User:Lkunnus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Liisa Kunnus

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Essee

Tulles õppima Infotehnoloogia Kolledžisse ei olnud mul kindlat ettekujutust sellest, mis mind tulevikus ees ootab ja milline on mu tulevane töökoht. Tänu õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengutele kohtusime IKT valdkonna erinevate erialade esindajatega ja saime mõningase ettekujutuse IKT maailma olemusest.

Minu esimene loeng IT Kolledžis toimus 28. augustil 2013. Selles, esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus, tutvustasid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi õpingukorraldust. Olin küll eelnevalt tutvunud IT Kolledži kodulehel olevate materjalidiega, kuid oli huvitav asjaosalistelt kuulata kuidas asjad IT Kolledžis käivad. Räägiti lähemalt sellest, millega kool tegeleb, tutvustati kooli kodukorda, ÕIS-infosüsteemi, toetuste ja stipendiumite taotlemise võimalusi ning ka tudengielu erinevaid tahke. Loeng oli informatiivne ja vajalik igale esmakursuslasele.

Teises loengus 5. septembril rääkis Margus Ernits motivatsioonist ja selle olulisusest. Iga inimene peaks endale püstitama kaugema eesmärgi, mille täitmine teeks teda õnnelikuks ja motiveeriks teda. Tulles kõrgkooli tuleb kohaneda uue keskkonnaga, uute nõudmiste- ja kaaslastega. Alguses on kõik uus ja huvitav, kuid samas harjumatu ja raske. Asudes õppima infotehnoloogiat võivad osad õppeained (matemaatiline analüüs, füüsika, jne) esialgu tunduda ebaolulised. Kui puudub kaugem eesmärk, uued õppeained nõuava aga suurt ja järjekindlat pühendumist ning tulemused neis ei ole kohe väga suurepärased, siis võib kaduda ka huvi õppimise vastu üldisemalt. Kui inimene tegeleb asjaga, mis talle ei meeldi ja rahuldust ei paku, siis langeb ka tema motivatsioon väga kiiresti. See valdkond mida inimene õpib ja millega tegeleb peaks teda huvitama, sest see annab jõudu raskuseid ületada. Õppejõud võivad küll teha loenguid huvitavaks, rääkides huvitavaid teemakohaseid lugusid ja näidates filme, kuid kui teema tudengit ei huvita, siis ei ole sellest kasu.

Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik, meile innovatsioonist. Tänapäeval areneb ühiskond väga kiiresti, pidevalt mõeldakse väja uusi seadmeid (tooteid, teenuseid), mis teevad inimese elu mugavamaks ja lihtsamaks. Ka IT valdkond on väga kiiresti arenev, innovatiivne. Oma uusi ideid tuleb võimalikult kiiresti teostada, uusi seadmeid (tooteid, teenuseid) tuleb arendada võimalikult lühikese aja jooksul, sest muidu võib see valmides juba kasutu olla. Seda ei suuda teha üks kaks inimest, selleks et mõni suur ja uudne idee teostada on vaja suurt tiimi, kes kõik oma teadmiste ja oskustega ettevõtmisse panustaksid.

Infotehnoloogia arengu ja uute tehnoloogiliste masinate levikuga on hakanud jõudsasti levima ka (küber)kuritegevus, millest rääkis meile pikemalt neljandas loengus Tarmo Randel. Mida rohkem tuleb uusi tehnoloogilisi seadmeid seda rohkem tahetakse neid isikliku kasu saamise eesmärgil rünnata. Tarmo Randel tutvustas küberkuridegevuse erinevaid vorme: kurivarad, identiteedivargused, raha väljapressimine, kliki-pettused, spionaaž, ründed ja palju muud. Küberkuritegevuse abil püüavad inimesed rikastuda, pääseda ligi salastatud informatsioonile või kellelegi ebamugavusi tekitada. Tänapäeva ühiskonnas, kus suhtlus käib suuresti läbi suhtlusvõrgustike, ei tohiks internetis uusi suhtluspartnereid pimesi usaldada (pole teada, kes seal tegelikult on). Turvalisuse huvides ei tohiks oma isikuandmeid, kasutajanimesid ja paroole (pin-koode) kellelegi jagada ning avada tundmatutelt adressaatidelt tulevaid e-kirju. Tänapäeva ühiskonnas võideldakse küberkuritegevuse vastu ja püütakse seda ennetada. Tarmo Randeli loeng oli väga informatiivne ja vajalik, pannes mind tõsisemalt mõtlema küberkuritegevuse erinevatele aspektidele ning nende ohtlikkusele. Antud loeng aitas neid probleeme paremini teadvustada.

Viiendas loengus jagas meile oma kogemusi Andres Käver, kes rääkis sellest, kuidas oleks õige õppida, et tulevikus edukas olla. Inimesed on erinevad, ühtedele sobivad paremini reaal- ja teistele humanitaaraineid. Tudengid peaksid omavahel koostööd tegema, õpetades üksteisele erinevaid õppeaineid. Parim õppimise viis on õpetamine, sest sellest saavad kasu mõlemad, nii „õpetaja“ kui „õpetatav“. Õpetaja (ainet valdav tudeng), peab seletatava materjali veelkord läbi mõtlema, teisele poolele arusaadavaks tegema ja nii saab ta ka ise teema veelgi paremini selgeks. Selles loengus sain kinnitust oma senisele arvamusele, et parim õppimise viis on õpetamine.

