User:Ermagi: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Ermagi (talk | contribs)
No edit summary
Ermagi (talk | contribs)
No edit summary
 
Line 5: Line 5:
==Essee==
==Essee==
===Kas WikiLeaks suudab ellu jääda liikumisena, ilma veebilehe ja Assange'ita?===
===Kas WikiLeaks suudab ellu jääda liikumisena, ilma veebilehe ja Assange'ita?===
Wikileaks on 2006. aasta detsembrist Julian Assange'i eestvedamisel rahvusvaheliselt tegutsev ühendus, mis tegeleb salastatud, sageli poliitiliselt tundlikke teemasid käsitlevate dokumentide avaldamisega, sealjuures üritades tagada infoandjate anonüümsust. Algselt kasutati viki-tehnoloogiat, aga nüüdseks on sellest loobutud. Viimased aastad on aga Wikileaksi suurkuju Assange silmitsi seksuaalsüüsdistustega. Hetkel käib mees Suurbritannias kohtu vahet, selleks et teda Rootsile välja ei antaks. 2. novembril lükati tema viimane apellatsioon tagasi. Sellest hetkest on tal 14 päeva, et kaevata veel viimase võimalusena ülemkohtusse. Viimane aga peab otsustama, kas on nõus võtma kohtuasi arutlusele. Kui Assange antakse üle Rootsi võimudele, siis astub ta Rootsi kohtu ette vägistamissüüdistuste asjus, mis võib tähendada vangiminekut. Väidetavalt ei jätku 40-aastasel austraallasel enam raha, et ülemkohtusse minna. Kas kartmatu liidri kadumine kaotab ka organisatsiooni kartmatuse?


2007. aastal avaldatud kaadrid šokeerisid inimesi üle maailma - USA ründehelikopterid tulistasid surnuks umbes tosina inimesi Bagdadis, kes olid väidetavalt agressiivse olekuga, kuid tuli välja, et nende seas olid Reutersi töötajad. Tapmiste ajal naerdi surnute üle. Natuke hiljem haavatud mehele appi tulnud mikrobuss, milles olid süütud inimesed, nende seas lapsed, lasti samuti sõelapõhjaks. Pentagon rääkis antud juhtumist teist juttu, aga WikiLeaks tõi tõe päevavalgele, mis näitas, et poliitiliste (sealjuures sõjaliste) saladuste avaldamine on tihtipeale vajalik. Ma ei tahaks ette kujutada, et ma olen selle tapetud Reutersi fotograafi poeg ja mulle räägitakse, et mu isa käitus ohtlikult ja oli põhjus teda surmata. Ise ma arvan küll, et kõike ei olegi kasulik teada, samas liiga vähe teada pole ka hea. Kuna demokraatlikku riiki valitseb rahvas, siis on rahval õigus teada, kuidas riigi korraldus käib. Sellepärast arvan ma, et WikiLeaks võiks edasi kesta oma esiasutaja skandaalide kiuste.
Wikileaks on vastukaaluks korrupeerunud ja salatsevale poliitikale. Wikileaks ei ole heas valguses aga võimsate inimeste ja organisatsioonide seas. Aeg on aga näidanud, et huvi lekkinud dokumentide vastu on ülisuur, ka meediakanalite poolt. See näitab, et inimesed vajavad Wikileaksi-sugust liikumist. On palju lihtsam lihtsalt lekitada, kui minna suure ajalehe jutule. Ikka leidub inimesi, kes on nõus siseinfot lekitama, ilma, et allikat paljastatakse. President Obama on öelnud, et tahab oma valitsust võimalikult läbipaistvalt korraldada, aga tema ajal on kõige rohkem kohtusse mindud siseinfo lekitajatega.
Kui Assange tõesti vanglasse läheb, siis on võimalik, et organisatsioon lakkab olemast. Samuti ei ole aidanud kaasa meediakära Assange'i ümber Wikileaksi käekäigule. Veebilehe on ka infrastruktuur piisavalt kesine, et mitte vastu pidada pidevatele rünnakutele. Samamoodi ei loodud korralikke rahastamiskanaleid, arvates, et nende käsutuses on alati pangaülekande ja Paypali kaudu tulevad annetusmeetodid (Visa blokeeris korduvalt annetused WikiLeaksile). Ka ei kaitstud piisavalt siseinformaatoreid. Neid vigu on võimalik parandada. Ma arvan, et Wikileaksil on võimalik edasi elada, olgugi, et võib-olla teisel kujul või teiste inimeste juhtimisel.


==Õpingukorralduse küsimused==
==Õpingukorralduse küsimused==

Latest revision as of 17:45, 14 November 2011

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ergo Mägi
Esitamise kuupäev: 13. november 2011

Essee

Kas WikiLeaks suudab ellu jääda liikumisena, ilma veebilehe ja Assange'ita?

