User:Mniinema

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marju Niinemaa

Rühm: AK11

Esitamise kuupäev: 5. november 2012

Essee

Päevaõppe videoloengud

Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustuse eesmärk on tutvustada esmakursuslastele eriala ja kooli. Lisaks anda ülevaade, mis meid tulevikus ees ootab. Ma olen oma igapäevaelus pigem tavakasutaja kui IT-maailmaga kursis olev spetsialist. Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse (ITK) astumine tähendas minu jaoks eriala vahetust. Sellel põhjusel otsustasingi vaadata päevaõppe loengute videosalvestusi, mis tundus praktilisem ja vajalikum kui uudise refereerimine essees.

Esimene loeng oli üldiselt õpingukorraldusest ITK-s: mis asi on õppekorralduse eeskiri, punane joon või kuidas aineid deklareerida või mismoodi laenutada TTÜ raamatukogust jne. Lisaks räägiti ka huvitegevusest. Hetkel olen ma akadeemilise maailmaga päris hästi kursis ning ma väga palju uut informatsiooni ei saanud. Samas sissejuhatuseks vägagi sobiv loeng ja esmakursuslastele kindlasti suureks abiks.

Teine loeng oli helpdisk´i töö tutvustamine, mis on oluline IT süsteemide administraatoritele, sest see oleks hea sissejuhatus erialale, kuna õpib tundma firma alustalasid, mis annab omakorda eeldused edasiseks karjääriks. Lektoriteks olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes töötavad Skype´ helpdeskis. Nad andisid lühikese ülevaate oma igapäevatööst ning rõhutasid, et olulisteks isikuomadusteks tööl on õpi- ja teadmishimu, aga ka soov aidata inimesi. Skype´i töökorralduse kohta sai palju põnevat teavet. Loengu lõpuks oli mul tunne, et võin iga oma IT- alase probleemiga nende poole pöörduda. Ma usun, et see ongi helpdesk´i põhialus.

Kolmandas loengus rääkis Jaanika Liiv oma isiklikest kogemustes IT valdkonnas, eelkõige programmeerimisest. Ta tutvustas tudengi teist külge, kui inimene ei tea täpselt, kus ja mida ta õpib. Ikkagi võib kõik väga positiivselt lõppeda. Samuti jagas ta oma kogemusi programmeerimise valdkonnas (Ta ise kasutab Ruby keelt.) ja võrdles programeerimist raamatu kirjutamisega, mis oli omapärane lähenemine. Oluliseks teemaks tema jutus oli ka naiseroll IT-s ja seda ümbritsevad stereotüübid, et naine on ebakompetentsem kui mees. Ta jagas ka praktilisi soovitusi, nagu liituda Robootikaklubiga või aktiivselt osaleda kommuunitite elus.

Neljandas loengus kõneles Andres Septer oma loengus IT tööturust ja toonitas ka inimese isikuomaduste olulisust. Ta tutvustas ettevõtete mudelit, mis jaotub kolmeks: bürokraatia-IT, äri-IT ja IT-tugiteenus. Relevantseimaks küsimuseks loengus peaksin - kas olla generalist või spetsialist? Andres Septer arvas, et otstarbekam oleks alustada generalistina, näiteks mõnes väiksemas firmas ja töötada süsteemi administraatorina, et tutvuda ettevõtte tööga. Väga üllatavalt suhtus ta avaliku sektori tegevusse, mida tugevasti taunis ja kritiseeris. Loengu pidaja soovitas minna tööle eelkõige erasektorisse, kuna seal on vähem piiranguid, aga suurem innovatiivsus ning kõrgem palgatase.

Viiendas loengus tutvustas Martin Paljak IT tööd hoopis teisest küljest. Ta oli töötanud pikalt vabakutselisena ja analüüsis nüüd meile selle töö eeliseid ja puudusi. Ühest küljest on vabakutselisel suurem loominguvabadus, aga teisest küljest on sissetulek ebakindlam. Martin Paljak iseloomustas oma tegevust lahendamatute probleemide lahendamisena. Nimelt ta aitas siis, kui keegi teine enam ei osanud. Näiteks 2003. aastal olid ID-kaardi ühilduvusprobleemid Linuxiga ning selle temaatikaga on ta ka edaspidi tegelenud. Tema käsitlus töökohavalikust jättis mulle vägagi sümpaatse mulje: tuleb valida töö, mida tõesti teha tahan.

