User:Ttuuleve: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
Line 9: | Line 9: | ||
Sissejuhatavale ainele kohaselt alustas selle aasta kursus loengutesarja teemaga õppekorraldusest ja sisekorrast ehk kuidas on õppimine korraldatud IT Kolledžis. Ülevaade eeskirjadest ja reeglitest ei ole loomulikult midagi väga põnevat aga arusaam kooli toimimisest on kahtlemata vajalik. Olen omal käel juba enne kooli algust IT Kolledži kodulehel olevate materjalidega ka osaliselt tutvunud ja seega mõned loengu teemad olid juba tuttavad. Esineja valdas teemat hästi ja loeng jooksis kiiresti, olulisemad kohad rõhutati veel lisaks üle kinnistamaks olulist infot noorte rebaste ajukäärudesse. Uus asi IT Kolledži sisekorras sellest aastast on eetikakoodeks. Eetikakoodeksiga on määratletud head tavad, millistest Esti Infotehnoloogia Kolledži üliõpilased ja eksternid käitumisotsuste langetamisel oma õpingute vältel lähtuvad [1]. Lühidalt kohustub koodeks hoidma kõrgel IT Kolledži mainet ja vältima tegevusi, mis võiksid seda ükskõik millisel viisil kahjustada, samuti austama kooli akadeemilisi tavasi õppimise osas. Tudeng peab olema aus ja abivalmis kaastudengite ja kooli töötajate vastu, lubamatu on kasutada oma erialaseid teadmisi kuritahtlikul eesmärgil. | Sissejuhatavale ainele kohaselt alustas selle aasta kursus loengutesarja teemaga õppekorraldusest ja sisekorrast ehk kuidas on õppimine korraldatud IT Kolledžis. Ülevaade eeskirjadest ja reeglitest ei ole loomulikult midagi väga põnevat aga arusaam kooli toimimisest on kahtlemata vajalik. Olen omal käel juba enne kooli algust IT Kolledži kodulehel olevate materjalidega ka osaliselt tutvunud ja seega mõned loengu teemad olid juba tuttavad. Esineja valdas teemat hästi ja loeng jooksis kiiresti, olulisemad kohad rõhutati veel lisaks üle kinnistamaks olulist infot noorte rebaste ajukäärudesse. Uus asi IT Kolledži sisekorras sellest aastast on eetikakoodeks. Eetikakoodeksiga on määratletud head tavad, millistest Esti Infotehnoloogia Kolledži üliõpilased ja eksternid käitumisotsuste langetamisel oma õpingute vältel lähtuvad [1]. Lühidalt kohustub koodeks hoidma kõrgel IT Kolledži mainet ja vältima tegevusi, mis võiksid seda ükskõik millisel viisil kahjustada, samuti austama kooli akadeemilisi tavasi õppimise osas. Tudeng peab olema aus ja abivalmis kaastudengite ja kooli töötajate vastu, lubamatu on kasutada oma erialaseid teadmisi kuritahtlikul eesmärgil. | ||
Margus Ernitsa loeng õppimisest ja motivatsiooonist andis mitu head nõuannet edukaks õppimiseks koolis. Väga tähtis on leida enda jaoks motivatsioon nii iga aine kohta eraldi kui kogu eriala kohta. Kui aine või eriala vastu tekib suurem sisemine innustus ja huvi midagi ise juurde uurida või kogeda, on oluliselt lihtsam ainet ka koolis läbida. Saan sellest nõuandest hästi aru ja seda on lihtne soovitada kuid tean, et igapäevaselt on seda pagana raske ellu viia. Kui mõni aine koolis ikka üldse ei huvita siis vägisi motivatsiooni ikka ei leia. Margus Ernits lisas veel, et juhul kui aine vajalikkuses pole tudeng veendunud siis üldjuhul pingutab ta ka vähem õppimise osas. Siin on väga oluline, et just õppejõud suudaksid aine huvitavaks ja kuulatavaks teha. Teiseks heaks nõuandeks selles loengus oli soovitus koos õppimise kohta - üheskoos teiste tudengitega õppimine aitab kiiremini ainet omandada, teistele õpetamine ja asjade lahti seletamine aitab väga hästi ka endale kursus selgeks saada. Elu on näidanud, et tekivad tudengite grupid kes koos õpivad ja koos õppijad saavad üldjuhul paremini koolis ka hakkama ja on tõenäoliselt