Wikileaks on 2006. aasta detsembrist Julian Assange'i eestvedamisel rahvusvaheliselt tegutsev ühendus, mis tegeleb salastatud, sageli poliitiliselt tundlikke teemasid käsitlevate dokumentide avaldamisega, sealjuures üritades tagada infoandjate anonüümsust. Algselt kasutati viki-tehnoloogiat, aga nüüdseks on sellest loobutud. Viimased aastad on aga Wikileaksi suurkuju Assange silmitsi seksuaalsüüsdistustega. Hetkel käib mees Suurbritannias kohtu vahet, selleks et teda Rootsile välja ei antaks. 2. novembril lükati tema viimane apellatsioon tagasi. Sellest hetkest on tal 14 päeva, et kaevata veel viimase võimalusena ülemkohtusse. Viimane aga peab otsustama, kas on nõus võtma kohtuasi arutlusele. Kui Assange antakse üle Rootsi võimudele, siis astub ta Rootsi kohtu ette vägistamissüüdistuste asjus, mis võib tähendada vangiminekut. Väidetavalt ei jätku 40-aastasel austraallasel enam raha, et ülemkohtusse minna. Kas kartmatu liidri kadumine kaotab ka organisatsiooni kartmatuse?

2007. aastal avaldatud kaadrid šokeerisid inimesi üle maailma - USA ründehelikopterid tulistasid surnuks umbes tosina inimesi Bagdadis, kes olid väidetavalt agressiivse olekuga, kuid tuli välja, et nende seas olid Reutersi töötajad. Tapmiste ajal naerdi surnute üle. Natuke hiljem haavatud mehele appi tulnud mikrobuss, milles olid süütud inimesed, nende seas lapsed, lasti samuti sõelapõhjaks. Pentagon rääkis antud juhtumist teist juttu, aga WikiLeaks tõi tõe päevavalgele, mis näitas, et poliitiliste (sealjuures sõjaliste) saladuste avaldamine on tihtipeale vajalik. Ma ei tahaks ette kujutada, et ma olen selle tapetud Reutersi fotograafi poeg ja mulle räägitakse, et mu isa käitus ohtlikult ja oli põhjus teda surmata. Ise ma arvan küll, et kõike ei olegi kasulik teada, samas liiga vähe teada pole ka hea. Kuna demokraatlikku riiki valitseb rahvas, siis on rahval õigus teada, kuidas riigi korraldus käib. Sellepärast arvan ma, et WikiLeaks võiks edasi kesta oma esiasutaja skandaalide kiuste.

Wikileaks on vastukaaluks korrupeerunud ja salatsevale poliitikale. Wikileaks ei ole heas valguses aga võimsate inimeste ja organisatsioonide seas. Aeg on aga näidanud, et huvi lekkinud dokumentide vastu on ülisuur, ka meediakanalite poolt. See näitab, et inimesed vajavad Wikileaksi-sugust liikumist. On palju lihtsam lihtsalt lekitada, kui minna suure ajalehe jutule. Ikka leidub inimesi, kes on nõus siseinfot lekitama, ilma, et allikat paljastatakse. President Obama on öelnud, et tahab oma valitsust võimalikult läbipaistvalt korraldada, aga tema ajal on kõige rohkem kohtusse mindud siseinfo lekitajatega.

Kui Assange tõesti vanglasse läheb, siis on võimalik, et organisatsioon lakkab olemast. Samuti ei ole aidanud kaasa meediakära Assange'i ümber Wikileaksi käekäigule. Veebilehe on ka infrastruktuur piisavalt kesine, et mitte vastu pidada pidevatele rünnakutele. Samamoodi ei loodud korralikke rahastamiskanaleid, arvates, et nende käsutuses on alati pangaülekande ja Paypali kaudu tulevad annetusmeetodid (Visa blokeeris korduvalt annetused WikiLeaksile). Ka ei kaitstud piisavalt siseinformaatoreid. Neid vigu on võimalik parandada. Ma arvan, et Wikileaksil on võimalik edasi elada, olgugi, et võib-olla teisel kujul või teiste inimeste juhtimisel.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

  • Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?

Tuleb sooritada korduseksam. Kusjuures aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õigus kolmele sooritusel (kaasaarvatud esimene sooritus)

  • Kaua on võimalik eksamit teha?

TEksamit on võimalik teha kahe semestri jooksul pärast aine semestri lõppul.

  • Kellega kokkuleppida, et eksamit teha?

Kokku tuleb leppida aine õppejõuga.

  • Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Järeleksamile tuleb registreerida õppeosakonnas.

  • Mis on tähtajad?

Kordusekasmite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussooritusele tuleb registreerida ja selle eest tasuda hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

  • Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

Riigieelarvelisel õppekohal õppijal on korduseksam tasuta.

  • Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Riigieelarvevälisel õppekohal õppijale maksab kordussooritus 13 €.


Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus

Tudengil tuleb siseneda www.minukool.ee keskkonda, kas id-kaardi või pangakoodidega. Seejärel tuleb "kaardi tellimise" kaudu endale asenduskaart tellida, mis maksab 6,5 € [1].

Kapi võtme kaotamisel tuleb pöörduda õppetehniku poole. Tagatisrahast jääb tudeng aga ilma.