User:Ohein: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Ohein (talk | contribs)
Ohein (talk | contribs)
 
Line 4: Line 4:


==Essee==
==Essee==
'''C-Path - tehnoloogia meditsiinis'''
'''Tehnoloogia meditsiinis'''
 
Tehnoloogia ja meditsiin on hakanud iga aastaga aina rohkem käsi-käes käima. Tehnoloogia muudab meditsiini mugavamaks, täpsemaks ja kiiremaks. Seega on mõlemad valdkonnad üksteisega põimunud. Juba praegu on tegelikult meditsiinis päris palju tehnoloogiat, millega saab täpsemat informatsiooni patsientide kohta ning mis aitavad määrata haigusi. Näiteks võib kohe tuua MRI, millega saab vaadata inimese sisse, aga kuna see kasutab gravitatsioonijõudu, siis võib see olla ohtlik inimestele, kellel on metallplaadid või südamemasin. Samuti röntgen, mida kasutatakse tänapäeval on tegelikult ohtlik, kuna teatud koguses saab inimene siiski kiiritust. Aga vaatamata nendele ohtudele kasutatakse neid masinaid ikka, kuna muul moel ei ole isegi võimalik määrata teatuid haigusi ning neid ravida.
 
Hiljuti tuldi välja uudisega, et Standfordi ülikooli arvutiteadlased ja patoloogid on töötanud arvutisüsteemi välja, mis võimaldaks täpsemalt diagnoosida ja prognoosida vähki. Selle arvutisüsteemi nimeks on siis nüüd C-Path (Computational Pathologist) ehk otsetõlkes tehnoloogiline patoloog. Kui varem pidi arst läbi mikroskoobi uurima, kas vähinäitajaid on rakkudes, siis nüüd teeb selle töö ära C-Path, vaadates ja uurides ise rakunäitajaid. Arvestades seda, et alates 1928. aastast on seda kõike teinud inimene ise siiamaani läbi mikroskoobi, siis see on juba tõsine läbimurre meditsiinis ning samuti ka tehnoloogiamaailmas.
Samuti on C-Path võimeline õppima. Tänu sellele on avastatud uusi rakustruktuure ning 6642 uut  vähitaolist rakufaktorit, tänu millele on nüüd võimalik veel täpsemalt diagnoosida inimesi ja aidata paremini ravida. Üks näitajatest, strooma ( rakke ühendav kude), oli täiesti uus avastus, teisisõnu C-Path`i õppimisvõime aitas päästa lugematu arvu inimeste elusid. Ja C-Path mitte ainult ei ole avastanud uusi leide vaid on ka näidanud, et vana põhitõed avastamisel võivad valed olla. Näiteks üks arstide vähi täpseim avastamisviise on see, kui vaadatakse kasvaja rakkude lagunemiskiirust läbi mitoosi, aga C-Path on avastanud, et mitoosi vaatlemine ei pruugigi olla kõige täpsem viis.
Kahtlemata on selles tehnoloogias esialgu palju plusse, aga kui usaldusväärne võib see patsientidele endile tunduda, seda näeb alles tulevikus.
 
Tundub, et varsti muutub meditsiinimaailm just selliseks nagu ulmefilmides on seda ammu ette kujutatud, kus ei ravi enam inimesed inimesi vaid robotid inimesi. Robotid paraku ei ole aga inimesed, robotid on siiski programmeeritud tegema teatuid ülesandeid ja nende programme on võimalik üle kirjutada. Seades seega ohuks selle kui turvalised sellised arvutisüsteemid olla üldse võivad.
Näiteks võiks ju tuua operatsiooni, mis viiakse läbi robotitega ning kus puuduvad arstid. Aga kui robotite käitumine operatsiooni ajal peaks elutähtsal operatsioonil muutuma, sest keegi on muutnud nende programmi seadistusi, võivad need tulemused inimese elule katastroofilised olla. Tõsi, eks selliseid asju üritatakse ikka alati vältida, luues turvalisi võrke, kuhu keegi teine sisse ei saa, aga paraku on ajalugu näidanud, et kui algul tundub miski vägagi võimatu saavutada, siis kunagi lõpuks saavutatakse see ikkagi, nii heas kui halvas mõttes.
Küsimus tekib kindlasti ka, et kas masinad on paremad kui inimesed. Neile on ette näidatud mida teha, aga kui tekib ootamatu olukord, mida ei ole kirjeldatud ja mida reaalselt tegelikult suudaks inimene lahendada kohapeal, siis sellises olukorras ei pruugi masinatest kasu olla. Vahel on vaja ka inimeste loovat mõtlemist.
 
