User:Msavila

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Murdho Savila
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Olen arvutite vastu huvi tundunud esimesest hetkest, kui arvutit 14 aastat tagasi nägin. Siit sai alguse teekond, mida käies olen jõudnud IT Kolledžisse. Kui üks tore sõber mulle ligi 10 aastat tagasi programmeerimist tutvustas, hakkasin sügavuti huvi tundma selle vastu, kuidas arvuti töötab, kuidas programmid töötavad ja mis minu jaoks kõige tähtsam, kuidas ise programme teha. Mida aeg edasi, seda rohkem sain uusi teadmisi arvutimaailma tohutu suurest teadmistevaramust ning eneselegi aru andmata, kaevasin end sügavamale IT-sse. Mäletan ühte mõtet kusagilt põhikooli lõpust, kus sain aru, et tahan saada programmeerijaks ning sellest ajast peale olen oma õpingutel liikunud edasi lootuses, et varsti saabub see päev, mil saan minna kõrgkooli oma ihaldatud eriala õppima. See päev saabus selle aasta sügisel. Kuna aega on olnud mõelda, kuhu õppima minna, siis on igasuguseid mõtteid peast läbi käinud, kuid lõpuks taandus valik TTÜ-le ja ITK-le. Küll kaldus kaalukauss ühele ja teisele poole, kuid peale jäi ITK ja see on üks õnnestunumaid valikuid mu elus. Veidi enne esimest koolipäeva, uurisin põhjalikult, mida iga aine tunniplaanis enda nime taga peidab. Peaaegu kõik tekitas suure huvi, kuid nime "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" kandev aine jättis suhteliselt külmaks, peamiselt seetõttu, et ei osanud täpselt ette kujutada, mis saama hakkab. Mäletan, et kunagi on koolis olnud selliseid sissejuhatava loomuga aineid, need on päris jamad olnud, nii kartsin, et äkki seegi on jama. Nüüdseks ma tean, et ITK-s on jama ainet raske leida ja Erialatutvustus on kaugel jamast.
Teadmine selle aine sisust saabus esimesel loengul, kui öeldi, et meie loengutes hakkavad esinema erinevad inimesed, kes töötavad IT alal. "Tundub huvitav..." mõtlesin ma siis. Hiljem sain ka teada, et esinejad on ITK vilistlased.
Teisel loengul esinesid Skype'i helpdeski mehed, olid muhedad kujud, kohe näha, et nad on oma tööga rahul. Mäletan, et nad rääkisid, et helpdeski töö on kui hüppelaud nii suhtlemises kui ka teadmiste testimises, ühtlasi soovitasid nad üheks võimalikuks IT karjääri esimeseks töökohaks helpdeski ametit. Kuid mis enim nende jutust mulle pähe kõlama jäi, oli jutt portfolio loomisest - et meie, kui algajad programmeerijad looksime ja pidevalt uuendaksime oma portfoliot, et kuhugi tööle kandideerides oleks enda tehtut ette näidata.
Järgnes kolmas loeng, milles olnud esineja oli minu arvates ühe korralikuima ja läbimõelduima ettekande autor. Neiu Toggl'st, kes ütles, et programmeerimine on loovkirjutamine. Ta rääkis programmeerimise olemusest läbi enda silmade. Kuna ta ise oli tegija Ruby's, siis temast kumas välja Ruby kommuunile omast hipsterlikkust. Mulle meeldivad inimesed, kes valivad oma tööd ja tegemised tunnete, mitte dollarite põhjal. Temast kiirgas välja kirglikku suhtumist oma töösse ja tegemistesse. Mäletan ka, et esineja oli aktiivne ettevõtmistes, mis kaasasid tarkvaraarenduse maailma (mis justkui tundub valge nahaga, meessoost inimeste mängumaa) naisi, kel asja vastu huvi.
20. septembril esines mees Playtechist, kellel oli cool habe. Ta suhtumine oli samuti päris huvitav, rääkis konkreetselt IT- ja ärimaailma asjadest. Tema soovitas mitte minna tööle koosteneegriks mõnesse riistavarafirmasse, samuti hoida eemale tööjaamade haldamise tööst, sest need pole päris õiged ametikohad ITK arendaja või adminni jaoks. Ettekandest käisid läbi mõisted nagu generaliseerimine ja spetsialiseerumine, mille peale olen isegi vahel mõelnud, kuid tema jutt võttis mu poolikud mõtted ilusti kokku ja andis nendele tulemustele nimed. Spetsialiseerumise juures rääkis oma tööst maksuametis ja kuidas maksuameti andmekaevandustarkvara oskust, mille ta seal töötades omandas, pole tal eriti mujal võimalik rakendada. Juttu tuli ka rahast, täpsemalt, et "pingviin on meie sõber" ning suur osa rahast teenitakse just UNIX-süsteemidega, kuna Windows on ebausaldusväärne. Natuke tegi ta maha suurfirmasid, millest enam jäi meelde mõte, et kuigi nt. Nortal ja Skype on ka suurfirmad, siis nendes töötamine pidi päris hea olema. Kõneles veidi ka koostööst lipsuvendade ja arendajate vahel, et see peaks ikka toimima, sest lipsuvennad oskavad müüa ja pappi teenida, seega on ärilises mõttes vajalikud.
