User:Iruutli: Difference between revisions
No edit summary |
Category:Erialatutvustus 2012 |
||
Line 1: | Line 1: | ||
Küsimus A | =Erialatutvustuse aine arvestustöö= | ||
Autor: Imre Rüütli<br> | |||
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012 | |||
==Essee== | |||
Erialatutvustus on salakaval aine, nime põhjal ootasin midagi täitsa muud. Oli palju huvitavaid loenguid ning mõned olid igavamad, kuigi suurel jaol olid kõik vaga informatiivsed. Esimene loeng oli sissejuhatus kooliellu, räägiti kõigest mida ITK õpilasel võib vaja minna, näidati ÕISi ja Moodle lähemalt. Huvi pakkus mulle robotiklubi kuna olen varem kokku puutunud robotiehitamisega. Teise loengu esitajaks olid Skypest, kes alustasid oma esitluse naljaka video helpdeski töölistest. Nad esitasid omadusi, mida läheb vaja hea teenindajal, naljakaim neist oli Peeter nime omamine kuna mõlema esitaja eesnimi oli Peeter. Näidati ka Tallinnas oleva Skype tööhoone video, kus sai näha nende töökohta, vabaaja ruumi ja majas sees olevat sööklat. Oli aru saada, et neile meeldis töödata seal. Nad mainisid, et mõned meist võivad suure tõenaosusega kah sinna lõppeda. Kolmanda loengu esitajaks oli naisprogrammeerija, kes oli alustanud oma ülikoolielu ITKs vähese arvutiteadmistega. Nüüd aga peale lõpetamist korraldab ta projekte, mis aitavad teistel naistel IT maailmaga tutvuda. Kõige rohkem huvi pakkus Ruby programmeerimis keel, millega ta igasuguseid programme kirjutas, ning õpetas teistele inimestele kasutada. Ta soovitas proovida programmeerimist kui see huvi pakub. Neljas loeng meeldis mulle väga kuna seal räägiti tänapäeva IT tööturust ja kuidas seal hästi hakkama saada. Kodanik Septer Andres soovitas esimeseks tööks valida endale süsteeemi administraatori töökoht, kuna admini positsioonil on palju võimalusi kokku puutuda kõigi infotehnoloogia osadega ning saada väga hea ülevaade kogust süsteemist. Väga tähtsaks teemaks oli mida tema sõnul tasuks teha tööturul ja soovitas meil endale selgeks teha UNIXi või Debiani kasutamise, kuna 99% infotehnoloogia äripoolest kasutab neid operatsiooni süsteeme nende teenuste jooksmiseks. Hea oleks kui oskad kõike natuke, kuni tead plaanida millegi täpse peale spetsialiseeruda. „Kui sa tead kõike kõigest, siis ei tea sa midagi mitte millestki“. Kui meil on plaan Eestist välismaale tööturule pürgida hoiatas ta, et seal on täiesti teistsugused struktuuriga organisatsioonid, rohkem demokraatlikumad. Ta rääkis veel suhtest „lipsude“ ja programmeerijate vahel. Kuna programmi kirjutaja ei oska alati oma toodet maha müüa, siis on ülikonna kandjaid vajalik kurjus. Viiendas loengus rääkis Martin Paljak oma 15 aasta „freelancer“ töökogemusi, mis võivad olla väga stressirohked. Ja kuna stress võib tappa inimese või hobuse, siis on stressi maandamine tähtis. Kui sul ei ole pidevat sissetulekut, siis pead leidma kliendid ise ja toote ka valmistama üksinda. Ta innustas meid tegelema mingi arvutialase asjaga, mis aitab meil valitud alal areneda ja harjutamine teeb meistriks. Igasugused kogemused tulevad kasulikuks tulevase töö otsimisel. Ta rääkis meile, et ta on elus kaks korda töötanud. Peale esimest töökohta, kui ta oli töötu, otsustas endale hankida ID kaardi ning plaanis, selle tööle saada enda linuxi arvuti peal. See hobi oli väga innovatiivne ja kasulik, kuna kaardi abil saab turvata enda vara. Tänaseks administreerib ja arendab SK.ee seda ID tarkvara, ning suur osa inimesi kasutavad sellest tulenevat tarkvara. Ta aitas ka luua võimaluse gms telefonidele piltide saatmise, mis ei oleks kulutanud raha, kuid