User:Mliiv

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Maarja Liiv
Esitamise kuupäev: 14. november 2011

Essee

IT-spetsialistide puudust põhjustavad tegurid

Infotehnoloogia roll tänapäeva ühiskonnas on üha suurenemas, mistõttu on IT-spetsialistide puuduse teema üha kasvava tähelepanu all. Väga paljud alaga seotud inimesed on sel teemal sõna võtnud ja välja pakkunud lahendusi, mida tänaseks päevaks pole veel suudetud ellu viia. Mina isiklikult arvan, et üks suurim IT-spetsialistite puudust tekitav tegur on tänane haridussüsteem, mis ei suuda loovaid ja oma peaga mõtlevaid inimesi piisavas koguses toota.

Praegune haridussüsteem on võtnud suuna nö pehmete ainete poole. Kogu aeg tuuakse eeskujuks Soome haridussüsteemi, kus pannakse väga suurt rõhku loovusele ning kus igale õpilasele üritatakse läheneda indivuaalselt. Aga Eesti süsteem on siiani põhiliselt faktiliste teadmiste ja tuupimise-trillimise põhine, kus loovuse ja emotsionaalsuse arendamine on tagaplaanile jäetud. Eliitkoolid panevad väga suurt rõhku matemaatika ja võõrkeelte õpetamisele, samas kui tavakoolide õpilased saavad seda täiesti tavalises koguses. Peale põhikooli peavad juba õpilased, kes otsustavad gümnaasiumisse edasi minna, valima reaal- ja humanitaarsuuna vahel. Mis tähendab seda, et esimesed saavad teistest rohkem matemaatikat, füüsikat ja keemiat ning humanitaarkallakuga klassides pannakse põhirõhk kirjandusele, eesti keelele jms. Kuna viimastel on reaalainete tunde vähem, ei suudeta väga paljusid teemasid üldse vaadata ehk asjad jäävad väga pinnapealseks. Näiteks ei tegeleta eriti valemite tõestamisega, mis minu arvates aitab just mingi valemi tekkimisest aru saada ja seda ehk kergemini meeles pidada. Palju keerulisem on ju tuimalt midagi pähe tuupida ja seda ülesannete lahendamisel rakendada, kui sa ei tea, kust kohast need sümbolid sinna valemisse on tekkinud. Matemaatika, keemia ja füüsika on ained, mis on seotud kõigega, mis meid ümbritseb. Need aitavad maailmast palju paremini aru saada, loovad tervikuma pildi ning aitavad kaasa loogilise mõtlemise tekkele. Kui nende ainete õpetamist pidevalt vähendada, ei saa ka loovus areneda ju. Isegi kirjandid jäävad väga pealiskaudseks ja piiritletuks, sest ei tajuta tervikut ja ei osata asju omavahel ehk nii hästi seostada. Neile õpilastele, kes ei ole reaalainetes nii tugevad, on selline valikuvõimalus hea. Aga kui nad arvavad, et neil pole reaalaineid vaja ja valivad enda jaoks nö lihtsama tee gümnaasiumi lõpetamiseks, siis inimeste vaated muutuvad ajaga. 25. aastaselt ta ehk leiab, et reaalained on huvitavad ja ta tahaks nendega tegeleda, aga tal pole nii tugevat põhja all ja ülikoolis või kus tahes hakkama saamiseks peab ta väga palju vaeva nägema. Ja paljudel juhtudel lõppevad sellised katsed ülikooli pooleli jätmise või väljalangemisega. TTÜ on tõenäoliselt Põhja-Eesti hinnatumaid koole. Aga seal on väga suur väljalangevus just matemaatika ja füüsika pärast, mis on esimestel semestritel põhiained. Üks loogilist mõtlemist nõudev aine on veel geomeetriline joonestamine, milles lihtsalt pähe tuupimisega on väga raske läbi saada.

