User:Rreemet: Difference between revisions
| Line 5: | Line 5: | ||
==Essee - Autonoomsed autod nõuavad uusi tehnoloogiaid== | ==Essee - Autonoomsed autod nõuavad uusi tehnoloogiaid== | ||
Paar päeva tagasi avati MIT uus juhtmeta tehnoloogia uuringu keskus. Avamisel esitas MIT PhD õpilane Swarun Kumar uuendatud ja parendatud autonoomse auto tehnoloogiat, mis tunnetab paremini, kui kunagi varem võimalikke ohte teel. | Paar päeva tagasi avati MIT uus juhtmeta tehnoloogia uuringu keskus. Avamisel esitas MIT PhD õpilane Swarun Kumar uuendatud ja parendatud autonoomse auto tehnoloogiat, mis tunnetab paremini, kui kunagi varem võimalikke ohte teel. | ||
Autonoomsed autod ei ole iseenesest mingi uudis, neid on arendatud mitmeid, mõned kuulsaimad on ehk Google poolt arendatud. Kuid nüüd on arendatud MIT-s uuendatud tehnoloogia sellest, kuidas auto enda ümbrust tajunud on, ning selle nimeks on [http://groups.csail.mit.edu/netmit/wordpress/projects/mobile-networks/carspeak/ CarSpeak]. MIT arendajate poolt tehtud ja näidatud videos on näha, kuidas selle uue tehnoloogiaga arendatud auto suutis ära tunda tee kõrvalt majast välja astuva inimese, kes hakkas üle tee minema ja peatus tükk aega varem, oodates kuni see inimene oli tee ületanud, ning sõitis pärast seda edasi. See uus "intellents" ja arendus kasutab ära olemasolevaid ja uudseid tehnoloogiaid. Samas, hetkel levinud andmevahetuseks olev 802.11 standardiga võrk (ehk WiFi) pole kaugeltki piisav, et edastada neid ülisuuri andmemasse, mida CarSpeak kasutab, et tunnetada enda ümber olevat maailma. Teisest küljest vaadatuna on see uus tehnoloogia kaugel täiuslikust. Nagu ka artiklis mainitud, tõusevad sellised küsimused, et mis juhtub kui sensorid saavad mustaks (nt. pori, lumi, jms), või mis siis kui jalakäija järsku keset teed seisma jääb. Just nende samade küsimuste järgi võib kindel olla, et arenguruumi on väga palju, kuid sammud täislahenduste suunas käivad. | |||
Miks ma arvan, et see uudis on tähtis? Väga lihtne. Arvestades seda, et kui oleks tänapäevaste sõidukite asemel kasutusel autonoomsed sõidukid, siis säästetaks aastas miljardeid, rääkimata veel kosmiliselt suuremast ohutusest teel. Lisaks, ka artiklis välja tulnud tehnoloogiate kasutus on küllaltki kasulik. See, kuidas optimeeriti puuduliku andmeedastusmeediumi tõttu andmete käsitlust, kogumist, edastust ja muud sellist tähtsat, on samamoodi muljetavaldav. CarSpeak tehnoloogia puhul on 3D-s ümbruskonna tajumine sarnane aeglase Internetiühendusega suure pildi laadimisega. Samamoodi, nagu selle pildi laadimisel, võtavad sensorid käesoleva ala, ning jaotavad selle suurteks kuubikuteks. Esimene kontroll ongi, et millised kuubikud on tühjad. Need, mis on tühjad, jäetakse kõrvale, ning need mis pole, siis neid uuritakse lähemalt. Mittetühjad kuubikud jaotatakse väiksemateks kuubikuteks, ning jällegi, tühjad kuubikud jäetakse kõrvale, ning mittetühjasid uuritakse lähemalt. [http://www.urbandictionary.com/define.php?term=rinse%20and%20repeat "Rinse and repeat"]. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
Revision as of 15:25, 13 October 2012
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Renna Reemet
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2012
Essee - Autonoomsed autod nõuavad uusi tehnoloogiaid