firmad tahtis raha ja ta otsustas lõpetada. Samal põhjusel ei taha ta tööle minna firmasse, mille peamiseks ülesandes on online kasiinode loomine. „If you work for a living, why do you kill your self working“. Viimaks ta mainis mida võiks vaadata töökoha otsimisel ja kui peaks tekkima oht, et valitud töö ei ole piisava arenguga , siis võid julgelt proovida midagi muud. Kuuenda loengu alustas firma nimega Ignite, kelle töölised näitasid pilte ja eesmärke kuidas luua firma, kus töö keskkond on mugavam ja stressi vaene. Nad kutsusid seda agiilseks agrendus protsessiks, kus kõikidel on vaja minev info olemas ja kõik teavad mida nad peavad tegema ühise eesmärgi saavutamiseks. Ja kui eesmärk ei vasta soovitud tulemusele, saab kiiresti ja lihtsalt uuesti teha, kuna toote alla ei ole üle liigselt ressurse paigaldatud.Töökoht oli muudetud mugavaks ja sõbralikuks, näiteks hommikul pannkoogi söömine koos teiste töökaaslastega. Peale firma metoodika sissejuhatust oli Ignite plaaninud kaasata õpilasi mängus, mille nad olid ette valmistanud. Paluti kõigil, kellel on võimalik, internetis veebivormis kolmele küsimusele vastama. Küsimused olid kõigile samad ja anonüümsed, kuid nad väljastasid tulemuse ning võtsid kõigide vastete keskmise. Nende tulemuste keskmise arvuga näidati meile, kuidas grupis inimesed võivad vastata õieti, millele sa üksinda vastust ei teaks. Peale esimest mängu nad jagasid nad juhiseid kuhu ja mida nad peavad rõhku avaldama, et tulevikus infotehnoloogia spetsialistina töödata ja kuidas neid õpetused tööl kasu toovad. Lõpetuseks nad mängisid viimase mängu, kus kutsuti kümme õpilast klassi ette ja öeldi neile, et nad peavad tegema koostööd eesmärgi lahendamiseks. Eelviimane loengu teemaks oli testimine ja kvaliteet. Alustuseks näitas Kristjan Karmo ITK avaaktuse video, kus ta küsis aktusel olijatelt, kes soovivad saada testijateks. Vastuseks sai ta vaikuse momendi, peale seda näitas ta probleeme, mis oleks võinud testimisega ära jääda. Mõned summad, mis testimist kasutamata jätmisel, on väga suured. Testimisega tõstad toote kvaliteeti ja hoiad ära mõtetuid kulutusi. Viimase loengu esitajaks on Siim Vene, kes on Põhja Eesti Regionaal Haigla infoturbe juht. Ta rääkisis probleemidest haiglate infosüsteemides nagu viiruse tõrje käivitamist windows 98 peal jne. Aga seal ei olnud ainult probleeme, ka lahendusi leidus, nagu serverite virtualiseerimist elektriarve kulu langetamiseks. Regionaal Haigla on kaetud wifi alaga, mille abil saab tahvelarvutitele näidata patsientide haigusloo, laborivastuseid jms. See info oleks koheselt kätte saadav arstidel ja see päästaks elusi. Peaaegu kõikides loengutes on räägitud kuidas tänapäeva IT tööturul hakkama saada või kuidas enda programmeerimise kärjaari edukaks muuta. Kuigi mõned tundusid nagu reklaamina firmade jaoks, oli väga huvitavad ja informatiivsed. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | |||
===Küsimus A=== | |||
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? | |||
===Vastus=== | |||
Kordusarvestuste läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Järelarvestusele registreerimine toimub õppeosakonnas. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga(14,2 €), tasu tuleb maksta hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. | |||
===Küsimus 6=== | |||
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? | |||
===Vastus=== | |||
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine on tasuline ja nende arvestamise taotlemisel tasutakse rektori käskkirjaga kehtestatud teenuse tasumäära alusel, mis koosneb menetlustasust ja ainepunkti tasust IT Kolledži õppekava täitmisel arvestatava(te) õppeaine(te) eest. | |||