Hoopis omamoodi silmiavav oli Kyberpunk'i nime kandva mehe esitlus pealkirjaga "Karma". Mingil arusaamatul põhjusel on minust mööda libisenud teadmine, et üldjuhul minul, kui arendajal on valik, kas töötada mõnes ettevõttes või olla vabakutseline ja tegeleda arendamisega veidi teisiti. Surfasin ta kodulehel tema esinemise ajal ja märkasin tema mitmeid spetsiifilisi oskusi, samuti jäi eredalt meelde tunnitasu 80-160€ - hetkeks lõid rahamärgid mu silmis särama. Olen alati pidanud end üsna õnnistatud inimeseks, kuna olen sattunud alale, mille vastu tunnen kirge ning samuti tasustatakse mind sellega tegeledes väga väärikalt. Kuid pöördudes tagasi esineja juurde, siis ta oli kunagi töötanud Nortalis (kui see veel Webmedia oli) ja ütles, et tema seal töötamise ajal oli see "koodivabrik kehva koodiga".
Mis mulle ITK juures meeldib, on teatava range akadeemilisuse puudumine. Tegemist on kõrgkooliga, kus on õppejõud, rektor, tudengid jne, kuid õhkkond on vaba, koolis tekib kodune tunne, näod on tuttavad, kuna üliõpilaskond pole suur nagu kõrval asuvas ülikoolis. Seda sama energiat õhkub välja kooli vilistlastest, vähemalt neist, kes esinemas käisid. Loov lähenemine ettekandele ning aktiivne publiku kaasamine õnnestus hästi Ignite OÜ meeskonnal, kes olid kohal neljakesi ja rääkisid oma ettevõttest läbi erinevate töötajate silmade. Üllatavalt selge pildi tarkvara arenduse protsessist lõid mängumees Stanislavi korraldatud mängud (8848 km). Usun, et Ignite on ettevõte, kelle ukse vahelt ma ühel heal päeval sisse piilun, et näha, kas on seal kohta ka minu jaoks.
Kahjuks testimise loengus ei olnud mul võimalik osaleda, kuid tänu Echofonile ma nägin seda siiski ja usun, et see loeng oli aine sisu seisukohalt vajalik, kuna kummutas mitmeid müüte testija ametist. Meeldis ka selle esineja ettekanne, kuna oli üsnagi põhjalik ja läbimõeldud. Esialgu ma siiski arvan, et mind kütkestab rohkem olla arendaja kuivõrd testija, kuid eks seda näitab juba tulevik.
Viimases loengus esines Siim Vene, kes oli mulle tuttav ITK lõputööde kaitsmise komisjonist, kuid uus oli teadmine tema tööst. Mõneti üllatas, et haiglas on võimalik IT-ga päris palju ära teha (nt. serverite virtualiseerimise tulemusel teenida investeering tasa 9 kuuga). Rääkis ka projektist võtta haiglas kasutusele spetsiaalse tarkvaraga tahvelarvutid, et lihtsustada veelgi arstide tööd. Minu arvates on see väga positiivne ning hea on näha, et e-Eesti areneb jõudsalt edasi. Muidugi märkimisväärne oli ka tema viis kaasata publikut, visates õigesti vastajale auhinnaks Snickersi - jällegi üks aspekt, mis näitab ITK n-ö. avatumat suhtumist uudsesse.
Üldine emotsioon, mis tekkis nii loengutel osaledes kui ka praegust tagasivaadet teostades, on positiivne. Olen rõõmus saadud väärt teadmiste üle, mida oleks raske või võimatu omandada koolipingis ilma selle õppeaineta. Samuti pean üsna õnnestunuks esinejate valikut, võib-olla nuriseks veidi mõne ettekande mitte-nii-läbitöötatud olemise üle, kuid mõistan, et mida vähem piire, seda omanäolisemad saavad ettekanded. Olen veendunud, et tulevikus on mul ametialaseid valikuid mõnevõrra kergem teha, kuna olen kuulnud enda eelkäijate kogemusi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Järelarvestus tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga.
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. (5.2.12) Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (5.4.4)
Õppeosakonnas tuleb registreerida ennast järelarvestusele (ja REV kohal olles maksta kordussoorituse tasu, mis on määratud rektori käskkirjaga (õppeaastal 2012/13 14,2 €) hiljemalt üleelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. RE kohal õppides ei ole kordussooritused tasulised. (5.2.7; 5.2.9)

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

• Üliõpilane kohustub õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. (3.1.1)
• Üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” (edaspidi nimetatud “Lõputöö”) hiljemalt semestri punase joone päevaks. (5.6.1.1)
• Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. (6.1.4.4)
• Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. (7.1)

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. (5.3.11)

Viited

• Vastused küsimustele: http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/
• Kordussoorituse tasu REV tudengile: http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/