User:Tpaaro: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 11: | Line 11: | ||
Loengutes käies ma kuulsin paljude erinevate inimeste tükikesi nende igapäeva elust, sain lähemalt teada nende põhimõtetest ning maailmavaadetest. Sain teada esinejatelt, et infotehnoloogia alal on nii mitmeid tahke ning esineb loendamatul hulgal võimalusi. Tarvitseb olla vaid aktiivne ja südamega asja juures ning edu on kergesti saavutatav. Seepärast mind IT-maailm köidabki – nii palju erinevaid alasid, kus seda rakendada. Ja kõik, mis sellega annab korda saata, on lihtsalt pahviks lööv. Vähemalt selline mulje on mulle jäänud ega tahakski, et see muutuks. Tore on näha ja kuulda inimesi, kes on jõudnud kaugele omal alal (või siis on jõudnud soovitud punkti antud ajahetkel) ning räägivad oma tööst ja elust nii innukalt ning inspireerivalt. Kui inimene on võimeline rääkima oma tööst, ilma, et suunurgad alla poole vajuksid, on vaid südantsoojendav nähtus. See on ehe tõestus, et inimene on leidnud oma tõelise koha - koha, kus talle meeldib olla ega soovigi enamat. Eks seda me kõik tahagi - kohta, mis sobiks meie iseloomuga, mis täidaks meie lootused ning ootused. Kurb asi selle juures on, et seda pole just lihtne saavutada. Vaid kesine protsent inimestest saavutab selle. Väga murettekitav fakt on, et kogu aeg meile räägitakse loovusest, enda rakendamisest, edasi pürgimisest, kuid reaalsus on see, et keegi antud juttu täietõsidusega ei võta (kui üldse). Huvitav miks, kui teada on, et just nii ongi võimalik saavutada sisemine rahulolu iseendaga. Mina arvan, et siin mängib rolli väga suur haigus nimega laiskus. Laiskus ei lase meil edasi pürgida, ei lase meil saavutada seda, mida me tegelikult sisimas soovime. Ainus võimalus on sellest kuidagi üle olla. Nüüd ma tean ka, mis on esimene samm edu poole. Teadmine on see, et inimesed, kes suudavad laiskusest üle olla, suudavad ka maailmas läbi lüüa. | Loengutes käies ma kuulsin paljude erinevate inimeste tükikesi nende igapäeva elust, sain lähemalt teada nende põhimõtetest ning maailmavaadetest. Sain teada esinejatelt, et infotehnoloogia alal on nii mitmeid tahke ning esineb loendamatul hulgal võimalusi. Tarvitseb olla vaid aktiivne ja südamega asja juures ning edu on kergesti saavutatav. Seepärast mind IT-maailm köidabki – nii palju erinevaid alasid, kus seda rakendada. Ja kõik, mis sellega annab korda saata, on lihtsalt pahviks lööv. Vähemalt selline mulje on mulle jäänud ega tahakski, et see muutuks. Tore on näha ja kuulda inimesi, kes on jõudnud kaugele omal alal (või siis on jõudnud soovitud punkti antud ajahetkel) ning räägivad oma tööst ja elust nii innukalt ning inspireerivalt. Kui inimene on võimeline rääkima oma tööst, ilma, et suunurgad alla poole vajuksid, on vaid südantsoojendav nähtus. See on ehe tõestus, et inimene on leidnud oma tõelise koha - koha, kus talle meeldib olla ega soovigi enamat. Eks seda me kõik tahagi - kohta, mis sobiks meie iseloomuga, mis täidaks meie lootused ning ootused. Kurb asi selle juures on, et seda pole just lihtne saavutada. Vaid kesine protsent inimestest saavutab selle. Väga murettekitav fakt on, et kogu aeg meile räägitakse loovusest, enda rakendamisest, edasi pürgimisest, kuid reaalsus on see, et keegi antud juttu täietõsidusega ei võta (kui üldse). Huvitav miks, kui teada on, et just nii ongi võimalik saavutada sisemine rahulolu iseendaga. Mina arvan, et siin mängib rolli väga suur haigus nimega laiskus. Laiskus ei lase meil edasi pürgida, ei lase meil saavutada seda, mida me tegelikult sisimas soovime. Ainus võimalus on sellest kuidagi üle olla. Nüüd ma tean ka, mis on esimene samm edu poole. Teadmine on see, et inimesed, kes suudavad laiskusest üle olla, suudavad ka maailmas läbi lüüa. | ||
