|
|
| Line 1: |
Line 1: |
| =Erialatutvustuse aine arvestustöö= | | =Erialatutvustuse aine arvestustöö= |
| Autor: Martin Tammai<br> | | Autor: Martin Tammai<br> |
| Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012 | | Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016 |
|
| |
|
| ==Essee== | | ==Essee== |
| Esimeses loengus tehti meile sissejuhatuseks ülevaade koolist ja sellega seonduvast tähtsast informatsioonist. Seal anti ka esimene kodutöö, milleks oli õppekorralduse eeskirja läbi lugemine.
| | |
| Teises loengus käisid meile helpdeski olemusest rääkimas Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes töötavad Eesti Skype kontoris. Tuleb välja, et pea igaüks meist on vahel omamoodi helpdeski töötaja. Näiteks kui inimene pöördub sõbra poole arvuti või mõne mõne muu seadme probleemiga, mis vajab lahendamist, siis on sõber helpdeski töötaja rollis. Väga huvitav oli teada saada kuidas Skypes töö käib. Tööaeg ei ole rangelt määratud ehk ei ole kohustust olla kella kaheksast viieni tööjuures. Tööd võib teha rahulikult kodus ja muudel aegadel, peaasi et töötunnid saaks täis. Sarnaselt teistele tõsistele ja professionaalsetele IT ettevõtetele on Skype kontoris väga mõnus atmosfäär. Isegi üks Peetritest tunnistas, et veedab tööl olles mõnikord aega Xbox mängukonsooli seltsis.
| |
| Kolmandas loengus külastas meid Jaanika Liiv, kes edastas meile oma vaatenurga IT maailmast naissoo esindajana. Üldiselt tundub IT olevat siiski meeste eriala. Ka meie koolis õpivad valdavas enamuses noormehed, aga leidub ka neidusid. Aga see ei tähenda, et naised ei võiks IT-ga tegeleda. Jaanika on ehtne näide sellest, et sool pole vahet. Tähtis on siiski inimene ja tema iseloomuomadused. Jaanika lugu tõi minu jaoks veel suuremalt esile tõsiasja, et IT-ga tegelevate inimeste järele on kohutavalt suur puudus. Nimelt peale kooli tal ei olnud häid oskusi programmeerimises ja ei mõistnud seda teemat eriti, aga ometi, kui ta käis tööandjate juures intervjuudel ning mainis seda fakti, siis kümnest kaks olid nõus kohe ta tööle võtma ja välja õpetama. See on äraütlemata hämmastav nähtus, sest kui mõelda teiste valdkondade peale, et minna tööanda juurde jutuga et tahaks seda tööd teha aga endal puuduvad oskused, siis jutt jääks ilmselt väga lühikeseks.
| |
| Neljandas loengus andis meile Playtech’is töötav Andres Septer ülevaate IT tööturust. Ta rääkis täpsemalt IT ettevõtete struktuurist ning kuhu peaks pürgima. Kaval IT spetsialist peaks ennast sättima „äri IT“ poole peale. Ehk tegelema sellega, mis toob ettevõttele raha sisse ning on hädavajalik. See tagab ettevõtte juhtide poolehoiu ning kindlustab koha heas nimekirjas, sest „tehnilise IT“ poolel paiknedes on IT inimese tegevus juhtide jaoks kulu ning aset leiab pidev võitlus.
| |
| Viiendas loengus rääkis freelancerina töötav Martin Paljak karmast. Kuna ta oli kõigist aine raames meid külastanud esinejatest ainus iseenda tööandja, tõi see korraliku vahelduse ja ideid hoopis teistest vaatenurkadest. Mina polnud sinnamaani kordagi mõelnud sellise töötamise viisi peale. Aga igal asjal omad head ja vead – iseenda peremees küll, aga igakuine palgatšekk pole kindlustatud. Seepärast võib freelancing olla isegi pingelisem kui mõnes ettevõttes töötada kindla graafiku alusel.
| |
| Kuuendas loengus olid külalisteks ettevõtte Ignite esindajad. Peamiselt pandi rõhku väiksele meeskonnale ja sellest tulenevatele eelistele muudatuste sisseviimise koha pealt. Näiteks kui väljatöötatud lahendus ei tundu toimivat ja on tarvis midagi totaalselt muuta või ringi teha, siis väikese meeskonna korral on see äärmiselt lihtne ja kiire, mis kokkuvõttes hoiab raha ja aega kokku. Seetõttu on võimalik luua kliendile parimad lahendused kuna proovitakse kõikvõimalikke ideid niikaua kuni jõutakse ideaalini.