Meditsiininis võib tulla varsti tõesti aeg, kus me ei usalda enam inimesi vaid arvuteid, mis määravad ära programmidega inimese ellujäämise ja ravimise võimalused. Negatiivne pool on see, et kui arste hakkavad mingi aeg tõesti masinad asendama, siis jäävad paljud inimesed enda töödest ilma, ühesõnaga ei saa enam ennast ja enda perekonda toita.
Siinkohal tuleb muidugi ära märkida, et masinad kui töötajad on palju efektiivsemad, ei vaja palka ja ei väsi kunagi ära. Samuti muutuks ravimine iseenesest odavamaks, sest arstiteenused sellisel juhul puuduksid. Ning kui selliseid arvutisüsteemid ja masinad nagu C-Path kunagi ka vaesematesse riikidesse jõuavad, kus tõesti oleks sellest väga palju kasu, siis oleks see väga suur samm edasi inimestel ja rahvusvahelises meditsiinis kui ka tehnoloogia valdkonnas.
Ainukene kulu tuleks siis masinate töökorras hoidmisel ja nende arendamisel. Masinate töökorras hoidmine oleks meditsiinis siis üks olulisemaid asju, need peavad olema kogu aeg töökorras ja valmis elusid päästma. Keegi ei tahaks arvatavasti sattuda operatsiooni ajal ebameeldivasse olukorda, kus robot lakkab töötamast või arvab, et südame asemel tuleks neeru opereerida.
 
Tehnoloogiline meditsiin robotite kujul tuleb kindlasti, aga siis kui inimesed on valmis seda ka usaldama ja omaks võtma. Muidugi peab tehnoloogiline tase olema teatud piiril, et usaldada inimesi masinate kätte. Isiklikult ise veel ei julgeks operatsioonilauale minna, teades, et mitte inimesed ei opereeri vaid masinad. Inimesi usaldame siiski veel rohkem kui see puudutab meie enda keha. Tõsi diagnoosimine läbi vaatluse arvutisüsteemide poolt oleks isegi täiesti vastuvõetav, eriti kui see on kiirem ja efektiivsem. Aga operatsioonide jaoks masinate kasutus on veel vara.


==Õpingukorralduse küsimused==
==Õpingukorralduse küsimused==

Latest revision as of 16:50, 14 November 2011

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Olavi Hein
Esitamise kuupäev: 14. november 2011

Essee

Tehnoloogia meditsiinis

Tehnoloogia ja meditsiin on hakanud iga aastaga aina rohkem käsi-käes käima. Tehnoloogia muudab meditsiini mugavamaks, täpsemaks ja kiiremaks. Seega on mõlemad valdkonnad üksteisega põimunud. Juba praegu on tegelikult meditsiinis päris palju tehnoloogiat, millega saab täpsemat informatsiooni patsientide kohta ning mis aitavad määrata haigusi. Näiteks võib kohe tuua MRI, millega saab vaadata inimese sisse, aga kuna see kasutab gravitatsioonijõudu, siis võib see olla ohtlik inimestele, kellel on metallplaadid või südamemasin. Samuti röntgen, mida kasutatakse tänapäeval on tegelikult ohtlik, kuna teatud koguses saab inimene siiski kiiritust. Aga vaatamata nendele ohtudele kasutatakse neid masinaid ikka, kuna muul moel ei ole isegi võimalik määrata teatuid haigusi ning neid ravida.

Hiljuti tuldi välja uudisega, et Standfordi ülikooli arvutiteadlased ja patoloogid on töötanud arvutisüsteemi välja, mis võimaldaks täpsemalt diagnoosida ja prognoosida vähki. Selle arvutisüsteemi nimeks on siis nüüd C-Path (Computational Pathologist) ehk otsetõlkes tehnoloogiline patoloog. Kui varem pidi arst läbi mikroskoobi uurima, kas vähinäitajaid on rakkudes, siis nüüd teeb selle töö ära C-Path, vaadates ja uurides ise rakunäitajaid. Arvestades seda, et alates 1928. aastast on seda kõike teinud inimene ise siiamaani läbi mikroskoobi, siis see on juba tõsine läbimurre meditsiinis ning samuti ka tehnoloogiamaailmas. Samuti on C-Path võimeline õppima. Tänu sellele on avastatud uusi rakustruktuure ning 6642 uut vähitaolist rakufaktorit, tänu millele on nüüd võimalik veel täpsemalt diagnoosida inimesi ja aidata paremini ravida. Üks näitajatest, strooma ( rakke ühendav kude), oli täiesti uus avastus, teisisõnu C-Path`i õppimisvõime aitas päästa lugematu arvu inimeste elusid. Ja C-Path mitte ainult ei ole avastanud uusi leide vaid on ka näidanud, et vana põhitõed avastamisel võivad valed olla. Näiteks üks arstide vähi täpseim avastamisviise on see, kui vaadatakse kasvaja rakkude lagunemiskiirust läbi mitoosi, aga C-Path on avastanud, et mitoosi vaatlemine ei pruugigi olla kõige täpsem viis. Kahtlemata on selles tehnoloogias esialgu palju plusse, aga kui usaldusväärne võib see patsientidele endile tunduda, seda näeb alles tulevikus.