Kui nüüd loengutest edasi rääkida, siis ma sain teada, et mind vaevab raskelt tudengisündroom. Iga kord, kui ma hakkan koduste tööde tegemisele keskenduma, käib võitlus iseendaga. Kõik ikka selleks, et vaim saaks õppimisele seadistatud. Mis siis saab, kui ma ei suudagi antud kodutööga toime tulla ning missugused oleksid tagajärjed sellele – sellised mõtted käivad läbi peast koguaeg ning on kohutavad stressi allikad ja ei lase vaimul keskenduda. Sellest kõigest tuleb üle olla. See on see, millest ma nüüd aru olen saanud. Kui ma keskkoolis võisin võtta asju rahulikult, teha kõik kodutööd üks õhtu enne tähtaega, siis ülikoolis enam nii lihtsalt ei saa. Mõte peab olema pidevalt kodutööde juures - mõtlema, kuidas ühe või teise asjaga hakkama saada, mis lahendusi kasutada ning kas see, mida ma teen, on üldse arusaadav ning asjakohane teistele. Eks algus ongi raske, iga uus muutus tahab kohanemist ning sisse elamist. | Kui nüüd loengutest edasi rääkida, siis ma sain teada, et mind vaevab raskelt tudengisündroom. Iga kord, kui ma hakkan koduste tööde tegemisele keskenduma, käib võitlus iseendaga. Kõik ikka selleks, et vaim saaks õppimisele seadistatud. Mis siis saab, kui ma ei suudagi antud kodutööga toime tulla ning missugused oleksid tagajärjed sellele – sellised mõtted käivad läbi peast koguaeg ning on kohutavad stressi allikad ja ei lase vaimul keskenduda. Sellest kõigest tuleb üle olla. Elu on võitlus - kas võidad ja sammud ülespoole või kukud ja murrad jalaluud. See on see, millest ma nüüd aru olen saanud. Kui ma keskkoolis võisin võtta asju rahulikult, teha kõik kodutööd üks õhtu enne tähtaega, siis ülikoolis enam nii lihtsalt ei saa. Mõte peab olema pidevalt kodutööde juures - mõtlema, kuidas ühe või teise asjaga hakkama saada, mis lahendusi kasutada ning kas see, mida ma teen, on üldse arusaadav ning asjakohane teistele. Eks algus ongi raske, iga uus muutus tahab kohanemist ning sisse elamist. | ||
Loengutes käsitletud teemad olid mulle üpriski võõrad. Ma ei mõtle küll loenguid, kus räägiti innovatsioonist või tudengi motivatsioonist – antud teemaalaseid mõtteid olen ma kuulnud terve oma koolitee aja. Aga loengud, kus räägiti oma igapäeva tööst, need tundusid võõrana(palju võõraid erialaseid termineid). Küberkaitse ning „monitooring“ olid üpriski sellised terminid, millest ma rääkida poleks osanud. Olles nüüd näinud ja kuulnud, oskan kaks lauset ikka kokku veeretada ning seletada, mida üks või teine termin tähendab. Loengutest kuuldu on andnud mulle palju mõtlemisainet, mida ma ise sooviksin oma karjääris saavutada, kui kord kooliga on ühele poole saadud. Väga tähtis on juba praegu seada endale eesmärgid, luua hägune idee tulevikust. Selle puudumisel, puudub ka motivatsioon. Motivatsioon puuduks juba sellepärast, et kui inimene ei tea, kuhu ta parasjagu kõnnib oma eluteel, on ta visioon must ning eksisteeriks teadmatus üldise käekäigu suhtes oma elus. Selline olukord tavaliselt viib sügavasse depressiooni, kus inimene veedab pika aja oma mõtteis, mõeldes, mida ta küll oma eluga nüüd teeb. Sellist olukorda tuleks vältida iga hinna eest, sest see on vaid ajaraisk, ei midagi muud. Tuleb käia pea püsti ning meeled avatud uutele sündmustele. Inimene peab, tahes-tahtmata, olema pidevas liikumises. Seismine tähendaks vaid, et inimene on eksinud ega tea, kuidas tagasi tee peale saada. | Loengutes käsitletud teemad olid mulle üpriski võõrad. Ma ei mõtle küll loenguid, kus räägiti innovatsioonist või tudengi motivatsioonist – antud teemaalaseid mõtteid olen ma kuulnud terve oma koolitee aja. Aga loengud, kus räägiti oma igapäeva tööst, need tundusid võõrana(palju võõraid erialaseid termineid). Küberkaitse ning „monitooring“ olid üpriski sellised terminid, millest ma rääkida poleks osanud. Olles nüüd näinud ja kuulnud, oskan kaks lauset ikka kokku veeretada ning seletada, mida üks või teine termin tähendab. Loengutest kuuldu on andnud mulle palju mõtlemisainet, mida ma ise sooviksin oma karjääris saavutada, kui kord kooliga on ühele poole saadud. Väga tähtis on juba praegu seada endale eesmärgid, luua hägune idee tulevikust. Selle puudumisel, puudub ka motivatsioon. Motivatsioon puuduks juba sellepärast, et kui inimene ei tea, kuhu ta parasjagu kõnnib oma eluteel, on ta visioon must ning eksisteeriks teadmatus üldise käekäigu suhtes oma elus. Selline olukord tavaliselt viib sügavasse depressiooni, kus inimene veedab pika aja oma mõtteis, mõeldes, mida ta küll oma eluga nüüd teeb. Sellist olukorda tuleks vältida iga hinna eest, sest see on vaid ajaraisk, ei midagi muud. Tuleb käia pea püsti ning meeled avatud uutele sündmustele. Inimene peab, tahes-tahtmata, olema pidevas liikumises. Seismine tähendaks vaid, et inimene on eksinud ega tea, kuidas tagasi tee peale saada. | ||