| |
| Seitsmendas loengus andis tarkvara testimisest ja tarkvarakvaliteedist ülevaate Kristjan Karmo. Tarkvara testijaid peetakse mõnikord mittevajalikeks inimesteks ning arvatakse, et sellele ametipostile asub inimene, kes on värskelt IT maailmasse astunud. Tegelikult see nii pole. Testija on äärmiselt vajalik. Kristjan rääkis oma kogemusest, et tema käest pole läbi käinud sellist lahendust, mis ei sisaldaks ühtegi kriitilist viga. Selles mõttes on testija amet huvitav, et ta otsib taga teiste tehtud vigu. Teisest küljest on äärmiselt ebameeldiv kui päev enne tarkvara ametliku avaldamise kuupäeva avastab testija suure vea tarkvarast ning peab sellest raporteerima ettevõtte juhtidele. Ka kõige suuremad spetsialistid on inimesed ja nad teevad vigu. Seda kinnitas Kristjan näitega, et teinekord otsivad arendajad pingsalt tarkvarast viga, mille tõttu programm ei tööta, aga ometi ei leia seda. Peale tunde silmade pingutamist ilmneb, et programmikoodist olid kusagilt puudu sulud või semikoolon, mis on lihtne näpuviga.
| |
| Viimases ja kaheksandas loengus valgustas Siim Vene meid Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) IT poole pealt. Ta rääkis, milliseid süsteeme kasutatakse seal ning mis probleemidega peab IT juht tegelema. PERH üritab ajaga võimalikult palju kaasas käia. Töötamine selle nimel, et kaasata tulevikus I-pad’e arstide töösse on hea näide sellest. Nimelt pääseks iga arst haigla infosüsteemidele ligi tahvelarvutiga ja ei pea minema oma kabinetti arvuti taha infot otsima. Humoorikas näide illustreerimaks IT osakonna juhi igapäevast tööpõldu on laisa haiglatöötaja juhtum. Nimelt tuldi Siimu poole murega, et üks töötaja viidab liigselt aega arvutis mängides või sotsiaalmeediat kasutades, et kas oleks võimalik seal kuidagi Internet kinni panna. Probleem see on, aga IT juht ei pea vastutama kellegi teise tegemata jäänud töö eest.
| |
| Minule meeldisid väga kõik loengud, sest meid külastasid inimesed väga erinevatelt elualadelt, mis võimaldas luua äärmiselt laia pildi IT maailmast. Tegu on küllaltki vajaliku õppeainega, sest kokkuvõttes on siiski eesmärk peale kooli lõpetamist minna tööle ja mida tugevamad on eelteadmised, seda parem on IT maailmas orienteeruda ning teha enda jaoks parim valik. Vastasel juhul tekib ebameeldiv olukord nagu paljudel gümnaasiumi lõpetajatel olukord, et kool läbi, aga mis edasi. Kui loenguid üldistada, siis üheks läbivaks küsimuseks oli tihti palk. Täpsetest numbritest ei tahtnud keegi rääkida, aga valdavalt vastati: konkurentsivõimeline ja arvestatav.
| |
|
| |
|
| ==Õpingukorralduse küsimused== | | ==Õpingukorralduse küsimused== |
|
| |
| ===Küsimus B===
| |
| Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
| |
|
| |
| ===Vastus===
| |
| Eksamist läbikukkumise korral võib õppur sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamile tuleb registreeruda õppeosakonnas vähemalt kaks tööpäeva enne korduseksami päeva. RE tudengile on korduseksam tasuta, REV tudengile tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.
| |
|
| |
| ===Küsimus4===
| |
| Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?
| |
| ===Vastus===
| |
| Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise taotlemiseks tuleb esitada õppeosakonda vähemalt kümme tööpäeva enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega(sh maksekorralduse koopia).
| |
| Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia):
| |
| a. Tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
| |
| b. tehtud tööde näidised;
| |
| c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.
| |
| Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
| |
| a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
| |
| b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
| |
| c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
| |
| d. on kajastatud kogemusest õpitut;
| |
| e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
| |
| f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.
| |
|
| |
| [[Category:Erialatutvustus 2012]]
| |
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Martin Tammai
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016
Essee
Õpingukorralduse küsimused
