User:Kniiberg: Difference between revisions
| Line 4: | Line 4: | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Uudis mille kohta kirjutan, on "mini" arvutist mis pole suurem kui prillid "[http://www.computerworld.com/s/article/9236035/A_new_computer_that_defies_category uudis]". Millest uudis räägib. | |||
Dell on selle aasta see välja laskmas arvutid, mis on mahutatud 8,9cm x 3,8cm suuruse USB pulga sarnasele pulgale. Toode on varustatud Wi-Fi ka ja samuti Bluetooth'iga klavjatuuri ja hiire ühendamiseks. | |||
Samuti on tal olemas kaks USB sisendit. Seade jooksutab Androidi versiooni Jelly Bean. Mõte on siis et see pulk ühendatakse mingisuguse kuvari või teleka laadse aparaadiga ja on võimeline jooksutama aplikatsioone operatsioonisüsteemi põhiselt kui ka pilvepõhiselt. Mille pärast just selle uudise valisin ongi pigem see teine võimalus, ehk pilvepõhine arvutustehnika. Hetkel on selline ajahetk mis on veidike segane ja otsuste tegemine ei ole kõige lihtsam. Kas uuendada oma arvutiparki, serveriparki või kolida enamus pilve, sellise küsimuse ees on paljud firmade juhid, IT-juhid jne. Just sellised uudised, nagu alguse poole on juttu , arvan, et saavad olema lähiajal IT-valdkonnas üheks põhilistemaks, kas nüüd just kõige suuremateks, aga kindlasti hakkab neid olema rohkem. Mobiilsus ja kiire juurdepääs andmetele on paljudele kriitiliselt tähtis ja selle pärast on sellistel seadmetel just eelis, muidugi praegusel hetkel see eelis puudub, sest taoline arvuti vajab ikkagi mingit kuvari või teleka laadset seadet, et pilti kuvada, aga näiteks klavjatuuri ja hiire järgi pole vajadust, sest toode toetab ka puutetundlike seadmeid. Pilve tehnoloogia on arenenud kiirelt ja näiteks eelmise aasta lõpupool teatatid juba täielikult funktsioneerivast pilvepõhisest operatsioonisüsteemist [http://www.sciencedaily.com/releases/2012/10/121009111944.htm]. Pilvetehnoloogia kasvab uuringutepõhjal juba see aasta märkimisväärselt, liigutakse aina rohkem selle poole, et enamus andmeid "istub" pilves. [http://www.cloudcomputing-news.net/blog-hub/2013/jan/18/cloud-and-business-technology-trends-to-watch-in-2013/] Sellist väikeseadmete puhul näen alguses muidugi kasutajatena kõigepeal sellist tava kodukasutajat, kellele tähtis ligipääs internetile, ehk ka mõnele kindlale aplikatsioonile. Muidugi kui kasutada juba pilvetehnoloogiat, siis olenevalt teenusepakkujast, ei erine arvutikasutamine praegusest töölaua varjandist mitte just palju. Samuti, nagu on ka artiklis mainitud, oleks see ideaalne vahend koolidele. Ei pea kalli rahaeest koolilastele muretsema tahvelarvuteid, vaid võib kõigile jagad just sellise pulga, mis siis arvutiklassis ühendatakse ekraaniga ja oma arvuti juba ongi käepärast. Uudis näib küll väiksena, kuid sellistest väikestest asjades tavaliselt midagi suurt sünnib. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
Revision as of 10:01, 28 January 2013
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Kristjan Niiberg
Esitamise kuupäev: 08.november.2012
Essee
Uudis mille kohta kirjutan, on "mini" arvutist mis pole suurem kui prillid "uudis". Millest uudis räägib. Dell on selle aasta see välja laskmas arvutid, mis on mahutatud 8,9cm x 3,8cm suuruse USB pulga sarnasele pulgale. Toode on varustatud Wi-Fi ka ja samuti Bluetooth'iga klavjatuuri ja hiire ühendamiseks. Samuti on tal olemas kaks USB sisendit. Seade jooksutab Androidi versiooni Jelly Bean. Mõte on siis et see pulk ühendatakse mingisuguse kuvari või teleka laadse aparaadiga ja on võimeline jooksutama aplikatsioone operatsioonisüsteemi põhiselt kui ka pilvepõhiselt. Mille pärast just selle uudise valisin ongi pigem see teine võimalus, ehk pilvepõhine arvutustehnika. Hetkel on selline ajahetk mis on veidike segane ja otsuste tegemine ei ole kõige lihtsam. Kas uuendada oma arvutiparki, serveriparki või kolida enamus pilve, sellise küsimuse ees on paljud firmade juhid, IT-juhid jne. Just sellised uudised, nagu alguse poole on juttu , arvan, et saavad olema lähiajal IT-valdkonnas üheks põhilistemaks, kas nüüd just kõige suuremateks, aga kindlasti hakkab neid olema rohkem. Mobiilsus ja kiire juurdepääs andmetele on paljudele kriitiliselt tähtis ja selle pärast on sellistel seadmetel just eelis, muidugi praegusel hetkel see eelis puudub, sest taoline arvuti vajab ikkagi mingit kuvari või teleka laadset seadet, et pilti kuvada, aga näiteks klavjatuuri ja hiire järgi pole vajadust, sest toode toetab ka puutetundlike seadmeid. Pilve tehnoloogia on arenenud kiirelt ja näiteks eelmise aasta lõpupool teatatid juba täielikult funktsioneerivast pilvepõhisest operatsioonisüsteemist [1]. Pilvetehnoloogia kasvab uuringutepõhjal juba see aasta märkimisväärselt, liigutakse aina rohkem selle poole, et enamus andmeid "istub" pilves. [2] Sellist väikeseadmete puhul näen alguses muidugi kasutajatena kõigepeal sellist tava kodukasutajat, kellele tähtis ligipääs internetile, ehk ka mõnele kindlale aplikatsioonile. Muidugi kui kasutada juba pilvetehnoloogiat, siis olenevalt teenusepakkujast, ei erine arvutikasutamine praegusest töölaua varjandist mitte just palju. Samuti, nagu on ka artiklis mainitud, oleks see ideaalne vahend koolidele. Ei pea kalli rahaeest koolilastele muretsema tahvelarvuteid, vaid võib kõigile jagad just sellise pulga, mis siis arvutiklassis ühendatakse ekraaniga ja oma arvuti juba ongi käepärast. Uudis näib küll väiksena, kuid sellistest väikestest asjades tavaliselt midagi suurt sünnib.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Arvestust on võmalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri pnuase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Ühe õppeaine piires on õigus teha kaks kordus sooritust Kordusarvestusele rergistreerimine on nõutud ja seda tuleb teha õppeosakonnas. Kordusarvestu on tasuline väljaarvatud õpilastele kes õpivad riigieelarvelisel õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis on praegu 14,2 EUR't. Kordusarvestuse tasu peab olema tasutud hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Esimesel õppeaastal on võimalik saada akadeemilist puhkust:
- Tervislikel põhjustel, kuni kaheks aastaks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele ja sellele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.
- Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Samuti tuleb esitada avaldus rektori nimele ja lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse.
- Lapse hooldamiseks, kuni lapse kolmea astaseks saamiseni. Avaldusega koos tuleb esitada lapse sünnitunnistus.
Akadeemilise puhkuse lõpetamine:
- Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada eksameid ja arvestusi. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
Vastused küsimustele leidsin:
