Talk:Ratsa Rikkaks: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| Line 2: | Line 2: | ||
Meeskond on valinud projektiks videolaenutuse infosüsteemi. Analüüsist saab piisava ülevaate loodava infosüsteemi oodatavast funktsionaalsusest. Tegevused kasutaja seisukohast lähtuvalt on hästi lahti kirjutatud. | Meeskond on valinud projektiks videolaenutuse infosüsteemi. Analüüsist saab piisava ülevaate loodava infosüsteemi oodatavast funktsionaalsusest. Tegevused kasutaja seisukohast lähtuvalt on hästi lahti kirjutatud. | ||
Kuivõrd eesmärgiks on reliseerida infosüsteem arendamaks meeskonnatöö ja programmeerimise alaseid oskuseid, siis on niisugune valik sobiv. Reaalset ärilist rakendust võiks sarnasest valdkonnast leida näiteks tööriistalaenutuse vms infosüsteemile. | Kuivõrd eesmärgiks on reliseerida infosüsteem arendamaks meeskonnatöö ja programmeerimise alaseid oskuseid, siis on niisugune valik sobiv. Reaalset ärilist rakendust võiks sarnasest valdkonnast leida näiteks tööriistalaenutuse vms infosüsteemile. | ||
Analüüsist ei nähtu, kas rakendus realiseeritakse modulaarsena, mis võimaldaks hiljem lisada erinevaid teenuseid (mingi teise kauba laenutamine) või tegevusvaldkondi (kasutades olemasolevat kliendihalduse moodulit). | Analüüsist ei nähtu, kas rakendus realiseeritakse modulaarsena, mis võimaldaks hiljem lisada erinevaid teenuseid (mingi teise kauba laenutamine) või tegevusvaldkondi (kasutades olemasolevat kliendihalduse moodulit). | ||
Tootekataloogi ("Filmide arvestus") osas jääb selgusetuks, kas ja kuidas õnnestub vaadata laoseisu (ehk millised filmid on laenutuseks saadaval, millised välja laenatud). Kuidas leida, kas kliendi poolt soovitud film on soovitavaks ajaperioodiks saadaval? Kuidas välditakse ühe filmi topelt laenutamist samaks ajaperioodiks? Kuidas käsitletakse mitme samasisulise toote (2tk sama filmi) olekut kataloogis, kas lisatakse eraldi kirjena? Kui ei lisata eraldi kirjena, siis ilmselt tekib probleem tuvastamisega, milline kasutaja mis ajahetkel laenutas millist konkreetset toodet (et selgitada näiteks välja, kes plaadi ära kriipis). Samas kui lisatakse eraldi kirjetena, siis kuidas realiseeritakse ülevaatlik päring saadaolevate ja välja laenutatud toodete kohta ning kas uue laenutuse loomisel peab siis otsima välja konkreetse toote või võetakse automaatselt esimene saadaolev. Samas puudub tootel väljapakutud struktuuris unikaalne identifikaator. On olemas küll automaatselt genereeritud UID, kuid selle sidumine füüsilise tootega võib osutuda probleemseks (aga samas võib ka toimida, kui näiteks rakendus prindib, või tehakse seda käsitsi, toote lisamisel sildiprinterist vastava UID'ga kleepeka, mille saab siis karbile kleepida). | Tootekataloogi ("Filmide arvestus") osas jääb selgusetuks, kas ja kuidas õnnestub vaadata laoseisu (ehk millised filmid on laenutuseks saadaval, millised välja laenatud). Kuidas leida, kas kliendi poolt soovitud film on soovitavaks ajaperioodiks saadaval? Kuidas välditakse ühe filmi topelt laenutamist samaks ajaperioodiks? Kuidas käsitletakse mitme samasisulise toote (2tk sama filmi) olekut kataloogis, kas lisatakse eraldi kirjena? Kui ei lisata eraldi kirjena, siis ilmselt tekib probleem tuvastamisega, milline kasutaja mis ajahetkel laenutas millist konkreetset toodet (et selgitada näiteks välja, kes plaadi ära kriipis). Samas kui lisatakse eraldi kirjetena, siis