ka hilisemad IT-Kolledži lõpetajad. Margus Ernitsa sõnul on just keerukamad ained need mis õpetavad õppima ja mõtlema. Loengus peatuti pikemalt akadeemilise petturluse teemal - siin jäi meelde lektori mõttekäik maha kirjutamise ja ebaausate võtete kohta õppeainetest läbi saamisel. Juhul kui paljud tudengid ei viitsi õppida ja kasutavad ebaausaid võtteid loengute läbimiseks ja õppejõud sellest aru saab siis langeb õppejõu motivatsioon ainet hästi edasi anda. Selle tulemuseks on omakorda õppijate motivatsiooni langus kuna nemad näevad, et õppejõud pole motiveeritud ainet edastama. Tekib omamoodi nõiaring, mis ei ole kasulik nii tudengile kui ka õppejõule. Trikitajad ja valskusega loenguid läbivad tudengid tõmbavad hiljem alla ka IT-Kolledži diplomi mainet kuna tulevased tööandjad näevad, et kooli lõpetanud tudengid on korralikult välja õpetamatta. Maine langus mõjutab kahjuks ka neid lõpetajaid kes korralikult õppisid ja kursused selgeks tegid endale. Margus Ernits soovitas uute ja tundmatute teemade puhul kasutada mind map'i - see on heaks vahendiks tundmatute asjade vahel seoste leidmiseks ja kirjeldamiseks. Minu jaoks oli loengus kõige huvitavam Margus Ernitsa võrdlus süsteemi administraatorite ja süsteemi arendajate töö vahel. Tänaseks on erinevused kahe töö iseloomude vahel vähenenud, kui varasemalt administraatorid hoidsid püsti ja jälgisid ettevõtete või organisatsioonide it-süsteeme ja arendusega praktiliselt kokku ei puutunud ning süsteemi arendajad kirjutasid programme ilma, et oleksid pidanud vastutama nende reaalses elus toimimise eest. Tänaseks peavad administraatorid oskama ka ise programmeerida, arendajad omakorda peavad hakkama saama oma programmide ja testkeskkondade seadistamisega. Täna loengule sai mulle selgemaks mõlema töö iseloom ja oskan lihtsamini valida kumba suunda ennast tulevikus sättida. | Margus Ernitsa loeng õppimisest ja motivatsiooonist andis mitu head nõuannet edukaks õppimiseks koolis. Väga tähtis on leida enda jaoks motivatsioon nii iga aine kohta eraldi kui kogu eriala kohta. Kui aine või eriala vastu tekib suurem sisemine innustus ja huvi midagi ise juurde uurida või kogeda, on oluliselt lihtsam ainet ka koolis läbida. Saan sellest nõuandest hästi aru ja seda on lihtne soovitada kuid tean, et igapäevaselt on seda pagana raske ellu viia. Kui mõni aine koolis ikka üldse ei huvita siis vägisi motivatsiooni ikka ei leia. Margus Ernits lisas veel, et juhul kui aine vajalikkuses pole tudeng veendunud siis üldjuhul pingutab ta ka vähem õppimise osas. Siin on väga oluline, et just õppejõud suudaksid aine huvitavaks ja kuulatavaks teha. Teiseks heaks nõuandeks selles loengus oli soovitus koos õppimise kohta - üheskoos teiste tudengitega õppimine aitab kiiremini ainet omandada, teistele õpetamine ja asjade lahti seletamine aitab väga hästi ka endale kursus selgeks saada. Elu on näidanud, et tekivad tudengite grupid kes koos õpivad ja koos õppijad saavad üldjuhul paremini koolis ka hakkama ja on tõenäoliselt ka hilisemad IT-Kolledži lõpetajad. Margus Ernitsa sõnul on just keerukamad ained need mis õpetavad õppima ja mõtlema. Loengus peatuti pikemalt akadeemilise petturluse teemal - siin jäi meelde lektori mõttekäik maha kirjutamise ja ebaausate võtete kohta õppeainetest läbi saamisel. Juhul kui paljud tudengid ei viitsi õppida ja kasutavad ebaausaid võtteid loengute läbimiseks ja õppejõud sellest aru saab siis langeb õppejõu motivatsioon ainet hästi edasi anda. Selle tulemuseks on omakorda õppijate motivatsiooni langus kuna nemad näevad, et õppejõud pole motiveeritud ainet