User:Jfeigenb

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jette Feigenbaum
Esitatud: 30. oktoober, 2012

Essee

Mul on ääretult hea meel, et otsustasin interneti kaudu erialatutvustuse aine loenguid vaadata [3]. Sellest kujunes välja põnev sissevaade IT maailmasse ning huvitav vaheldus tavapärasele õppimisele. Rääkima oli kutsutud väga erinevaid ja isemoodi inimesi. Toon essees välja iga esineja ettekandest meelde jäänud tarkuseterad ja tähelepanekud.

Peeter Uustal ja Peeter Raielo rääkisid helpdeskis töötamisest ning arvasid, et tulevikus jääb see pigem naiste pärusmaaks. Üks Peetritest ütles, et tema ei tahaks ühe koha peal töötada rohkem kui kolm aastat. Arvan, et selline iseendaga tehtud kokkulepe aitab vältida arengus seismajäämist. Ülejäänud esinejatele, kes olid loengut hiljem internetist vaadanud, tundus ettekanne Skype’i reklaamimisena. Kui see nii oli, siis mulle küll mõjus. Lemmikloomade lubamine kontorisse on kahtlemata minu unistuste töökoha omadus. [4]

Janika Liiv rääkis IT-maailma naistest ning neisse suhtumisest. Nagu Liiv ise ka mainis, oleneb sinusse suhtumine sellest, kas sa ise kardad stereotüüpe või mitte. Öeldes, et kolledžisse tulles oli tal IT maailmast vähe teadmisi, andis ta mulle lootust ITK edukalt lõpetada, sest ka minu teadmised on praegu veel minimaalsed. Janika pidas oluliseks tarkvara lihtsust ja arusaadavust, et kasutajal ei tekiks vastumeelsust ega hirmu. Proovin selle meelde jätta, juhuks kui kunagi ise tarkvara arendama hakkan. Lisaks soovitas ta arendajatel oma töös abiks kasutada juba olemasolevat vabavaralist tarkvara – ratast pole mõtet leiutama hakata. [5]

Andres Septer jagas palju praktilisi nõuandeid, nagu: “Pingviin on teie sõber!”. Ma täpselt veel ei saanud aru, miks on arenduseks just Linuxit vaja, aga koolis kindlasti selgitatakse seda varsti. Tema loengus oli rõhk sellel, kuidas leida endale töökoht, kus ei pea tegelema äripoole ega kasutajatega, kuid näiteks minul ei ole lõppkasutajatega suhtlemise vastu midagi. Rääkis väikefirmadest väga positiivselt ning kirjeldas, milline avatud ja tore õhkkond sellistes firmades on. Jagas ka hea nipi, et parem on töötada firmas, kus loetakse saavutusi, mitte kohalolekutunde. [6]

Martin Paljak on selle poolest esinejate hulgas eriline, et ei oma ülikooliharidust ja töötab freelancerina. Ta rõhutas, et firma eesmärgid võiksid ka sinu põhimõtetega kattuda. Tuleb tunnistada, et ma ei olnud PlayTechi peale kunagi nii mõelnud. Ta soovitas meil teha, mis endale meeldib, ning kui tööalaselt seda ei saa, siis vähemalt kodus midagi valmis nokitseda. [7]

Veel käis rääkimas hulk inimesi Ignite firmast, kes tegid läbi mängude selgeks, kuidas meeskonnatöö toob kiiremini paremaid tulemusi. Dea Oja luges ette omadusi, mida tööandja töötajalt ootab. Mihhail Lapuškin rääkis Angry Birdsi näitel, kui vajalikud on meile teadmised füüsikast ja matemaatikast. Tarkvara arendus tähendab tema jaoks klientide soovide tõlgendust süsteemiks. Tema arvates on tarkvara arenduse juures olulised edasiarendatavus, lihtsus ja efektiivsus – panin jällegi tuleviku jaoks kõrva taha. [8]

Kristjan Karmo tutvustas minule senimaani täiesti tundmatut IT testijate maailma. Ameti miinusteks luges ta selle, et kuigi testijate töö on vajalik arendusvigade avastamiseks enne tarkvara kasutajateni jõudmist, solvuvad arendajad pahatihti ära, kui testijad ei oska vigadele viisakalt tähelepanu juhtida. Testija ameti huvitavaks küljeks tõi ta välja, et saab kõige esimesena valmis süsteemi proovida. Karmo lükkas loengu ajal ümber ka palju testimise ja testijate kohta käivaid müüte, rääkides, et testija töö on tegelikult huvitav ning heal testijal on vaja ka oskusi, kogemusi ja eelteadmisi. Kuigi ma ei lõhu kõike, mis minu käeulatusse satub, lisasin mõttes testija ameti endale sobivate ametite nimekirja. [9]

Siim Vene erialased saavutused jätsid imestusest suu lahti. Ma ei tea, kas oleksin kunagi elus valmis nii suurt tööalast vastutust enda peale võtma, nagu tema Põhja-Eesti Regionaalhaiglas teinud on. Vene tõdes, et IT taandub tema arvates probleemilahendusele. Minu jaoks oli väga mõjuv mõte, et kui sa tarkvaraarendajana midagi lood, siis ära hoia sellest kümne küünega kinni - sinu tööd võibolla kolme aasta pärast vaja ei lähe. Vene arvates on kool vajalik selleks, et harjuda uute oskuste omandamisega, sest selleks peab terve elu valmis olema. [10]

Vaatamata loengute eriilmelisusele leidsin ka kattuvaid teemasid.

Nii Andres Septer kui Siim Vene mainisid, et IT on tegelikult enamikes firmades pigem tugiteenus ning mõeldud inimeste töö lihtsustamiseks. Tarkvara arendusel peab seega silmas pidama “suurt pilti” ehk seda, mille jaoks programm on loodud, kas see täidab oma eesmärki ning kas inimestel on seda lihtne kasutada.

Paljud esinejad rääkisid generalistidest ning spetsialistidest. Septer arvas, et Eesti mastaabis oleks pigem hea olla generalist, Mihhail Lapuškin ja Siim Vene aga arvasid, et niikuinii toimub spetsialiseerumine. Lapuškinil oli esitlusel kasulik slaid ikoonidega, mille pealt valisin juba mõttes enda spetsialiseerumise suuna.

Paljudes loengutes mainiti ka seda, et tööandjad arvestavad värbamisel pigem inimese isiksuseomadusi, sest teadmisi on võimalik alati juurde saada. Siim Vene, Ignite inimesed ja Martin Paljak rõhutasid oskust muutuda ning uute asjadega kaasa minna. Arvan, et mida vanemaks inimesed saavad, seda raskem on psühholoogiliselt uuega kaasas käia, seega ei tohi seda tähtsat asja ära unustada.

Nõustun Janika Liivi, Rene Katsevi ja Martin Paljakuga, et koodi kirjutamine on nagu loovtöö. Enam ei tundu minu ülikooli erialavalik ning huvi koodi kirjutamise vastu nii kategooriliselt erinev kõigest muust, mis mulle senise elu jooksul teha on meeldinud.

Olen kõigile esinejatele kogemuste jagamise eest väga tänulik. Loengud andsid mulle valdkonnast selgema pildi. Sain teada, milliseid ameteid leidub ning millised isikuomadused on vajalikud. Praktiline erialatutvustuse kursus, kus räägitakse sellest, mis õpilasi peale kooli ees ootab ja ka tööleminekust, peaks olema igas kõrgemas õppeasutuses kõikidel erialadel.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokku leppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? [11]

Vastus

Järeleksamit võib teha kahe semestri jooksul pärast aine toimumissemestri lõppu. Kokkulepped eksami tegemise aja suhtes tuleb teha õppejõuga ning selleks registreerida õppeosakonnas. Tähtaeg järeleksamiks registreerumisele ja ka selle eest maksmisele on hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpp arvestatuna eksami toimumise päevast. [12] Järeleksami hind REV õpilastele on 14,2 €, RE õpilastele tasuta [13].

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva tuleb teha näiteks järgmised toimingud: ainete deklareerimine, akadeemiline liikumine, lõputöö deklareerimine, akadeemilise puhkuse taotlemise avalduse esitamine, VÕTA avalduse esitamine. Positiivse hinde parandamiseks on võimalik taotleda ühte korduseksamit kahe semestri jooksul. Kirja pannakse kõrgem hinne.