User:Mandreit

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Maria Andreitsuk Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Essee

Esimene loeng oli sissejuhatav ja sai mõeldud taaskord oma otsuse üle, ehk miks tulin IT Kolledzisse õppima, miks valisin just selle eriala ja diplomi õppe. Üllatuseks oli, et koolis on kokku natuke alla tuhande tudengi, kuigi koridorides jalutades tundub alati, et maja on tühi. Mis puudutab kooli eeskirja, olin jõudnud sellega eelnevalt tutvuda kui uurisin kooli tausta ja reegleid ning midagi uut teada ei saanud. Sooviks siiski välja tuua, et mulle meeldib kuidas koolis asju ajatakse ja et on võimalik kokku leppida näiteks võlgnevuse tõttu paindliku graafiku asjus. Leian, et oli hea mõte rääkida vastutuse tundest oma õpingute suhtes ehk seda, et keegi ei hakka meelde tuletama päev enne eksamit, et nüüd peaks õppima hakkama. Kuigi minu jaoks on see enesestmõistev, tundub, et paljudele keskkoolilõpetanuile ei ole. Kasulikku juttu oli ka stipendiumidest, millele tasub mõelda juba esimesest õppeaastast. Teine loeng oli taas minu jaoks tuttava sisuga, kuna olen eelnevalt teises ülikoolis õppinud. Olen nõus sellega, et paljud väldivad reaalaineid, kuna olen ise teinud täpselt samamoodi ja omal ajal ei läinud matemaatika riigieksamile. Nüüd tagasi vaadates näen, et pole seal midagi hirmsat ja kõik on vaid oma enda motivatsioonis ja tahtmises kinni. Mis puudutab plagiaati ja spikerdamist olen õppejõuga täiesti samal meel, et selline asi peab olema karistatav. Lõppkokkuvõttes tullakse kooli ikkagist õppima ja mitte lihtsamalt läbi saaama.

Kolmas loeng oli pühendatud innovatsioonile IT-s. Loeng hakkas väga huvitavalt ja interakviitselt, kui koguti erinevaid innovatiivseid ideid, jagati gruppidesse ja defineeriti innovatsioon. Seejärel oli pikem jutt innovatsiooni ajaloost alates keskajast kuni tänapäevani. Kuigi see polnud üllatuseks, oli huvitav kuulata sellest, kuidas igal uuel tootel on oma eluiga ja kuidas firmad seda ette planeerivad. Tootearendus peab käima kiiremini ja inoovatiivne idee ei seisne ainult idees endas, vaid ka selle ellu viimises. Mulle meeldis, kuidas toodi näiteid igapäevaelust, näiteks võrreldes innovatiivset ideed jalgratta kingitusega, (kui kohe ei õpi, võtame käest ära) ja toodes paralleeli kuidas see reaalsetes firmades käib. Õppimine katse-eksitusmeetodil on tänapäeva poliitika ja läbikukkumine on normaalne õppimisviis. Tean omal kogemusel, kui valus võib selline õppimisviis olla, kuid samas on see ülieffektiivne.

Neljandas loengus oli külas Tarmo Randel ja juttu oli küberkaitsest ja pahavarast. Olnud töötanud eelnevalt politseis, Tele2-s ja CERT-EE-s jagas ta palju huvitavat infot erinevatest tänapäeva kuritegijatest, rünnakutest ja ka kaitsemeetoditest. Eriti huvitavalt rääkis ta just erinevatest petuskeemidest, millest tavakodanik pole kunagi kuulnudki, kuna Eesti on paljuski liiga väike, et siin sellised asjad levinud oleksid. Isiklikult olen kuulnud varemgi, et näiteks pangakaarte on võimalik kopeerida, kuid tõenäoliselt ei jõua kõik taolised juhtumid meediasse. Siiski vaadates viimaseid uudiseid, pööravad inimesed viimasel ajal üha rohkem tähelepanu imelikele seadmetele pangaautomaadi küljes ja informeerivad sellest panka ja politseid(1).