edastama. Tekib omamoodi nõiaring, mis ei ole kasulik nii tudengile kui ka õppejõule. Trikitajad ja valskusega loenguid läbivad tudengid tõmbavad hiljem alla ka IT-Kolledži diplomi mainet kuna tulevased tööandjad näevad, et kooli lõpetanud tudengid on korralikult välja õpetamatta. Maine langus mõjutab kahjuks ka neid lõpetajaid kes korralikult õppisid ja kursused selgeks tegid endale. Margus Ernits soovitas uute ja tundmatute teemade puhul kasutada mind map'i - see on heaks vahendiks tundmatute asjade vahel seoste leidmiseks ja kirjeldamiseks. Minu jaoks oli loengus kõige huvitavam Margus Ernitsa võrdlus süsteemi administraatorite ja süsteemi arendajate töö vahel. Tänaseks on erinevused kahe töö iseloomude vahel vähenenud, kui varasemalt administraatorid hoidsid püsti ja jälgisid ettevõtete või organisatsioonide it-süsteeme ja arendusega praktiliselt kokku ei puutunud ning süsteemi arendajad kirjutasid programme ilma, et oleksid pidanud vastutama nende reaalses elus toimimise eest. Tänaseks peavad administraatorid oskama ka ise programmeerida, arendajad omakorda peavad hakkama saama oma programmide ja testkeskkondade seadistamisega. Täna loengule sai mulle selgemaks mõlema töö iseloom ja oskan lihtsamini valida kumba suunda ennast tulevikus sättida. Lõpetuseks jäi veel meelde Margus Ernitsa soovitus: asju tuleb proovida ja tegeleda enda arendamisega ka väljaspool õppeaineid! | ||
Kolmas loeng kus Linnar Viik rääkis meile innovatsioonist meeldis mulle väga. | |||
Revision as of 08:45, 24 October 2013
Autor: Tanel Tuuleveski
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013
Essee
Astusin IT Kolledžisse sooviga õppida endale selgeks täiesti uus eriala, et teha nii-öelda kannapööre oma töömehe elus. Minu eelmise ülikooli lõpetamisest on möödunud tänaseks juba kuusteist aastat ja kogu vahepealse aja olen ma töötanud metsandusega seotud ettevõtetes ehk hoopis teises eluvaldkonnas. Minu kokkupuude infotehnoloogiaga on senini jäänud lihtsa arvuti kasutaja tasemele, ärikiliendina olen ettevõttele olnud ka it-lahenduse tellija . Otsus astuda IT-Kolledžisse ei tulnud lihtsalt, annan endale aru et minu vanuses ja kauge mälestusega õppimisest ei saa olema mul siin lihtne, lisaks polnud ma veel endas kindel kas infotehnoloogia oleks just mulle kõige sobivam valdkond. Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengust lootsin saada kinnitust oma valiku õigsuse kohta.
Sissejuhatavale ainele kohaselt alustas selle aasta kursus loengutesarja teemaga õppekorraldusest ja sisekorrast ehk kuidas on õppimine korraldatud IT Kolledžis. Ülevaade eeskirjadest ja reeglitest ei ole loomulikult midagi väga põnevat aga arusaam kooli toimimisest on kahtlemata vajalik. Olen omal käel juba enne kooli algust IT Kolledži kodulehel olevate materjalidega ka osaliselt tutvunud ja seega mõned loengu teemad olid juba tuttavad. Esineja valdas teemat hästi ja loeng jooksis kiiresti, olulisemad kohad rõhutati veel lisaks üle kinnistamaks olulist infot noorte rebaste ajukäärudesse. Uus asi IT Kolledži sisekorras sellest aastast on eetikakoodeks. Eetikakoodeksiga on määratletud head tavad, millistest Esti Infotehnoloogia Kolledži üliõpilased ja eksternid käitumisotsuste langetamisel oma õpingute vältel lähtuvad [1]. Lühidalt kohustub koodeks hoidma kõrgel IT Kolledži mainet ja vältima tegevusi, mis võiksid seda ükskõik millisel viisil kahjustada, samuti austama kooli akadeemilisi tavasi õppimise osas. Tudeng peab olema aus ja abivalmis kaastudengite ja kooli töötajate vastu, lubamatu on kasutada oma erialaseid teadmisi kuritahtlikul eesmärgil.