[[Category:Erialatutvustus 2012]] |
Latest revision as of 04:27, 31 October 2012
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Imre Rüütli
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012
Essee
Erialatutvustus on salakaval aine, nime põhjal ootasin midagi täitsa muud. Oli palju huvitavaid loenguid ning mõned olid igavamad, kuigi suurel jaol olid kõik vaga informatiivsed. Esimene loeng oli sissejuhatus kooliellu, räägiti kõigest mida ITK õpilasel võib vaja minna, näidati ÕISi ja Moodle lähemalt. Huvi pakkus mulle robotiklubi kuna olen varem kokku puutunud robotiehitamisega. Teise loengu esitajaks olid Skypest, kes alustasid oma esitluse naljaka video helpdeski töölistest. Nad esitasid omadusi, mida läheb vaja hea teenindajal, naljakaim neist oli Peeter nime omamine kuna mõlema esitaja eesnimi oli Peeter. Näidati ka Tallinnas oleva Skype tööhoone video, kus sai näha nende töökohta, vabaaja ruumi ja majas sees olevat sööklat. Oli aru saada, et neile meeldis töödata seal. Nad mainisid, et mõned meist võivad suure tõenaosusega kah sinna lõppeda. Kolmanda loengu esitajaks oli naisprogrammeerija, kes oli alustanud oma ülikoolielu ITKs vähese arvutiteadmistega. Nüüd aga peale lõpetamist korraldab ta projekte, mis aitavad teistel naistel IT maailmaga tutvuda. Kõige rohkem huvi pakkus Ruby programmeerimis keel, millega ta igasuguseid programme kirjutas, ning õpetas teistele inimestele kasutada. Ta soovitas proovida programmeerimist kui see huvi pakub. Neljas loeng meeldis mulle väga kuna seal räägiti tänapäeva IT tööturust ja kuidas seal hästi hakkama saada. Kodanik Septer Andres soovitas esimeseks tööks valida endale süsteeemi administraatori töökoht, kuna admini positsioonil on palju võimalusi kokku puutuda kõigi infotehnoloogia osadega ning saada väga hea ülevaade kogust süsteemist. Väga tähtsaks teemaks oli mida tema sõnul tasuks teha tööturul ja soovitas meil endale selgeks teha UNIXi või Debiani kasutamise, kuna 99% infotehnoloogia äripoolest kasutab neid operatsiooni süsteeme nende teenuste jooksmiseks. Hea oleks kui oskad kõike natuke, kuni tead plaanida millegi täpse peale spetsialiseeruda. „Kui sa tead kõike kõigest, siis ei tea sa midagi mitte millestki“. Kui meil on plaan Eestist välismaale tööturule pürgida hoiatas ta, et seal on täiesti teistsugused struktuuriga organisatsioonid, rohkem demokraatlikumad. Ta rääkis veel suhtest „lipsude“ ja programmeerijate vahel. Kuna programmi kirjutaja ei oska alati oma toodet maha müüa, siis on ülikonna kandjaid vajalik kurjus. Viiendas loengus rääkis Martin Paljak oma 15 aasta „freelancer“ töökogemusi, mis võivad olla väga stressirohked. Ja kuna stress võib tappa inimese või hobuse, siis on stressi maandamine tähtis. Kui sul ei ole pidevat sissetulekut, siis pead leidma kliendid ise ja toote ka valmistama üksinda. Ta innustas meid tegelema mingi arvutialase asjaga, mis aitab meil valitud alal areneda ja harjutamine teeb meistriks. Igasugused kogemused tulevad kasulikuks tulevase töö otsimisel. Ta rääkis meile, et ta on elus kaks korda töötanud. Peale esimest töökohta, kui ta oli töötu, otsustas endale hankida ID kaardi ning plaanis, selle tööle saada enda linuxi arvuti peal. See hobi oli väga innovatiivne ja kasulik, kuna kaardi abil saab turvata enda vara. Tänaseks administreerib ja arendab SK.ee seda ID tarkvara, ning suur osa inimesi kasutavad sellest tulenevat tarkvara. Ta aitas ka luua võimaluse gms telefonidele piltide