User:Mbudnits: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Maksim Budnitski<br> Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2012 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus on õpeaine, kus räägitak…'
 
 
Line 1: Line 1:
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Maksim Budnitski<br>
Autor: Maksim Budnitski<br>
Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2012
Esitamise kuupäev: 28. oktoober 2012


==Essee==
==Essee==

Latest revision as of 16:41, 28 October 2012

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Maksim Budnitski
Esitamise kuupäev: 28. oktoober 2012

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on õpeaine, kus räägitakse sellest kuidas õppetöö läheb, külastajad IT valdkonnast räägivad oma tööst, mida meile on vaja aru saada ja õpida, töökohtadest, turust, inimestest IT valdkonnas jne.

Tahaksin hakata Andres Septeri loengust, kus Andres räägis tööturust. Hakkas ta räägima sellest, et paljud firmad tahavad inimesi töökogemusega, aga see on nõiaring töötamise ja nõutud töökogemuse vahel ehk kuidas saada tööd, kui sul pole töökogemust, aga kuidas saada töökogemust, kui sa pole käinud tööl. Veel näitas ta, et suur ettevõte ei võrdu suur palk, sest seal on palju ballasti. Ta kõneles ka sellest, kuidas me kõik peaksime tahtma olla äri sektoris ja kindlasti mitte teises - silmas pidades siis seda, et kõige targem on kuuluda sinna äri-ja infotehnoloogia vahepealsesse sektorisse (äriinfotehnoloogia sektor), sest seal voolab raha. Lõpuks näitas ta kuidas töö organisatsioon on tehtud ja komenteeris spetsialiisti ja globaliisti head ja mitte küljed.

Teisel loengusel esinesid Skype Helpdeski töötajad. Peeter Uustal, Peeter Raielo rääkisid, kuidas toimib helpdesk üleüldse. Samuti rääkisid oma tööst ja töökogemusest. Väga huvitav oli ka nende poolt näidatud video selle kohta, kuidas helpdeski töötaja õpetab välja oma kolleegi näidates kui rumalad on kasutajad ja kui võhikud nad on arvuti kasutamises. Antud video näitas seda kui ebaprofessionaalseks võib inimene oma tööpostil minna ja milliseks ei tohi üks õige helpdeski töötaja käituda. Meeste olekust oli näha, et nende töö meeldib neile ning neid oli meeldiv kuulata. Nende loeng oli positiivsust ja nalja täis. Samas sain teada kuidas helpdesk Skypes töötab, mitu inimest Eesti Skype kontoris töötab ja ka seda, et Skype otsib pidevalt oma tiimi uusi inimesi.

Järgmisel loengul esines Janika Liiv, kes rääkis enda tööst, Ruby web’i arendus keskonnast ning väga palju stereotüüpidest. Ta töötab koos teiste naistega gruppis Rails Girls ja propageerib, et see ei ole hull ja naistel on samasugused võimalused IT maailmas nagu meestel.

Järgmise loegu esitaja oli Martin Paljak, kelle põhiteema oli karma. Ta selgitas meile näiteks seda, et helpdeski tööle minnes, peavad olema sul mingid eeldused, sa ei saa täielikult õppida, vaja on kindlaid isikuomadusi. Ta tõdes, et tõenäoliselt lähevad paljud tööle „koodineegriteks“ ning hakkavad sealt karjääriredelil ülespoole ronima. Ka tema ütles, et tasub koguaeg midagi uut juurde õppida ning ta ütles ka ise, et on iseõppija. Ta mainis ka seda, et olles arendaja, tuleb valmis olla muutusteks infotehnoloogia maailmas, kuna praegu populaarsed programmeerimiskeeled võivad muutuda ning ajaga tasub kaasas käia.

Järgmine loeng oli Ignite kollektiivi poolt. Seal esinesid neli Ignite töötajat (Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev), näitasid millega tegeleb Ignite ettevõtte. Tehti ka väike viktoriin, mis näitas kuidas mitme inimese arvamus viib tõele aina lähemale ning seletati, miks see nii on. Antud asjaolu seoti ka programmeerimisega ja tarkvara arendusega ning räägiti, mis moodi see kollektiivi mõjutab. Pakkusid palju uut ja huvitavat ka katsed kuhu kaasati ka tudengid, mis lõid ettekujutuse, mis moodi arendus käib ja mis moodi arendajate tiim peab töötama. Näitasid kuidas matemaatika, füüsika ja teised üldõppe ained aitavad programeerimises.

Siis esines Kristjan Karmo, kes töötab OÜ ASA Quality Services. Kristjan rääkis meile, et on töötanud väga erinevatel positsioonidel alustades projektijuhtimisest kuni praeguse kohani välja (testija). Töötatud aastate jooksul on ta kogemusi saanud paljudest valdkondadest ning kindlasti on kõigist teemadest midagi õpitud. Tema arvates ongi nii kõige parem. Kuna Kristjan on testija, siis peamiselt kõneleski ta testimisega seotud teemadel, eelarvamustel, müütidel jne. Oli näha ja ka kuulda, et ta valdas antud teemat hästi. Tõi väga palju huvitavaid ja müüte murdvaid näiteid. Kõige suurem müüt pidi olema see, et testimine on igav, kuid väidetavalt see nii ei ole. Kristjan tõi näiteid testijate töö tähtsusest, et mis siis võib juhtuda, kui testija oma tööd hästi ei tee või kui testija tööd üldse ei hinnata. Tulemused võivad olla väga kallid ja järgnevalt tõigi ta paar näidet, kus testmise käigus jäi midagi kahe silma vahele ja hilisemalt maksis see väga kallilt kätte. Näidetes esinenud kahjumid olid mõnikord lausa miljardites dollarites. Aga mida üldse heaks testijaks saamine võiks nõuda? Kristjani arvates peaks oskama näha “suurt pilti“, tervikut ja tulemust. Testijal peab olema hea närvikava, keskendumisvõime ja seletusvõime. Loengus käsitleti ka testimise erinevaid liike ja nende omadusi ja kasutusvaldkondi. Räägiti testija töös ette tulevatest olukordadest ja testija töö plussidest ning miinustest.

Viimane loeng oli Siim Vene loeng oma töökohast ja sellest kuidas seal asjad toimuvad. Siim töötab Põhja-Eesti Regionaal haiglas. Rääkis ka haigla it-topograafiast, tõi näiteid ning näitas pilte. Rääkis kuidas kasutatakse haiglas eri tehnoloogiat ning sellest kuidas juba praegu kasutab osa arste tahvelarvuteid enda töö hõlbustamiseks ja kiirendamiseks.

Lõpuseks võin öelda, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine näitas millega on tegu.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Eksami sooritamiseks on kolm proovi, REV kohal maksta hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast rektori käskkirja järgi (2012 sügissemestril) 14,2 €. RE kohal on korduseksam tasuta.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas, juhul kui on vabu õppekohti. Et vahetada õppekava, tuleb õppuril esitada IT kolledzi õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva avaldus, keskharidust tõendab ankeet, dokumendifoto ja ID-kaart või pass.