Margus Ernitsa loeng õppimisest ja motivatsiooonist andis mitu head nõuannet edukaks õppimiseks koolis. Väga tähtis on leida enda jaoks motivatsioon nii iga aine kohta eraldi kui kogu eriala kohta. Kui aine või eriala vastu tekib suurem sisemine innustus ja huvi midagi ise juurde uurida või kogeda, on oluliselt lihtsam ainet ka koolis läbida. Saan sellest nõuandest hästi aru ja seda on lihtne soovitada kuid tean, et igapäevaselt on seda pagana raske ellu viia. Kui mõni aine koolis ikka üldse ei huvita siis vägisi motivatsiooni ikka ei leia. Margus Ernits lisas veel, et juhul kui aine vajalikkuses pole tudeng veendunud siis üldjuhul pingutab ta ka vähem õppimise osas. Siin on väga oluline, et just õppejõud suudaksid aine huvitavaks ja kuulatavaks teha. Teiseks heaks nõuandeks selles loengus oli soovitus koos õppimise kohta - üheskoos teiste tudengitega õppimine aitab kiiremini ainet omandada, teistele õpetamine ja asjade lahti seletamine aitab väga hästi ka endale kursus selgeks saada. Elu on näidanud, et tekivad tudengite grupid kes koos õpivad ja koos õppijad saavad üldjuhul paremini koolis ka hakkama ja on tõenäoliselt ka hilisemad IT-Kolledži lõpetajad. Margus Ernitsa sõnul on just keerukamad ained need mis õpetavad õppima ja mõtlema. Loengus peatuti pikemalt akadeemilise petturluse teemal - siin jäi meelde lektori mõttekäik maha kirjutamise ja ebaausate võtete kohta õppeainetest läbi saamisel. Juhul kui paljud tudengid ei viitsi õppida ja kasutavad ebaausaid võtteid loengute läbimiseks ja õppejõud sellest aru saab siis langeb õppejõu motivatsioon ainet hästi edasi anda. Selle tulemuseks on omakorda õppijate motivatsiooni langus kuna nemad näevad, et õppejõud pole motiveeritud ainet edastama. Tekib omamoodi nõiaring, mis ei ole kasulik nii tudengile kui ka õppejõule. Trikitajad ja valskusega loenguid läbivad tudengid tõmbavad hiljem alla ka IT-Kolledži diplomi mainet kuna tulevased tööandjad näevad, et kooli lõpetanud tudengid on korralikult välja õpetamatta. Maine langus mõjutab kahjuks ka neid lõpetajaid kes korralikult õppisid ja kursused selgeks tegid endale. Margus Ernits soovitas uute ja tundmatute teemade puhul kasutada mind map'i - see on heaks vahendiks tundmatute asjade vahel seoste leidmiseks ja kirjeldamiseks. Minu jaoks oli loengus kõige huvitavam Margus Ernitsa võrdlus süsteemi administraatorite ja süsteemi arendajate töö vahel. Tänaseks on erinevused kahe töö iseloomude vahel vähenenud, kui varasemalt administraatorid hoidsid püsti ja jälgisid ettevõtete või organisatsioonide it-süsteeme ja arendusega praktiliselt kokku ei puutunud ning süsteemi arendajad kirjutasid programme ilma, et oleksid pidanud vastutama nende reaalses elus toimimise eest. Tänaseks peavad administraatorid oskama ka ise programmeerida, arendajad omakorda peavad hakkama saama oma programmide ja testkeskkondade seadistamisega. Täna loengule sai mulle selgemaks mõlema töö iseloom ja oskan lihtsamini valida kumba suunda ennast tulevikus sättida. Lõpetuseks jäi veel meelde Margus Ernitsa soovitus: asju tuleb proovida ja tegeleda enda arendamisega ka väljaspool õppeaineid!
Kolmas loeng kus Linnar Viik rääkis meile innovatsioonist meeldis mulle väga.
selgemat ettekujutust IKT maailma olemusest, tulevasest töökultuurist ja samas ka motiveerida tudengeid Tänaseks päevaks saan kindlalt väita, et just nii on ka läinud ja programm on oma tööeesmärgi kindlasti täitnud. Erinevalt nii mõnestki teisest õppeainest oli antud aine puhul alati tahtmist loengusse kohale tulla, vaatamata sellele, et võib-olla olnuks mõnusam kodus edasi magada. Kõik loengud olid omamoodi huvitavad, motiveerivad ja tähtsad. Oli väga lahedaid, natuke igavamaid, sisutihedamaid ja lühemaid loenguid, kuid tarkuseteri võis kõrva taha panna neist kõigist. Järgnevalt üritangi analüüsida igat loengut eraldi ja hiljem siis välja tuua ka ühiseid jooni.
Esimeses loengus räägiti õpingukorraldusest ja sisekorrast ehk siis üleüldiselt kuidas asjad IT Kolledžis käivad. Sai ka lühiülevaate Eesti riigi haridussüsteemist, kuid siin polnud minu jaoks midagi uut ja huvitavat. Õpingukorraldust ja erinevaid eeskirju puudutav jutt oli samuti suhteliselt igav, sest olin eelnevalt IT Kolledži kodulehel olevate materjalidega tutvunud ja enamik loengus käsitletust oli äratuntav. Esinejatele midagi ette heita ei ole, kõik toimis väga ladusalt ja sujuvalt ning see mida taheti öelda, jõudis kindlasti lugejate mõtetesse. Olenemata sellest, et minule see loeng midagi eriliselt uut ei pakkunud, pean seda kindlasti vajalikuks, sest arvatavasti jõudis loengus kuuldud materjal päris paljude inimeste kõrvusse esimest korda.
Teine loeng oli minu jaoks selle õppeaine üks lahedamaid. Esinejateks kaks Peetrit (Peeter Uustal: helpdesk suunaga välja ja Peeter Raielo: organisatsioonisisene helpdesk) kes töötavad Eesti ühes edukamas ja ihaldusväärsemas IT
[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/tudengielu/eetikakoodeks/