Revision as of 14:03, 19 October 2013
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö
Autor: Tanel Pääro
Esitamise kuupäev:19.10.2013
Essee
Antud kursus pani mind sügavalt mõtlema eesmärkide ning takistuste üle, mis võivad mulle eluteel raskusi valmistada. Kuid pärast pikka mõtisklust, suutsin ma sorteerida kõik oma mõtted ning panna kirja. Kuid, millised olid need loengutes esinenud inimeste mõtteteradest, mis panid mu elu üle kõige enam juurdlema? Mille üle nad suutsid mu mõtlema panna? Kuidas nad suutsid mu mõttemaailma mõjutada?
Loengutes käies ma kuulsin paljude erinevate inimeste tükikesi nende igapäeva elust, sain lähemalt teada nende põhimõtetest ning maailmavaadetest. Sain teada esinejatelt, et infotehnoloogia alal on nii mitmeid tahke ning esineb loendamatul hulgal võimalusi. Tarvitseb olla vaid aktiivne ja südamega asja juures ning edu on kergesti saavutatav. Seepärast mind IT-maailm köidabki – nii palju erinevaid alasid, kus seda rakendada. Ja kõik, mis sellega annab korda saata, on lihtsalt pahviks lööv. Vähemalt selline mulje on mulle jäänud ega tahakski, et see muutuks. Tore on näha ja kuulda inimesi, kes on jõudnud kaugele omal alal (või siis on jõudnud soovitud punkti antud ajahetkel) ning räägivad oma tööst ja elust nii innukalt ning inspireerivalt. Kui inimene on võimeline rääkima oma tööst, ilma, et suunurgad alla poole vajuksid, on vaid südantsoojendav nähtus. See on ehe tõestus, et inimene on leidnud oma tõelise koha - koha, kus talle meeldib olla ega soovigi enamat. Eks seda me kõik tahagi - kohta, mis sobiks meie iseloomuga, mis täidaks meie lootused ning ootused. Kurb asi selle juures on, et seda pole just lihtne saavutada. Vaid kesine protsent inimestest saavutab selle. Väga murettekitav fakt on, et kogu aeg meile räägitakse loovusest, enda rakendamisest, edasi pürgimisest, kuid reaalsus on see, et keegi antud juttu täietõsidusega ei võta (kui üldse). Huvitav miks, kui teada on, et just nii ongi võimalik saavutada sisemine rahulolu iseendaga. Mina arvan, et siin mängib rolli väga suur haigus nimega laiskus. Laiskus ei lase meil edasi pürgida, ei lase meil saavutada seda, mida me tegelikult sisimas soovime. Ainus võimalus on sellest kuidagi üle olla. Nüüd ma tean ka, mis on esimene samm edu poole. Teadmine on see, et inimesed, kes suudavad laiskusest üle olla, suudavad ka maailmas läbi lüüa.
Kui nüüd loengutest edasi rääkida, siis ma sain teada, et mind vaevab raskelt tudengisündroom. Iga kord, kui ma hakkan koduste tööde tegemisele keskenduma, käib võitlus iseendaga. Kõik ikka selleks, et vaim saaks õppimisele seadistatud. Mis siis saab, kui ma ei suudagi antud kodutööga toime tulla ning missugused oleksid tagajärjed sellele – sellised mõtted käivad läbi peast koguaeg ning on kohutavad stressi allikad ja ei lase vaimul keskenduda. Sellest kõigest tuleb üle olla. Elu on võitlus - kas võidad ja sammud ülespoole või kukud ja murrad jalaluud. See on see, millest ma nüüd aru olen saanud. Kui ma keskkoolis võisin võtta asju rahulikult, teha kõik kodutööd üks õhtu enne tähtaega, siis ülikoolis enam nii lihtsalt ei saa. Mõte peab olema pidevalt kodutööde juures - mõtlema, kuidas ühe või teise asjaga hakkama saada, mis lahendusi kasutada ning kas see, mida ma teen, on üldse arusaadav ning asjakohane teistele. Eks algus ongi raske, iga uus muutus tahab kohanemist ning sisse elamist.
