User:Lmei

Küsimuste vastused

Küsimus B

Kui kukud eksami läbi, siis on ainukene mõistlik variant minna õppeosakonda ning leppida kokku aeg kordussoorituseks. Selleks on sul aega tervelt kaks semestrit, kuid alati tasub asi kiiremini korda ajada. Järeleksamile peab registreerima kindlasti vähemalt kaks päeva enne eksami toimumist. Riigieelarvelistele tudengitele on korduseksamid tasuta, kuid riigieelarvevälistel õppekohtadel on kohustus tasuda 14.2 eurot.

Küsimus 2

Punase joone päev märgib tõsisema akadeemilise töö algust. Enne seda peab tudeng kindlasti ära deklareerima oma kohustuslikud ja valikained saabuvaks semestriks. Soovist akadeemilisele liikumisele või puhkusele peab märku antud õppeosakonnale samuti enne punase joone päeva. Ka diplomitöö peab olema deklareeritud selleks ajaks. Positiivse hindega eksamit on võimalik kahe semestri jooksul ühe korra parandada ning akadeemilisele õiendile läheb parim tulemus.

Essee

Läbisime kollektiivselt kahe kuu jooksul aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Kuulatud sai mitmeid erinevaid infotehnoloogiamaailma aspekte esindavaid inimesi, ettevõtteid ja ettevõtjaid. Viibides nendega ühes auditooriumis veendusin tundes, et olen sattunud õigesse kohta. Kõikide nende esitlejate tõttu, kes meile seletasid oma meetodeid iseorganiseerumisest, meeskonnatööst, infotehnoloogiast kui loovkirjutamisest ning õigete otsuste tegemisest tundus olevat kas lihtsalt juhuste kokkusattudes struktuurselt hästi püstitatud või mu kahtlus, et Infotehnoloogia Kolledži elu korraldavad nii geniaalsed inimesed, kes suudavad oma kvaliteetset tööd jätta märkamatuks. Kehtiks nagu idioom „Kui sa teed midagi õigesti, siis keegi ei märkagi, et sa oled midagi teinud.“ Sain igastahes õpingukorralduse loengutest kogemuse, mille püüan kindlasti endale meelde jätta ja millest peaksin juhinduma tervel tööalasel eluteel.

Kui alustan tööga, siis kogu mu tegevuse aluseks on teatud põhimõtted mida järgida. Nagu freelancer Martin, kes tundis kuidas ühel eluhetkel tema töö ei paistnud olevat kasulik maailmale ja kohe kui ta sellisele mõistmisele jõudis, jättis ta oma tegevuse pooleli. Ma ise olen mitmeid erinevaid töid teinud juba kuus aastat ning avastasin endas Martiniga sarnasusi. Töötasin paar aastat spordipoes, kus tihtipeale müüdi inimestele tooteid, mida neil vaja polnud. Vahetus raha ja toote ning kliendi ja poe vahel tähendas töötajatele teatud protsenti müügi pealt, mis kajastus igal kümnendal kuupäeval ta pangakonto arvel. Ka mulle meeldis teha suuri müüke ning arvutada palju lisa ma enda palgale välja teenisin, kuid jälgisin ühte põhimõtet terve müügiprotsessi jooksul. Kui ma vaatan inimest, siis ma üldiselt tunnen milline aura teda ümbritseb. Positiivse auraga inimesi kaldun ma rohkem aitama. Ma andsin neile ausaid soovitusi ning ei kasutanud ära inimest, kel oli lihtsalt vajadus midagi osta. Inimesed said ka aru sellest, et ma olin nende abiline, kes püüdis igat pidi oma võimete piires neile vastu tulla. Negatiivsetesse inimestesse suhtusin üldiselt neutraalselt, et nad saaksid oma vajadused rahuldatud ja mina ei peaks nendega kauem tegelema. Paar aastat hiljem projekteerisin keskuse, mis praegu on lastele asendamatuks kohaks ning kuigi teda ähvardab ärimaailma karmi saatuse ohvriks jäämine, püüame anda endast parima, et see koht avatuna säiliks. Tänu juba noorest peast tööga alustamisele avastasin, et mulle meeldib inimesi aidata ning see on põhimõte, millest juhindun terve oma elu jooksul.