Tundub, et varsti muutub meditsiinimaailm just selliseks nagu ulmefilmides on seda ammu ette kujutatud, kus ei ravi enam inimesed inimesi vaid robotid inimesi. Robotid paraku ei ole aga inimesed, robotid on siiski programmeeritud tegema teatuid ülesandeid ja nende programme on võimalik üle kirjutada. Seades seega ohuks selle kui turvalised sellised arvutisüsteemid olla üldse võivad. Näiteks võiks ju tuua operatsiooni, mis viiakse läbi robotitega ning kus puuduvad arstid. Aga kui robotite käitumine operatsiooni ajal peaks elutähtsal operatsioonil muutuma, sest keegi on muutnud nende programmi seadistusi, võivad need tulemused inimese elule katastroofilised olla. Tõsi, eks selliseid asju üritatakse ikka alati vältida, luues turvalisi võrke, kuhu keegi teine sisse ei saa, aga paraku on ajalugu näidanud, et kui algul tundub miski vägagi võimatu saavutada, siis kunagi lõpuks saavutatakse see ikkagi, nii heas kui halvas mõttes. Küsimus tekib kindlasti ka, et kas masinad on paremad kui inimesed. Neile on ette näidatud mida teha, aga kui tekib ootamatu olukord, mida ei ole kirjeldatud ja mida reaalselt tegelikult suudaks inimene lahendada kohapeal, siis sellises olukorras ei pruugi masinatest kasu olla. Vahel on vaja ka inimeste loovat mõtlemist.

Meditsiininis võib tulla varsti tõesti aeg, kus me ei usalda enam inimesi vaid arvuteid, mis määravad ära programmidega inimese ellujäämise ja ravimise võimalused. Negatiivne pool on see, et kui arste hakkavad mingi aeg tõesti masinad asendama, siis jäävad paljud inimesed enda töödest ilma, ühesõnaga ei saa enam ennast ja enda perekonda toita. Siinkohal tuleb muidugi ära märkida, et masinad kui töötajad on palju efektiivsemad, ei vaja palka ja ei väsi kunagi ära. Samuti muutuks ravimine iseenesest odavamaks, sest arstiteenused sellisel juhul puuduksid. Ning kui selliseid arvutisüsteemid ja masinad nagu C-Path kunagi ka vaesematesse riikidesse jõuavad, kus tõesti oleks sellest väga palju kasu, siis oleks see väga suur samm edasi inimestel ja rahvusvahelises meditsiinis kui ka tehnoloogia valdkonnas. Ainukene kulu tuleks siis masinate töökorras hoidmisel ja nende arendamisel. Masinate töökorras hoidmine oleks meditsiinis siis üks olulisemaid asju, need peavad olema kogu aeg töökorras ja valmis elusid päästma. Keegi ei tahaks arvatavasti sattuda operatsiooni ajal ebameeldivasse olukorda, kus robot lakkab töötamast või arvab, et südame asemel tuleks neeru opereerida.

Tehnoloogiline meditsiin robotite kujul tuleb kindlasti, aga siis kui inimesed on valmis seda ka usaldama ja omaks võtma. Muidugi peab tehnoloogiline tase olema teatud piiril, et usaldada inimesi masinate kätte. Isiklikult ise veel ei julgeks operatsioonilauale minna, teades, et mitte inimesed ei opereeri vaid masinad. Inimesi usaldame siiski veel rohkem kui see puudutab meie enda keha. Tõsi diagnoosimine läbi vaatluse arvutisüsteemide poolt oleks isegi täiesti vastuvõetav, eriti kui see on kiirem ja efektiivsem. Aga operatsioonide jaoks masinate kasutus on veel vara.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastused

Kaua on võimalik arvestust teha?

Arvestust saab järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?

Ainet õpetava õppejõuga.

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas ja hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust.

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

RE kohal on järelarvestus tasuta.

Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

REV kohal olles peab järelarvestuse eest maksma 13 eurot.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastused

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha?

Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.


Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Maksimaalne puhkuse aeg on lapse hooldamiseks võetud akadeemiline puhkus, kuni 3 aastat.

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine?

Akadeemilise puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Puhkuse ajal deklareerida ei saa, v.a üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Jah, akadeemilise puhkuse ajal on lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus.