User:Spert

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sulev Pert
Esitamise kuupäev: 07.11.12

Essee

Nähtut ja kuuldut üldistades võib öelda, et ettekanded olid minu jaoks huvitavatel teemadel ja kasulikud edasiste valikute tegemiseks. Seetõttu kuulasin ära ka mõned loengud eelmisest aastast. Lektorid olid erineva taustaga: IT juhid, administraatorid ja arendajad. Enim üllatas avameelsus, millega teemasid käsitleti. Põhjalikumalt oleks loengute käigus soovinud kuulda professionaalsete programmeerijate kogemustest ja agiilsest tarkvaraarendusest. Allpool käsitleksin ettekandeid sellises järjekorras, kuivõrd pidasin neid enda jaoks oluliseks.

Ignite meeskonna loeng oli minu jaoks kõige huvitavam, kuigi natuke pealiskaudne. Firma esindab IT-maastikul suunda, kus lisaks programmeerimisele osutatakse klientidele ka konsultatsiooni teenust. See on IT valdkonnas paratamatu areng, sest koodi kirjutamise vajadus on aja jooksul vähenenud. Klientidele saab pakkuda suuremat lisandväärtust sellega, kui aidata neil oma vajadusi paremini lahti mõtestada. Uutes oludes on kasvanud nõuded arendajatele. Ignite hinnangul on olulised kolm peamist omadust: 1) arenguvõimelisus; 2) meeskonnatöö oskus ja 3) sisemine motiveeritus. Ignite sisemine töökorraldus eeldab lisaks ka seda, et programmeerijad suhtlevad otse klientidega. Arendajate raskeimaks ülesandeks osutub sageli kliendi soovidest täpselt aru saada. Kuna rutiinsed ülesanded puuduvad, siis tuleb arendajatel kiiresti uute oludega kohaneda. Ettekandes rõhutati, et lisaks programmeerimisele on sageli oluliseks eelduseks füüsika ja matemaatika alased teoreetilised teadmised, seda kasvõi mängudes kasutatava dünaamika modelleerimiseks. Selleks, et IT spetsialist saaks suuremat lisandväärtust pakkuda, peaks ta reaalainetes oma teadmisi täiendama.

Andres Septeri ettekanne oli kõige intrigeerivam. Ettekandes toodi esile mitmed vastandlikud mõõtmed: 1) generalistid ja spetsialistid; 2) horisontaalsed ja vertikaalsed meeskonnad; 3) erasektor ja riigisektor 4) suured ja väiksed organisatsioonid; 5) „lipsud“ ja karvased häkkerid. Lisaks kerkis esimese kaheksa minuti jooksul esile klassikaline vastasseis: „halb ja ebausaldusväärne“ Microsoft ja töökindel UNIX. Laia kogemustepagasi puudumise tõttu on mul sellesse vaidlusse raske sekkuda. Microsofti platvormi rakendamise positiivse näitena võiksin siiski tuua Majandusministeeriumi, kus ma töötasin kaua aega tagasi. Sellel ajal koosnes Majandusministeeriumi IT osakond neljast spetsialistist – võrguadministraator, andmebaaside administraator, riistvara hooldaja ja osakonna juhataja. Paar aastat hiljem asusin tööle ühte teise asutusse, kus Microsofti tooteid vihati põhimõtte pärast. Samas oli selle organisatsiooni palgal neli korda rohkem IT valdkonna inimesi. Lisaks eelpool nimetatud ametitele töötas selles asutuses ka hulk kahtlasema väärtusega spetsialiste: integreerijad, akrediteerijad jms.

Teise läbiva teemana leidis Andres Septeri ettekandes käsitlemist era- ja riigisektori eelised ja puudused. Terava kriitika osaliseks said seejuures mitmed Eesti Vabariigi põhiseaduslikud institutsioonid nagu Maksuamet, kaitseministeerium ja siseministeerium. Riigiasutuste eelisena toodi välja võimalus tegeleda töö kõrvalt enesetäiendamisega, puudusena märgiti ära asjatundliku kaadri voolavus. Lisaksin omalt poolt juurde kaks asjaolu. Nimelt on kasvavaks trendiks riigihangete läbiviimine vähempakkumise teel, mis reeglina vaidlustatakse. Lisaks, vähempakkumise käigus rakendatud tehnoloogiline lahendus ei pruugi osutuda kõige kasulikumaks pikemaajalises plaanis.

Siim Vene rääkis IT korraldusest haigla näitel, mis oli jällegi väga hea ettekanne. Võib arvata, et haigla IT süsteemide juures on turvalisus ja teenuse usaldusväärsus kriitilise tähtsusega. Ettekandes mainiti muuhulgas, et oluline on: 1) kiipkaardid; 2) identiteedihaldused; 3) serverite paigutamine eraldi ruumidesse; 4) elektrigeneraatorid; 5) tsentraalne tulemüür. Sageli on kasutajamugavus ja turvalisus omavahel siiski suures vastuolus. Ettekandest jäid meelde mitmed huvitavad faktid. Näiteks see, et riistvara virtualiseerimisega saavutati suur elektri kokkuhoid ja investeering tasus ennast ära üheksa kuuga. Lisaks soovitas lektor võtta uued tehnoloogiad kasutusele arengu hilisemas faasis - alles siis, kui ollakse veendunud nende elujõulisuses. Seda illustreeris hästi „Gartner hype cycle“ joonis.

Janika Liivi'i ettekanne käsitles IT koostööd Ruby näitel. Ettekande põhjal selgus, et Ruby taga on maailmas suur kogukond, kuid ka Eestis on koostöövõrgustik jõudsalt kasvamas. Välja olid toodud need kitsaskohad, mis vabavara kasutamisega paratamatult kaasnevad. Nimelt on viimastel aastatel Ruby arendamisest loobunud mitmed „gurud“. Lahtiseks jäi see, kas seniste liidrite lahkumisega hakkab Ruby populaarsus vähenema. Minu jaoks on ka küsitav, kuivõrd suudab kogukond tarkvarale tuge pakkuda. Olen märganud, et vabavara on reeglina halvasti dokumenteeritud ja sageli ei saa abi ka internetist otsides. Samas, näiteks Microsofti tarkvara programmeerimise ja kasutamisega pole ma senini veel kordagi hätta jäänud.

Martin Paljaku loeng tundus olevat sõnumite mõttes vastuoluline. Eelkõige oleksin soovinud seda, et vabakutselise programmeerija ameti eelised ja puudused oleks põhjalikumalt lahtiseletatud ja üldistatud. Ühest küljest on freelance eeliseks võimalus iseendale meelepäraseid tegevusi valida ja paindlik töögraafik. Samas andis ettekandja mõista, et töö on ajuti väga pingeline - kohati isegi pingelisem kui mõnes suures IT ettevõttes. Välja toodi halastamatu konkurentsivõitlus India ja Hiina odavate programmeerijatega.

Kristjan Karmo rääkis tarkvara testimisest. Huvitavad olid müstiliselt suured kahjumite numbrid, mida tarkvara vead põhjustavad. Sinna juurde tuleks veel arvestada kadu, mis tuleneb ettevõtte maine kahjustamisest. Auditooriumis viibides oleksin ettekandjale esitanud lisaks kaks küsimus: 1) kas tarkvara testija saab enda kätte programmide lähtekoodid; 2) kas tarkvara testija kaasvastutab rahaliselt nende vigade eest, mida ta ei avasta.

Skype helpdesk meeskond tutvustas töökorraldust rahvusvahelises IT ettevõttes - kuidas helpdesk toimib, millised probleemid on nii siseselt kui ka väliselt. Väga üllatavaid sõnumeid minu jaoks kahjuks välja ei koorunud.

Kokkuvõttes järeldasin loengute põhjal seda, et IT valdkonnas kasvab jätkuvalt nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide järele. Samas on kiiresti muutvates oludes kasvanud nii administraatoritele kui ka arendajatele esitatavad nõuded. Peaaegu kõikides loengutes rõhutati seda, et tuleks säilitada respekt nii klientide, lipsuga ärivaldkonna esindajate, kui ka muudele IT erialadele spetsialiseerunud kolleegide vastu.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õppekorralduse eeskirja põhjal:
1) Õppuril on õigus tutvuda oma kirjaliku eksami tööga ning saada selgitust eksamil tehtud vigade kohta viie tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste teatavakstegemisest (5.3.10).
2) Korduseksami saab kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu (2 korda) (5.3.6.);
3) Korduseksami ja –arvestuse aeg tuleb kokku leppida õppejõuga jaregistreeruda õppeosakonnas (5.3.8.);
4) Korduseksam maksab 14.2 EUR.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

1) Akadeemilise puhkuse saamiseks esimesel aastal saab olla kolm põhjust: a) halva tervise korral arstitõendi alusel, kuni kaheks aastaks; b) kaitseväkke teenima asumine, kuni üheks aastaks. Lisada tuleb kaitseväe kutse; c) emapuhukus, kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse (6.1.4.4.);
2) Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu (2. 6.1.5.);
3) Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks (6.1.6).