Ka mulle meeldib mõelda nagu Janika Liiv, kes pidas programmeerimist pigem kunstiloomeks kui kuivaks ehitamiseks. Miks on kaks erinevat arusaamist programmeerimise olemuse kohta? Sest tegelikult need kaks erinevat olemust eksisteerivadki inimeste jaoks. Kuiv ehitamine on see kõigile neile, kes teevad seda tööd oma isiklikku põhimõtet jälgimata. Kes vähegi suudavad oma põhimõtteid töösse panna märkavad selle tulemusi ning töö muutub nauditavaks. Mõtle vähemalt kahele mehele infotehnoloogiatööstuses, kes seda teevad. Pole väga raske või mis? Kindlasti on kõikide edukate IT-ettevõtete taga sarnaste mõtetega inimesed. Tegemist pole kinnisvaraäriga, kus maksab julgus, riskimine ja eelkõige hirmuvalitsus. Infotehnoloogiaäri on väga intelligentsete inimeste võitlusareen, kus domineerib see, keda armastab rahvas. Elust enesest on mõistetav, et olla armastatud pole lihtne. Selle nimel peab tegelikult roppu vaeva nägema, et armastust võita ning seda ka säilitada. Näiteks Skype tegi toote, mis inimestele meeldib, seda on mugav kasutada ja eelkõige, et see on ka tasuta. Helpdeski poiste esitlus näitas mulle seda, milline on elu edukas ettevõttes, kus ka töötajad on motiveeritud. Mõlemad olid oma tööga rahul, sest nad saavad oma põhimõtet jälgida ja inimesi aidata. Seda oli näha ka nende positiivse tooniga esituses, sest läbi selle püüdsid nad olla meile abiks. Meid juhendada. Skype on kindlasti ettevõte, mida üks hetk hakkan kõvasti analüüsima. Nad teavad asja ja nad teevad seda õigesti.

Erialatutvustus näitas mulle mida peab tegema ja samuti ka mida mitte. Tööturu kohta loengut pidanud ekspert jäi mulle silma inimesena kelleks ma muutuda ei taha. Kui ma ennist rääkisin aurast, siis tema oma ei jätnud mulle meeldivat muljet. Temast vibreeris läbi rahaahnuse ja kerge kibestuse toon. Huvitavalt kajastub ka tema põhimõte tema tööteel. E-kasiino kallal töötamine peaks ju raha sisse tooma. Ka maksuametis töötamine võib jätab mulje, et sellele inimese eesmärk on raha akumulatsioon. Kui hetkel kohandaksin tuntud ütlust „Õpi teiste vigadest“, siis siin saaksin kasutada „Õpi teistest inimestest“. Minu elus ei ole oluline rahalise luksuse saavutamine. Luksus on igaühele individuaalne. See tähendab parimale läheneva mugavuse taseme saavutamist end ümbritsevas keskkonnas. Ma ütlen lähenev seetõttu, et ka universumis ning meie igapäeva elus kehtib teatud matemaatiline seaduspärasus, mis sarnaneb mõne funktsiooni lõpmatu lähenemisega nullile. Kui universum pidevalt paisub, siis miks peaksime meiegi endale piire seadma? Seega tasub õppida teistest inimestest, seda kõige lihtsamini nendega koos töötades.

Ignite käis meile selgitamas nende koostöö põhimõtteid ning tänu neile sain lõpuks aru kui oluline roll on suhtlusel ettevõttes. Inimesi ei tohi kõrvale jätta tegevustes, mida rohkem sa kaasad inimesi panustama ettevõtte loomeprotsessile või arendusele, seda enam tekib neil hoolimine ja armastus selle vastu. Jobs ütles lihtsalt „Love what you do“, ma lisaks enda poolt „and make others too.“ Selle aine läbimisel mõtlen juba oma ettevõtte loomise strateegiatele, kas seda juba ei saaks lugeda edukaks aine sooritamiseks? Kindlasti saab, sest õppetöö tulemus ei ole hinne "arvestatud" vaid isiklik areng. Tänan Indrekut ja Margust, kes läbi selle aine püüdsid meile öelda, et vaadake neid inimesi, kuulake neid inimesi, mõelge või ärge mõelge nagu need inimesed, kuid võtke neilt õppust.