Sergey Brini ja Larry Page alustatud uurimisprojekt jõudis aktsiate avaliku emissionini 2004 aastal. IPOl pakuti aktsia hinnaks 85 dollarit ja koguti investoritelt kokku 1,65 miljardit dollarit. Tänaseks on Google Inc aktsia hind jõudnud 600 dollari piirimaile ja ettevõtte turuväärtuseks on 193 miljardit dollarit. Turuväärtuselt on Google Inc maailmas 13. kohal. Google Inc poolt arendatav Google Search maailmas enim kasutatav otsingu mootor. Google Inc käibest moodustab 97 % reklaami müük. Kuna ükski ettevõtlussektor ei ole sõltumatu ülejäänud majandusest, siis on mõttekas vaadata ka hetke üldist majanduslikku olukorda. Kuna pean USA-d endiselt maailma majanduse mootoriks, siis ongi mõtet vaadata üle lombi. Kuigi USA ametlikuks tööpuuduseks märgitakse 9.0 %, siis tegelikuks tööpuuduseks pakutakse ligi 20 %. Arvestades neo-liberaalset USA majandust, kus kasutatakse ka palju osalist tööaega, siis on täistööga hõivatute määr veelgi madalam. USA majandus hoiab küll föderaal reservi rahatrüki mõjul pead veepeal,siis lõputult ei saa see nii kesta. Vaadates ettevõtete (v.a. IT) tasemele on näha ebakindlust tuleviku suhtes. Tööstuskonglomeraadid nagu General Electric ei kuuluta suuri kasumiprognoose ja investeeringud on lükatud tulevikku. Samas IT sektori kohta see ei kehti. Microsoft ostis sellel aastal Skype ja jahib internetihiidu Yahoo! Inc. Yahoost on huvitatud ka Google Inc. Vaadates kuidas tavaliselt börsil mullid tekivad ja lõhkevad, siis võib siin näha juba mitmeid endeid. Enne mulli lõhkemist toimub reeglipäraselt mulli kasvamise intensiivistumine, kus ettevõtted lähevad reaalsusest ette ja pingutavad investeeringutega üle. Samuti toimub börsil suurem investorite raha kaasamine läbi aktsiate avaliku emissiooni. Samas on tihti selliste börsile tulevate ettevõtete intensiivne kasvamise periood läbi saamas või nad ei oska enda teenusest raha lõigata. Minu arvamuse kohaselt näeme me ilmselt ennem mulli lõhkemist Facebooki ja Twitteri suurejoonelisi IPO-sid aga seejärel lastakse selles sektoris ka õhk välja. Seega julgen pakkuda, et Groupon aktsia kaupleb paari aasta pärast tunduvalt madalamal positsioonil kui praegu. Juhul, kui ta üldse ellu jääb.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel(REV) kohal?

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks, pean kokkuleppima ainet määrava õppejõuga, kes määrab korduseksamite tähtajad. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus sooritada eksamit kolm korda. Korduseksamit saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksamile peab registreeruma õppeosakonnas. Riigieelarvelisel(RE) kohal on see tasuta. Riigieelarvevälisel(REV) kohal on hetkel korduseksami tasu 13 eurot.

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus

Teatan koheselt sellest õppeosakonda õppetehnikule. Juhul kui on pangast tellitud kaart, siis teavitan panka. Uue kaardi saan tellida, kas minukool.ee keskkonnast või pangast. Uue kaardi tellimisel, kaotab varasem kaart kehtivuse.

Juhul, kui kaotasin kapi võtme, siis võtan samuti ühendust õppetehnikuga. Kui jagan, kellegagi kappi, siis teavitan ka seda osapoolt.