Loengutes käsitletud teemad olid mulle üpriski võõrad. Ma ei mõtle küll loenguid, kus räägiti innovatsioonist või tudengi motivatsioonist – antud teemaalaseid mõtteid olen ma kuulnud terve oma koolitee aja. Aga loengud, kus räägiti oma igapäeva tööst, need tundusid võõrana(palju võõraid erialaseid termineid). Küberkaitse ning „monitooring“ olid üpriski sellised terminid, millest ma rääkida poleks osanud. Olles nüüd näinud ja kuulnud, oskan kaks lauset ikka kokku veeretada ning seletada, mida üks või teine termin tähendab. Loengutest kuuldu on andnud mulle palju mõtlemisainet, mida ma ise sooviksin oma karjääris saavutada, kui kord kooliga on ühele poole saadud. Väga tähtis on juba praegu seada endale eesmärgid, luua hägune idee tulevikust. Selle puudumisel, puudub ka motivatsioon. Motivatsioon puuduks juba sellepärast, et kui inimene ei tea, kuhu ta parasjagu kõnnib oma eluteel, on ta visioon must ning eksisteeriks teadmatus üldise käekäigu suhtes oma elus. Selline olukord tavaliselt viib sügavasse depressiooni, kus inimene veedab pika aja oma mõtteis, mõeldes, mida ta küll oma eluga nüüd teeb. Sellist olukorda tuleks vältida iga hinna eest, sest see on vaid ajaraisk, ei midagi muud. Tuleb käia pea püsti ning meeled avatud uutele sündmustele. Inimene peab, tahes-tahtmata, olema pidevas liikumises. Seismine tähendaks vaid, et inimene on eksinud ega tea, kuidas tagasi tee peale saada.
Ma sain teada, mis mind üleüldiselt ees ootab, nii koolis kui tööl ning mida üldse teha, et ühe või teisega edukalt hakkama saada. Samuti üks loengus kuuldud mõttetera on muutnud kogu mu lähenemise koolielule(olles tulnud otse keskkoolist). Selleks on „Ära oota!“. See lõi mu pähe veidi selgema pildi, et asjad ei seisa mitte kellegi teise taga - ei kooli, ei õppejõu ega millegi muu taga. Kõik seisab minu taga. Mina ise olen üks suur barjäär, mis takistab mul edasi liikuda ning areneda. Nüüd olles teadvustanud endale seda, loodetavasti algab teekond, kus tasapisi hakkan barjääri lõhkuma kuni takistus muutub olematuks. Teadagi, et see pole lihtne, kuid see on vaja ära teha. Sest, mis moel ma peaksin olema võimeline ise midagi uut ja innovaatilist korda saatma, kui kõik, mida ma teen, on ootamine. Nüüdsest alates jätan ma ootamise minevikku ning marsin kindla sammuga sinna, kuhu mõte viib mu.
Kogu kursus on mõjunud mulle positiivselt. Esinejad teadsid oma ala, andsid kogu antud info hästi edasi ning loodan, et saadud teadmised saavad ka rakendust tulevikus.
Küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Õppejõuga tuleks kokkuleppida kordusarvestuseks ja kooskõlastada õppeosakonnaga.
Kordusarvestuse puhul toimbub registreerimine ÕISis. Registreerimise ja sooritamise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
RF õppekohal on tasuta REV ja OF õppekohal on 20€
Küsimus 4.
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Esmakursuslasena, kellel pole enne õppeaasta algust veel ligipääsu ÕIS-ile, saad taotluse esitada, sisenedes süsteemi ID-kaardiga. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) kaudu omandatud ainepunkte arvestatakse endiselt õppekava täidetud mahu hulka, kuid ei võeta arvesse õppeteenustasu arvestamisel. Näiteks, kui üliõpilasele arvestatakse läbitaval õppekaval 15 EAPd VÕTA kaudu, peab ta õppeteenustasuta õppes püsimiseks endiselt sooritama vähemalt 30 EAPd semestris ja 60 EAPd aastas. Küll aga lüheneb sellisel juhul üliõpilase õppeaeg. St õppekava mahu täitmisel küll VÕTAt arvestatakse, kuid üliõpilasele ei rakendu õigus VÕTA kaudu saadud täiendavate ainepunktide toel õppekaval õppeteenustasuta õppida.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
X = 22
Y = 26
Esimese semestri eest tehakse arve 5 EAP. Teise semestri eest tehakse arve 1 EAP, pluss lisandub kumulatiivselt esimese semestri EAP-d. Esimese õppeaasta eest tuleb tasuda kokku 11 EAP.