Teine oluline nõrk koht on informaatika õpetamine, mis on põhikooli osas endiselt valikaine staatuses ehk siis üldse mitte kohustuslik. Õppekava näeb ette, et õpetada tuleb teksti vormindamist, esitluse koostamist, tabelite tegemist, internetiotsingu kasutamist, riskid- nii tervise kui ka privaatsuse osas, riistvara, dokumentide õigesti salvestamist jms. Eelmisel sügisel töö juures ühte õppekava lugedes jäi mulle veel silma ajaveebi koostamise õpetamine II kooliastmes, mis pani mind küll mõtlema, milleks seda põhikooli õpilasel vaja on, kellel eesti keele tunnis oma mõtete edastamisegagi raskusi on. Suuresti sõltub õpetatav konkreetsest õpetajast. Kindlasti on väga paljudes koolides õpetajaid, kes ei piirdu ainult Office'iga. Aga suures osas on olukord praegu ikkagi selline, et põhiline töökeskkond on Windows ja tarkvara poole pealt MS Office, Paint ja ehk veel midagi. Ja siis me küsime, miks meil on IT-spetsialistide puudus, miks meil on nii palju inimesi, kes oskavad arvutit ainult mängimiseks ja Internetis käimiseks kasutada. Aga just sellepärast, et neil on õpetatud ainult seda ühte keskkonda, ainult seda ühte tekstitöötlusprogrammi. Kui midagi natuke teistmoodi on, tekib neis arusaamatus ja paanika. Minu meelest tuleks just pöörata rõhku erinevatele töökeskkondadele, mitte jääda rangelt Windowsi piiridesse. Ei tohi jätta õpilastele muljet, et Windows on ainuke operatsioonisüsteem ja midagi muud selle kõrval ei eksisteerigi, paraku praegune süsteem just sellise visiooni loob. Ja tänu sellele on õpilastel üsna piiratud teadmised ja vaated. Ühel hetkel saadab keegi neile tekstifaili, mille laiend pole .docx ja sellega ei osata mitte midagi peale hakata. Et selliseid asju ära hoida ja õpilaste silmaringi laiendada, et neist võiksid saada ühel päeval meie IT-spetsialistid, tuleks neile juba põhikoolis rääkida kõigest muust kui Windowsist. Windows on operatsioonisüsteem, millega enamik puutuvad juba kodudes kokku, väga vähe teatakse aga Linuxist, Macintoshist jms. Koolis peaks just nendest alternatiividest rääkima, mis on üsna maha vaikitud. Tuleks rääkida ajaloost, miks loodi ENIAC või Colossus. Esimesed arvutid olid ju mõeldud inimeste elu lihtsamaks tegemiseks, aga tänapäeval on arvuti meelelahutuskeskus ja väga suur osa ei oska arvutit nö enda heaks tööle panna, sisestatakse pikki valemeid kogu aeg uuesti, kuigi sellist tegevust on võimalik automatiseerida. Kui õpetajad leiaks viisi, kuidas õpilastele huvitavalt arvuti toimimisest rääkida ja jätaks selle Office'i tuupimise kõrvale, areneks ehk õpilaste loogiline mõtlemine ja seoste tekkimine. Mina pole head meetodit veel leidnud, ma ei tea, kas põhjus on eelkõige selles, et tegu on I kooliastmega, aga nende põhiline huvi on endiselt mängud ja ainult mängud.

Kolmas põhjus, nagu ka paljudel teistel aladel, on väljaränne Eesti palkade ja tööturu tõttu. Miks töötada Eestis, kui sul on sama töö eest võimalik välismaal mitu korda rohkem teenida. Välismaal töötamise juures on palju plusse ja miinuseid, aga uued kogemused ja arenemisvõimalused on väga oluline aspekt, miks kodumaalt lahkuda.

Kindlasti on veel väga palju olulisi tegureid, mida ma välja ei toonud ja mis mõjutavad IT-spetsialistide puudust, aga eelkõige tingib selle hetkel Eesti haridussüsteem. Informaatika peaks tänapäeva ühiskonda vaadates kohustuslik aine olema, õppekavad tuleks uuendada ja koolidele tuleks luua võimalused, et õpilased saaksid proovida ja kasutada erinevaid operatsioonisüsteeme ja tarkvara jms, et nende silmaring avarduks ja ei tekiks kinnisideed nagu Windows oleks ainuke OS maailmas. Kui õpilasi varakult sinna poole suunata, võib loota, et ehk sealt tulevad inimesed, kes oskavad oma peaga probleeme lahendada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Uurid, millal toimub kordusarvestus. Kordusarvestust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani ehk arvestuse tegemiseks on aega kaks semestrit. Kokku tuleb leppida vastavat ainet õpetava inimesega. Järelsooritusele tuleb end registreerida õppeosakonnas ja seda on võimalik teha kuni üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele. Riigieelarvelisel kohal õppival tudengil ei tule midagi maksta, riigieelarvevälisel õppekohal oleval õpilasel tuleb kordusarvestuse eest käesoleval aastal 13 eurot maksta.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilise puhkuse saab võtta tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni üheks aastaks), lapse hooldamiseks ( kuni lapse kolme aastaseks saamiseni) või mingitel muudel isiklikel põhjustel (kuni üheks aastaks). Taotlemiseks tuleb esitada enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele. Maksimaalne akadeemilise puhkuse võtmise aeg sõltub põhjustest, mille pärast see võetud on. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Akadeemilise puhkuse ajal aineid deklareerida ei saa, kuid varem deklareeritud ainetes on võimalik teha eksameid ja arvestusi.