NAS: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 16: | Line 16: | ||
NAS üksus kujutab endast arvutit, mis on ühendatud võrku ja pakub ainult failipõhist salvestus teenust teistele võrguseadmetele. Kuigi tehniliselt on võimalik jooksutada NAS-is muud tarkvara, ei ole ta selleks loodud. NAS üksusel puuduvad tavaliselt nii klaviatuur kui ka ekraan, haldus käib üle võrgu, tihti läbi veebilehitseja. Nas süsteemil ei ole vaja täis operatsioonisüsteemi, tihti kasutatakse modifitseeritud operatsioonisüsteemi. Näiteks vabavaraline FreeNAS mis on mõeldud tavalise arvuti raudvarale. | NAS üksus kujutab endast arvutit, mis on ühendatud võrku ja pakub ainult failipõhist salvestus teenust teistele võrguseadmetele. Kuigi tehniliselt on võimalik jooksutada NAS-is muud tarkvara, ei ole ta selleks loodud. NAS üksusel puuduvad tavaliselt nii klaviatuur kui ka ekraan, haldus käib üle võrgu, tihti läbi veebilehitseja. Nas süsteemil ei ole vaja täis operatsioonisüsteemi, tihti kasutatakse modifitseeritud operatsioonisüsteemi. Näiteks vabavaraline FreeNAS mis on mõeldud tavalise arvuti raudvarale. | ||
Nas süsteemid sisaldavad ühte või mitut ketast, mis on tihti jaotatud kas loogilisteks, peegeldatud andmekonteiner või RAID-massiivideks | Nas süsteemid sisaldavad ühte või mitut ketast, mis on tihti jaotatud kas loogilisteks, peegeldatud andmekonteiner või RAID-massiivideks. | ||
== Ajalugu == | |||
1980-e algul Bryan Randell ja tema kolleegid Newcastle-i ülikoolist asutasid "Newcastle Connestion-i". Nad arendasid ja avalikustasid kaugfailihalduse süsteemi üle UNIX masinate kogumiku. Novell-i NetWare serveri operatsioonisüsteem ja NCP protokoll avalikustati 1983.aastal. Newcastle Connectioni jälgedes avalikustas Sun Microsystems 1984.aastal NFS protokolli, mis võimaldas võrguserveritel jagada oma andmesalvestusmahtu võrgusühendatud klientidega. 3COM ja Microsoft arendasid edasi välja LAN Manager tarkvara ja protokolli. | |||
3COM-i 3SERVER ja 3+SHARE tarkvara moodustasid kokku esimese puhtaverelise serveri avatud süsteemidele. Natuke hiljem olid ka Novell, IBM ja Sun samaga hakkama saanud ning nende edust innustatuna sisenesid ka kolmandad osapooled serverite maailma. Üheks nendest oli Auspex Systems, kes töötas välja NetApp liidese, mis omab ja haldab failisüsteemi. Kuna ta toetas nii Windowsi CIFS-i kui ka UNIX-i NFS protokolli, skaleerus paremini ning oli lihtsalt kasutusele võetav, lõi see tee eraldi NAS seadmete levikule. | |||
Revision as of 16:06, 26 November 2011
Ivar Ambos A32 kirjutab sellel teemal
Network-attached storage (NAS)
NAS on faili põhine salvestusvahend, mis on ühendatud võrku. See põhineb tavalisel arvuti seadmel, kuid seal hoitakse salvestatud ja jagatud faile. Alates 2010 aastast saavutab failide jagamine erinevate arvutite vahel suurema popolaarsuse. Nas-i suuremad eelised on: võimaldab kiiret andmete ligipääsu, kerget administreerimist, lihtsat konfigureerimist. NAS süsteemis on ühendatud omavahel seadmed, mis sisaldavad ühte või rohkemat kõvaketast, mis on tihti jaotatud kas loogilisteks, peegeldatud andmekonteiner või RAID-massiivideks. Tavaliselt toimub failivahetus NAS-iga läbi NFS, SMB/CIFS või AFP protokolli.
NFS – Network File System (populaarne UNIX süsteemides)
SMB/CIFS – Server Message Block/Common Inernet File System (Ms Windows süsteemides)
FTP – File Transfer Protocol
Kirjeldus
NAS üksus kujutab endast arvutit, mis on ühendatud võrku ja pakub ainult failipõhist salvestus teenust teistele võrguseadmetele. Kuigi tehniliselt on võimalik jooksutada NAS-is muud tarkvara, ei ole ta selleks loodud. NAS üksusel puuduvad tavaliselt nii klaviatuur kui ka ekraan, haldus käib üle võrgu, tihti läbi veebilehitseja. Nas süsteemil ei ole vaja täis operatsioonisüsteemi, tihti kasutatakse modifitseeritud operatsioonisüsteemi. Näiteks vabavaraline FreeNAS mis on mõeldud tavalise arvuti raudvarale. Nas süsteemid sisaldavad ühte või mitut ketast, mis on tihti jaotatud kas loogilisteks, peegeldatud andmekonteiner või RAID-massiivideks.
Ajalugu
1980-e algul Bryan Randell ja tema kolleegid Newcastle-i ülikoolist asutasid "Newcastle Connestion-i". Nad arendasid ja avalikustasid kaugfailihalduse süsteemi üle UNIX masinate kogumiku. Novell-i NetWare serveri operatsioonisüsteem ja NCP protokoll avalikustati 1983.aastal. Newcastle Connectioni jälgedes avalikustas Sun Microsystems 1984.aastal NFS protokolli, mis võimaldas võrguserveritel jagada oma andmesalvestusmahtu võrgusühendatud klientidega. 3COM ja Microsoft arendasid edasi välja LAN Manager tarkvara ja protokolli. 3COM-i 3SERVER ja 3+SHARE tarkvara moodustasid kokku esimese puhtaverelise serveri avatud süsteemidele. Natuke hiljem olid ka Novell, IBM ja Sun samaga hakkama saanud ning nende edust innustatuna sisenesid ka kolmandad osapooled serverite maailma. Üheks nendest oli Auspex Systems, kes töötas välja NetApp liidese, mis omab ja haldab failisüsteemi. Kuna ta toetas nii Windowsi CIFS-i kui ka UNIX-i NFS protokolli, skaleerus paremini ning oli lihtsalt kasutusele võetav, lõi see tee eraldi NAS seadmete levikule.
