User:Hproosa

Essee

Nägemist BIOS, teretulemast UEFI!

Tänapäeva elu tempo tõstab muudkui tuure, infoajastu suhtlus ja infoliiklus aina suureneb, sama toimub ka meie eludes. Nagu keegi kuulus ütles, et Laiskus on edasi viiv jõud, et mugavamaks elu teha, tuleb välja mõelda elu mugavamaks tehtavaid lahendusi. Kuhu me sellise kiiruga jõuda tahame? Ükski moootor ei pea täis pööretel kaua vastu.

See nädal on väga kiirelt möödunud ja jäi silma üks uudis, mis on elule suht jalgu jäänud ja me puutume sellega igapäev kokku, kui me arvuti tööle paneme ja kirume, kui aeglaselt arvuti tööle läheb. Seda teen mina vähemalt oma tööarvutiga, mis on igasugust pahna täis topitud, eriti suur takistus on juba küll protsessor ja muutmälu (RAM), mis pole just parim windows 7 jooksutamiseks, aga see selleks. Enne et üldse windows 7 sisse logib, loobib ekraan ette meile igasuguseid ridasid ja mõtleb midagi kaua, just, jutt on BIOS-ist (basic input/output system)ehk Baasvahetussüsteem! Tegu on juba ca 30a vana tarkvaraga, mis kontrollib süsteemi riistvara, ja on ühtlasi operatsioonisüsteemi ja riistvara vaheliseks liideseks. On leitud talle justkui asendaja, ehk Unified Extensible Firmware Interface (UEFI)(ühtne laiendatav püsivara liides)mis hea meelega vahetab meie igivana BIOS-i välja suurte plussidega ja pisikeste miinustega. Ma ootan juba pikemat aega midagi, mis võiks arvuti kiiremini käima panna ja mulle windowsi akna ette võluda, kärsitu nagu me oleme. Alati iga uue asjaga kaasneb palju peavalu, aga samamoodi vajab iga asi ka aega!

BIOS -i tähendus tänapäevani BIOS on väike vahelüli operatsiooni süsteemi ja riistvara vahel. Tal on väike mälu ja mis jääb tulevikule jalgu. Näiteks BIOS on ainult 1024 KB (kilobaiti) käivitatav ruum.See omakorda tähendab, BIOS on hädas käivitamisel korraga mitut liidest (USB, eSATA, piksenool jms) ja protsessid, mida läbi peab viima, venivad ja kulub rohkem aega tarkvara käivitamisel. Pealegi BIOS ei ole suuteline käivitama operatsioonisüsteemi kettalt, mille maht on üle 2TB, arvestades eriti kiire kõvaketta mahtude kasvamisega, eriti kui keegi veel soovib kasutada topelt kiirust, ehk dubleerida kettaid( RAID ).

UEFI meie tulevik? e. laiendatav püsivara liides on spetsifikatsioon, mis korraldab, kuidas tarkvara suhtleb püsivaraga. EFI on asendus vanemale igas IBM tüüpi arvutis olevale BIOSile

Eelised:

-Võimalus käivitada operatsioonisüsteem suuremalt kettalt kui 2TB -Kiirem käivitumine -Protsessorist mitte olenev arhitektuur -Protsessorist mitte olenevad draiverid -Paindlik operatsioonisüsteemile eelnev keskkond, sh võrgutugi -Modulaarne disain -Osad BIOSile omased täiustused nagu ACPI(progressiivne konfiguratsiooni- ja toiteliides) ja SMBIOS (süsteemihaldus BIOS), on olemas ka EFI-l, kuna nad ei vaja 16-bitist käitusliidest.

Ketta tugi -Lisaks tavalisele jaotustabelile, mis kasutab peabuutsektorit (MBR), toetab EFI ka GUID partitsioonitabelit (GPT). GPT ei kannata tavaliste MBR piirangute all, näiteks ei piira GPT partitsioonide arvu (MBR ei toeta üle nelja partitsiooni) ja lubab kuni 9.4 ZB suurust ketast kasutada. EFI spetsifikatsioon ei määra millist failisüsteemi kasutama peaks. Ainukesed Windowsi versioonid, mis toetavad GPT-d on Windows Vista/7 ja Windows Server 2008 ja uuemad.

32/64 bit -BIOS on piiratud 16-bitise protsessori režiimi ja 1MB adresseeritava mälu peale, kuna disain põhineb IBM 5150-l, mis kasutas 16-bitist Intel 8080 protsessorit. Selle eest võib UEFI joosta nii 32(x86-32) kui ka 64-bitisena (x86-64 ja Itanium). 64-bitine UEFI

Operatsioonisüsteemid -(U)EFI spetsifikatsiooni alusel kutsutakse operatsioonisüsteeme, mis toetavad (U)EFI-lt buutmist (U)EFI-st teadlik olevateks operatsioonisüsteemideks. Siin tähendab termin „buuditud (U)EFI-lt“ seda, et buuditi otse (U)EFI laadurist, mida hoiti mõnel mäluseadmel. Standardkoht operatsioonisüsteemi laaduri jaoks on \EFI\BOOT\[arhitektuuri nimi]\boot[arhitektuuri nimi].efi, kus arhitektuuri nimi võib olla näiteks IA32, x64 või IA64. Osad operatsioonisüsteemide tootjad võivad kaasa panna enda operatsioonisüsteemi laaduri. See võib muuta ka laaduri asukohta.