kuidas realiseeritakse ülevaatlik päring saadaolevate ja välja laenutatud toodete kohta ning kas uue laenutuse loomisel peab siis otsima välja konkreetse toote või võetakse automaatselt esimene saadaolev. Samas puudub tootel väljapakutud struktuuris unikaalne identifikaator. On olemas küll automaatselt genereeritud UID, kuid selle sidumine füüsilise tootega võib osutuda probleemseks (aga samas võib ka toimida, kui näiteks rakendus prindib, või tehakse seda käsitsi, toote lisamisel sildiprinterist vastava UID'ga kleepeka, mille saab siis karbile kleepida). | ||
Kokkuvõttes valitud töö on piisava mahuga ja selle realiseerimine antud meeskonna suurusega õppeaine raames on realistlik. Analüüs annab piisava detailsusega ülevaate loodavast rakendusest. Teema ei ole kuigi aktuaalne, puudub äriline väljund. | Kokkuvõttes valitud töö on piisava mahuga ja selle realiseerimine antud meeskonna suurusega õppeaine raames on realistlik. Analüüs annab piisava detailsusega ülevaate loodavast rakendusest. Teema ei ole kuigi aktuaalne, puudub äriline väljund. | ||
Koostas: [[Meeskond_Metronaator]] | Koostas: [[Meeskond_Metronaator]] | ||
Revision as of 21:47, 25 November 2012
Analüüsi retsensioon
Meeskond on valinud projektiks videolaenutuse infosüsteemi. Analüüsist saab piisava ülevaate loodava infosüsteemi oodatavast funktsionaalsusest. Tegevused kasutaja seisukohast lähtuvalt on hästi lahti kirjutatud.
Kuivõrd eesmärgiks on reliseerida infosüsteem arendamaks meeskonnatöö ja programmeerimise alaseid oskuseid, siis on niisugune valik sobiv. Reaalset ärilist rakendust võiks sarnasest valdkonnast leida näiteks tööriistalaenutuse vms infosüsteemile.
Analüüsist ei nähtu, kas rakendus realiseeritakse modulaarsena, mis võimaldaks hiljem lisada erinevaid teenuseid (mingi teise kauba laenutamine) või tegevusvaldkondi (kasutades olemasolevat kliendihalduse moodulit).
Tootekataloogi ("Filmide arvestus") osas jääb selgusetuks, kas ja kuidas õnnestub vaadata laoseisu (ehk millised filmid on laenutuseks saadaval, millised välja laenatud). Kuidas leida, kas kliendi poolt soovitud film on soovitavaks ajaperioodiks saadaval? Kuidas välditakse ühe filmi topelt laenutamist samaks ajaperioodiks? Kuidas käsitletakse mitme samasisulise toote (2tk sama filmi) olekut kataloogis, kas lisatakse eraldi kirjena? Kui ei lisata eraldi kirjena, siis ilmselt tekib probleem tuvastamisega, milline kasutaja mis ajahetkel laenutas millist konkreetset toodet (et selgitada näiteks välja, kes plaadi ära kriipis). Samas kui lisatakse eraldi kirjetena, siis kuidas realiseeritakse ülevaatlik päring saadaolevate ja välja laenutatud toodete kohta ning kas uue laenutuse loomisel peab siis otsima välja konkreetse toote või võetakse automaatselt esimene saadaolev. Samas puudub tootel väljapakutud struktuuris unikaalne identifikaator. On olemas küll automaatselt genereeritud UID, kuid selle sidumine füüsilise tootega võib osutuda probleemseks (aga samas võib ka toimida, kui näiteks rakendus prindib, või tehakse seda käsitsi, toote lisamisel sildiprinterist vastava UID'ga kleepeka, mille saab siis karbile kleepida).
Kokkuvõttes valitud töö on piisava mahuga ja selle realiseerimine antud meeskonna suurusega õppeaine raames on realistlik. Analüüs annab piisava detailsusega ülevaate loodavast rakendusest. Teema ei ole kuigi aktuaalne, puudub äriline väljund.
Koostas: Meeskond_Metronaator