Andres Käver „tutvustas“ ka tudengisündroomi, kus tudengid jätavad oma kodutööd ja õppimised viimasele minutile ning on siis suures hädas. Ta andis nõu, kuidas sellest sündroomist jagu võiks saada. Tudengid peaksid hakkama aegsasti oma kodutöid ja arvestusi tegema, see annaks võimaluse tööd sisukamaks muuta isegi siis, kui algul töö kirjutamiseks ideid vähe oli (on aega mõtteid koguda ja neid sõnadesse panna). Loobudes tudengisündroomist on võimalik saada paremaid hindeid ja siis ei kuhju kõik tööd ühele väiksele ajaperioodile. Kuulates neid soovitusi nõustusin nendega täielikult, kuid tean ka seda, et inimene on nii laisk, kui tal olla lastakse. Õppija parimaks kannustajaks sel teadmiste omandamise teel on sisemine motivatsioon, meenusid sel loengul Margus Ernitsa soovitused.

Kuuendat loengut viisid läbi Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes töötavad Skype’s. Nad tutvustasid oma tööd, monitooringut. Nende tööülesanneteks on jälgida, et Skype’i teenused toimiksid, avastada süsteemis esinevaid vigu, saata avastatud vead parandamiseks, kuid ka probleeme ennetamine, et suuri katkestusi ära hoida. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov teadsid millest nad räägivad, kuid nende poolt jagatud informatsioon jäi mulle veidi arusaamatuks, sest ma ei saanud aru kogu kasutatud terminoloogiast. Kui ei ole varem ühtegi serverit näinud, siis ei oska kogu kirjeldatud süsteemi ette kujutada. Meeste tööst oleks saanud parema ülevaate, kui juttu oleks illustreeritud väikese videoga. See oli ka kuuldud loengutest kõige lühem.

Seitsmendas loengus rääkisid meile Ats Albre ja Helen Piirsalu firmast Nortal. Nad tutvustasid võimalusi, kuidas saada IT alal „superstaariks“. Ats Albre ja Helen Piirsalu soovitasid katsetada erinevaid asju (nagu ka Margus Ernits teises loengus), sest see annab hea kogemuse ja teadmise, kuidas asju paremini teha. Kui asjad esimese korraga välja ei tule, ei juhtu sellest midagi. Tööle minnes oodatakse noortelt juba varasemat töökogemust ja seetõttu on hea, kui ta on käinud mõnes infotehnoloogiaga tegelevas firmas praktikal. Praktikaks annab väga hea võimaluse Nortali Suveülikool, mida tutvustasid meile Ats Albre ja Helen Piirsalu. Suveülikool kujutab endast suvist praktikat tuutori käe all ja hilisemat võimalust Nortalis tööle asuda. See annab võimaluse teha reaalset erialast tööd juba õpingute ajal. See loeng oli väga huvitav ning tekitas tahtmise osaleda Nortali Suveülikoolis.

Kaheksandas (viimases õpingukorralduse ja erialatutvustuse) loengus käis meile rääkimas Merle Liisu Lindma, kes pani meid pinginaabriga arutlema ja mõtisklema oma tulevikuplaanide üle. Ta rääkis, et inimene on õnnelik, kui ta tegeleb asjadega mis talle meeldib (nagu rääkis ka Margus Ernits teises loengus) ja siis tema silmad säravad. Ta juhtis me tähelepanu asjaolule, et ka tööle võetakse säravate silmadega inimesi, sest siis teeb inimene tööd, mis talle meeldib. Inimesel peaksid olema kindlad põhimõtted, väärtused ja eesmärgid, mida püütakse ellu viia. Samas tuleks olla avatud, et avardada oma mõtlemist ja suhtumist uutesse asjadesse. Meeskonnas töötades tuleks suhelda ja arvestada kõigiga, et töö oleks võikalikult tulemuslik. Elus tuleb püstitada eesmärke ja nende poole püüelda. Ebaõnnestumiste korral ei tohiks põdema jääda vaid tuleks võtta seda kui ühte õppetundi, et oma eluga edasi minna. Merle Liisu Lindma oli särav ja päikeseline lektor, kes kaasas meid oma aruteludesse. Loengusse lisasid värvi esitluses olnud mõtteterad, mis panid kaasa mõtlema.

Minu arvates olid kõik õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja avardasid minu silmaringi, rääkides elust enesest, IT valdkonnas töötamisest ja töökultuurist. Lõpetuseks sobib hästi Inga Vau poolt öeldu: „Õppimine IT kolledžis on õppija enda asi.“

Ma õpin iseenda jaoks ja teen seda hästi, sest ma tahan tulevikus edukas olla.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järgi teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.6.. Õppur peab järeleksamile pääsemise kokkuleppima vastava aine õppejõuga 5.3.6.. Järeleksamit saab teha ainult siis kui sellele on registreeritud ÕISis eeskirja punkt 5.2.8.1.. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga 5.3.6.. Korduseksamid on riigi finantseeritaval õppekohal tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis 5.2.7..

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Immatrikuleerimise semestril esitab taotleja nimetatud dokumendid IT Kolledži õppeosakonda VÕTA kord II Taotlus 1.. VÕTA läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus1.3.15..

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. X on 24 ja Y on 25.

Vastus

Esimesel semestril saab tudeng 24 EAPd ja teisel semestril 25 EAPd. 24 EAPd ja 25 EAPd annavad kokku 49 EAPd, aasta lõpuks peaks olema aga 27 EAPd ja 27 EAPd ehk 54 EAPd. Seega tuleb maksta 5 EAP eest. 1 EAP 50 eurot Õppemaks, see tähendab, et kokku tuleb tasuda 250 eurot.