Paar päeva tagasi avati MIT uus juhtmeta tehnoloogia uuringu keskus. Avamisel esitas MIT PhD õpilane Swarun Kumar uuendatud ja parendatud autonoomse auto tehnoloogiat, mis tunnetab paremini, kui kunagi varem võimalikke ohte teel. Autonoomsed autod ei ole iseenesest mingi uudis, neid on arendatud mitmeid, mõned kuulsaimad on ehk Google poolt arendatud. Kuid nüüd on arendatud MIT-s uuendatud tehnoloogia sellest, kuidas auto enda ümbrust tajunud on, ning selle nimeks on CarSpeak. MIT arendajate poolt tehtud ja näidatud videos on näha, kuidas selle uue tehnoloogiaga arendatud auto suutis ära tunda tee kõrvalt majast välja astuva inimese, kes hakkas üle tee minema ja peatus tükk aega varem, oodates kuni see inimene oli tee ületanud, ning sõitis pärast seda edasi. See uus "intellents" ja arendus kasutab ära olemasolevaid ja uudseid tehnoloogiaid. Samas, hetkel levinud andmevahetuseks olev 802.11 standardiga võrk (ehk WiFi) pole kaugeltki piisav, et edastada neid ülisuuri andmemasse, mida CarSpeak kasutab, et tunnetada enda ümber olevat maailma. Teisest küljest vaadatuna on see uus tehnoloogia kaugel täiuslikust. Nagu ka artiklis mainitud, tõusevad sellised küsimused, et mis juhtub kui sensorid saavad mustaks (nt. pori, lumi, jms), või mis siis kui jalakäija järsku keset teed seisma jääb. Just nende samade küsimuste järgi võib kindel olla, et arenguruumi on väga palju, kuid sammud täislahenduste suunas käivad.
Miks ma arvan, et see uudis on tähtis? Väga lihtne. Arvestades seda, et kui oleks tänapäevaste sõidukite asemel kasutusel autonoomsed sõidukid, siis säästetaks aastas miljardeid, rääkimata veel kosmiliselt suuremast ohutusest teel. Lisaks, ka artiklis välja tulnud tehnoloogiate kasutus on küllaltki kasulik. See, kuidas optimeeriti puuduliku andmeedastusmeediumi tõttu andmete käsitlust, kogumist, edastust ja muud sellist tähtsat, on samamoodi muljetavaldav. CarSpeak tehnoloogia puhul on 3D-s ümbruskonna tajumine sarnane aeglase Internetiühendusega suure pildi laadimisega. Samamoodi, nagu selle pildi laadimisel, võtavad sensorid käesoleva ala, ning jaotavad selle suurteks kuubikuteks. Esimene kontroll ongi, et millised kuubikud on tühjad. Need, mis on tühjad, jäetakse kõrvale, ning need mis pole, siis neid uuritakse lähemalt. Mittetühjad kuubikud jaotatakse väiksemateks kuubikuteks, ning jällegi, tühjad kuubikud jäetakse kõrvale, ning mittetühjasid uuritakse lähemalt. "Rinse and repeat".
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Eksamit on võimalik järgi teha kahe semestri jooksul peale eksamit, ning korduseksamite ajad määrab õppejõud, kellega tuleb ka kokku leppida (registreerida) millal korduseksamit sooritada. Riigieelarvelisel kohal ei tule korduseksami eest tasuda, REV kohal tuleb.
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele seoses lapse sünniga, sõjaväkke minekuga ja tervise probleemidega. Lapse sünni puhul olev puhkus on kuni lapse 3. eluaastaks saamiseni, mis on ühtlasi ka pikim võimalik aeg, ning on vaja esitada sünnitõend. Sõjaväkke minekul tuleb lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse, ning tervislikel põhjustel tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend. Puhkuse saab lõpetada avaldusega, kuid kui seda avaldust ei esitata, siis lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Eksameid/arvestusi saab puhkuse ajal vabalt järele teha, kuid õppeaineid saab deklareerida puhkuse ajal ainult lapsepuhkusel olles, esitades vastava kirjaliku avalduse.