Linux on olnud suuteline EFI-lt buutima juba 2000. aastast alates, kasutades elilo EFI buudilaadurit. Hiljuti on hakatud rokhem kasutama GRUB-i EFI versiooni. HP-UX on kasutanud (U)EFI-t oma buudimehhanismina IA64 süsteemides 2002. aastast saati. HP OpenVMS on IA64-l (U)EFI-t kasutanud 2005. aasta algusest, kuid esimest korda kasutati (U)EFI-t hindamiseks toodetud masinatel juba kaks aastat varem. Apple kasutab EFI-t oma Intelil põhinevatel Macintoshidel. Mac OS X v10.4 ja uuemad toetavad EFI 1.10 versiooni 32-bitises režiimis, isegi 64-bitiste protsessoritega. Uuemad Macintosihd aga kasutavad juba 64-bitist EFI-t. Itaniumi versioonid Windows 2000-st (Advanced Server Limited Edition ja Datacenter Server Limited Edition) on EFI-t toetanud juba 2002. aastat saati . Windows Server 2003 IA-64-le, Windows XP 64-bitine versioon Windows Server 2000 Advanced Server Edition, mis kõik põhinevad Inteli Itanium protsessori perekonnal, toetavad EFI-t, kuna see on DIG64 platvormi spetsifikatsiooni järgi nõutud. Microsoft tõi UEFI toe x64 Windowsitele Windows Server 2008 ja Windows Vista Service Pack 1-ga. Microsoft ei paku tuge 32-bitisele UEFI-le, kuna tootjad ei tundnud selle vastu huvi 64-biti populaarsuse tõusu tõttu.

Enda kokkupuude BIOS-i halbade külgedega. Olen siin mitu päeva üritanud käima saada RAID0 2x 64GB SSD, et saaks sinna peale operatsioonisüsteemi panna ja jooksutada kõiki programme sujuvalt, et asi ei jääks kõvaketaste kiiruse taha. SSD olen valinud tänu oma kiirele andmete kirjutamisele ja lugemisele. HDD ei taha operatsioonisüsteemide kettana, kuna kipuvad aeglaseks jääma, lähevad kuumaks ja mis peamine - teeva häält! Mulle meeldib, kui mu kast on vaikne nagu hiir. Aga paraku ma oma ssd raid0 tööle ei saanud, ei tea, kas emaplaadi support nii halb või on probleem klaviatuuri ja tabureti vahel. Olen proovinud BIOS-ist RAID0 tekitada, kasutades RAID draivereid, aga kiirus on jäänud ühe ketta oma, kuidagi ei saa topelt kiirust. Proovinud olen ka windows 7 all disk manageriga, siis kahjuks saadud neist TypeDynamic ja pole saanud sellele operatsioonisüsteemi installeerida. Proovitud erinevaid asju. Lõpuks võtsin otsuse vastu, et asi on emaplaadis, siis süda rahulikum. Tänapäeval on üritatud ka BIOS-e kiiremaks teha, nt on tehtud BIOS draivereid, mis muudavad BIOS-i töö kiiremaks, nt SMART QuickBoot. Eks elame ja näeme, kui kiire on UEFI ja mis tema reaalsed miinused on.

Jääme ootama!

Aga küsiks ühe küsimuse ka lugejalt, kuhu on meil nii kiire ?

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kaua on võimalik arvestust teha? 5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Õppejõuga kuna õppejõul on õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. 5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul, Pille Juust on õppetöö peaspetsialist kes tegeleb õppearvestusega. Õppeosakonnas olles ilmselt tasub tema poole pöörduda.

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? 5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul, Kuidas, see ilmselt selgub seal kohapeal.

Mis on tähtajad? 5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. 5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussoorituste ajakava ÕIS->"Minu asjad->Kordussooritused", mis viitab lehele http://willie.itcollege.ee?url=kordussooritused Ajalised piirid on akadeemilises kalendris.

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Tasuta. 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel.

Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? 8. Kordussoorituse tasu (REV tudeng) - 13 € (Käskkiri Nr 3A-1/11-94 21.06.2011)

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus

Kaardi kaotamisest teatan õppeosakonda õppetehnikule. Kui see kaart on ISIC ja panga kaudu saadud ISIC+pangakaart ühes, siis kõigepealt teatan panka, et kaart suletaks.

Uue kaardi saan vastavalt http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/turva-ja-isic-kaart/ juhendile http://www.minukool.ee kaardihalduskeskkonnast või SEB pangast.

Kapivõtme kaotamisel teatan õppeosakonda õppetehnikule. Kui kapp on mitmepeale, siis teatan teist kapi kasutajat.