1 - http://www.tarbija24.ee/2443864/pangaautomaatide-lisaseade-tekitab-segadust

Viienda loengu külaline oli kooli eelmise aasta lõpetanu Andres Käver, kes rääkis kooli elust ja oma kogemusest. Sain kohe ka toreda nõuanne – et olla hea arendaja, peab olema osav matemaatika analüüsis. Sain häid mõtteid ka praktika ja lõputöö osas, nimelt lugeda teiste lõputöid juba praegu läbi ja valida kindel teema, mis pakuks huvi. Üllatuseks oli, et tulevane tööandja võib vabalt olla sama kooli lõpetanu ja küsida kuidas ühes või teises aines läinud on. Huvitav oli kuulda, millised on tegelikud IT palgad ja miks ei tasu ennast odavalt müüa (tudengi/õlle hinnaga kiireid töid teha) ning kui palju aega kulub reaalselt programmeerimisele ja kui palju sellest ajast kulub õppimisele (konverentsid, koolitused).

Kuues loeng möödus Erki ja Jüriga, kes töötavad Eesti ihaldatuimas tööandjafirmas Skype. Noormehed rääkisid oma rollist suurfirmas, meeskonnast, töövahenditest ja paljust muust. Nende osakond on omamoodi vahelüli kasutajate ja adminnide vahel ning häireolukorras suudavad nad operatiivselt leida vigu ja neid parandada. Kohati läks jutt natuke liiga detailseks ja oli palju erialatermineid, ehk oli tunda, et tegu on reaalse töökogemusega inimestega. Üllatav oli teada saada, et Skype’is on kombeks oma arvamust avaldada ja seda ka võetakse kuulda.

Seitsmendas loengus olid külalised firmast Nortal. järjekordselt veidi interaktiivsem loeng, kus küsiti tudengitelt arvamust ja jagati nõuandeid tööturu kohta. Huvi pakkus suvekooli info, kuna on plaanis endalgi osaleda mõnes taolises projektis. Tore, et parimatele pakutakse võimalust töövestlusel osaleda ja pärast firmasse tööle jääda. Usun, et selline kogemus aitab kiiremini õppida ja ka koolis tuleb kasuks. Mida võiks aga igale firmale ette heita on see, et võttes tööle tudengeid peaks firma olema huvitatud ka sellest, et kool saaks lõpetatud. Muidu võib tekkida olukord, kus turul on liiga palju inimesi, kes justkui osasid asju teavad ja oskavad kuid samas kelle teadmised on kooli pooleli jätmise pärast puudulikud.

Viimane loeng oli väga huvitav ja teistmoodi ning meeldis kõige rohkem. Külaliseks oli Merle Liisu Lindma ja juttu oli suhtumisest endasse ja ümbritsevasse maailma. Pani mõtlema küsimus kes ma olen, miks ma olen siin ja kuhu ma lähen. Samuti ka väide , et sa oled see, mida sa mõtled saab kinnituse ka näiteks raamatus „Secret“(2). Vastutuse võtmine – oma elu eest, otsuste eest. Veel üks tore fakt mida tasub teada ja mida sai varemgi kogetud – muutuseid (kas töö poolsed, isiklikud, muud elumuutused) ei pea kartma, nad on osa elust ja tuleb võtta neid rahulikult ja positiivselt. Elukestev õpe on saladus, kuidas jääda tööturule. Üllatav fakt - Bakalauruse kraadiga on Eestis kõige rohkem töötuid!

2 – „The Secret“, Rhonda Byrne, 2006

Kokkuvõteks tahaks öelda, et kõikidest loengutest sai midagi juurde õppida ja meelde jätta. Kõik esinejad andsid huvitava ülevaade valdkonnast, milles nad tegutsevad. Kokkulangevustest niipalju, et panin tähele kuidas inimesed kiidavad IT kolledzit ja oma kogemust siin koolis. Kuigi reaalsus tööturul võib olla üsna üllatav ja erinev, tekkis päris hea tunne, et kool annab endast parima, et meid ette valmistada. Erinevustest niipalju, et mida vanem ja kogenum on inimene, seda rohkem ta süveneb mingisse teatud valdkonda ja ka seda paremini suudab selle teistele huvitavaks teha. Ma väga nautisin loenguid nr 3, 4 ja 10 just sellepärast, et külalised rääkisid pühendunult ja suutsid tekitada minus huvi teema vastu.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4)[1]. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Registreerimine toimub korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis ( 5.2.8.1). Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng)on 20 € (Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal)[2]