Kuuendas loengu pidasid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev Ignite OÜ-st, mis on tarkvaralahendusi pakkuv ettevõtte, mis aitab leida äritegevuse tuluallikaid. Nad andsid ülevaate eraettevõtte olemusest, kus rõhutati just meeskonnatöö olulisust ning ka juhtkonna/tööandja rolli selles. Tore oli mängude kaasamine ning toodud näited.

Seitsmendas loengus tutvustas Kristjan Karmo ühte IT olulist valdkonda, nimelt testimist ja tarkvarakvaliteeti. Põhiliseks pidas loengupidaja eelkõige müütide ja eelarvamuste purustamist. Samal ajal seletas ta testimise telgitaguseid ning rõhutas, kui oluline on testija tegevus. Oma ülesandega ta sai ilusti hakkama ning tõesti loengu lõpus tundus testimine tunduvalt kaaskiskuvam kui enne.

Viimases ehk kaheksandas loengus esitles Siim Vene Põhja-Eesti regionaalhaigla baasil IT infrastruktuurist ning selle uuendamisest ja probleemidest. Samal ajal rääkis vahele üldistest infotehnoloogia trendidest ja suundadest. Tehnoloogia on vajalik, et kasutada ratsionaalsemalt inimressursse, näiteks digitaalne haiguslugu lihtsustab arstide tööd. Siiski on tehnoloogia laialdase kasutuse puuduseks on selle kiire vananemine ning puudub võimalus osade aparaatide tarkvara kaasajastamine, näiteks viirustõrje ei tööta Win 98-l.

Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus andis suurepärase võimaluse näha IT-maailma läbi seal tegutsevate spetsialistide silmade ning tutvustas selle valdkonna erinevaid tahke. Igal esinejal oli oma vaatenurk ning arusaam IT-le. Loengute kuulamine osutus väga kasulikuks, motiveerivaks ning sain palju uut informatsiooni. Ma omandasin igast loengust mõne tarviliku vihje või nõuande. Oluliseks peaksin ka loengutes tihti rõhutatud, et IT-maailm on pidevas muutumises ning arengus, millega peab kaasas käima. Lisaks on innovatsioon ja uuendused põhilised märksõnad.

Julgustavalt ja positiivselt mõjus, et kõik loengutes rääkijad olid rahul oma eriala valikuga. Siiski rõhutasid nad õppimise substantsiaalsust, aga ära ei tohiks unustada ka töö käigus saadavat praktikat ning kogemust. Samuti läbis kõiki ettekandeid punase joonena suhtlemisoskuse tähtsus. Isiklikult tähtsustaks veel meeskonnatöö vajalikkust. Üllatavaks oli enamuse ettekannetes temaatika soov purustada IT maailma ümbritsevaid müüte või stereotüüpe, nagu testimine on igav või naised ei oska programmeerida. Tõesti nüüd tundub mulle testimine huvitavam kui enne. Väga tore oli näha tudengite suurt aktiivsus loengus, mis tekitas soovi ise kohal olla ja küsimusi esitada. See kursus pani mind mõtlema, kuidas ma defineeriks iseennast IT-maailmas ning milline oleks minu roll? Paraku sellele küsimusele ma kohe üheselt vastata ei oskaski ning see vääriks kindlasti eraldi laiapõhjalisemat teema käsitlust.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Siis tuleb end registreerida järelarvestusele ja, kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta nõutav tasu. Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu; kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani ja vajadusel kuni kaks kordussooritust. Kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamile tuleb registreerida õppeosakonnas. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. (Hetkel 14,2 €, mis tuleb kanda EITSA kontole. Arve leidub ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märkida: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.)
Õppekorralduse eeskiri 5.2.
Õppekorralduse eeskiri 5.3.
Vastused korduma kippuvatele küsimustele

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava vahetamiseks tuleb üliõpilasel esitada hiljemalt üks tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus. Samuti tuleb lisada avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.
Õppekorralduse eeskiri
Vastuvõtueeskiri