saatmise, mis ei oleks kulutanud raha, kuid firmad tahtis raha ja ta otsustas lõpetada. Samal põhjusel ei taha ta tööle minna firmasse, mille peamiseks ülesandes on online kasiinode loomine. „If you work for a living, why do you kill your self working“. Viimaks ta mainis mida võiks vaadata töökoha otsimisel ja kui peaks tekkima oht, et valitud töö ei ole piisava arenguga , siis võid julgelt proovida midagi muud. Kuuenda loengu alustas firma nimega Ignite, kelle töölised näitasid pilte ja eesmärke kuidas luua firma, kus töö keskkond on mugavam ja stressi vaene. Nad kutsusid seda agiilseks agrendus protsessiks, kus kõikidel on vaja minev info olemas ja kõik teavad mida nad peavad tegema ühise eesmärgi saavutamiseks. Ja kui eesmärk ei vasta soovitud tulemusele, saab kiiresti ja lihtsalt uuesti teha, kuna toote alla ei ole üle liigselt ressurse paigaldatud.Töökoht oli muudetud mugavaks ja sõbralikuks, näiteks hommikul pannkoogi söömine koos teiste töökaaslastega. Peale firma metoodika sissejuhatust oli Ignite plaaninud kaasata õpilasi mängus, mille nad olid ette valmistanud. Paluti kõigil, kellel on võimalik, internetis veebivormis kolmele küsimusele vastama. Küsimused olid kõigile samad ja anonüümsed, kuid nad väljastasid tulemuse ning võtsid kõigide vastete keskmise. Nende tulemuste keskmise arvuga näidati meile, kuidas grupis inimesed võivad vastata õieti, millele sa üksinda vastust ei teaks. Peale esimest mängu nad jagasid nad juhiseid kuhu ja mida nad peavad rõhku avaldama, et tulevikus infotehnoloogia spetsialistina töödata ja kuidas neid õpetused tööl kasu toovad. Lõpetuseks nad mängisid viimase mängu, kus kutsuti kümme õpilast klassi ette ja öeldi neile, et nad peavad tegema koostööd eesmärgi lahendamiseks. Eelviimane loengu teemaks oli testimine ja kvaliteet. Alustuseks näitas Kristjan Karmo ITK avaaktuse video, kus ta küsis aktusel olijatelt, kes soovivad saada testijateks. Vastuseks sai ta vaikuse momendi, peale seda näitas ta probleeme, mis oleks võinud testimisega ära jääda. Mõned summad, mis testimist kasutamata jätmisel, on väga suured. Testimisega tõstad toote kvaliteeti ja hoiad ära mõtetuid kulutusi. Viimase loengu esitajaks on Siim Vene, kes on Põhja Eesti Regionaal Haigla infoturbe juht. Ta rääkisis probleemidest haiglate infosüsteemides nagu viiruse tõrje käivitamist windows 98 peal jne. Aga seal ei olnud ainult probleeme, ka lahendusi leidus, nagu serverite virtualiseerimist elektriarve kulu langetamiseks. Regionaal Haigla on kaetud wifi alaga, mille abil saab tahvelarvutitele näidata patsientide haigusloo, laborivastuseid jms. See info oleks koheselt kätte saadav arstidel ja see päästaks elusi. Peaaegu kõikides loengutes on räägitud kuidas tänapäeva IT tööturul hakkama saada või kuidas enda programmeerimise kärjaari edukaks muuta. Kuigi mõned tundusid nagu reklaamina firmade jaoks, oli väga huvitavad ja informatiivsed.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Kordusarvestuste läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Järelarvestusele registreerimine toimub õppeosakonnas. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga(14,2 €), tasu tuleb maksta hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
Küsimus 6
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?
Vastus
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine on tasuline ja nende arvestamise taotlemisel tasutakse rektori käskkirjaga kehtestatud teenuse tasumäära alusel, mis koosneb menetlustasust ja ainepunkti tasust IT Kolledži õppekava täitmisel arvestatava(te) õppeaine(te) eest.