User:Ttuuleve

Autor: Tanel Tuuleveski

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Astusin IT Kolledžisse sooviga õppida endale selgeks täiesti uus eriala, et teha nii-öelda kannapööre oma töömehe elus. Minu eelmise ülikooli lõpetamisest on möödunud tänaseks juba kuusteist aastat ja kogu vahepealse aja olen ma töötanud metsandusega seotud ettevõtetes ehk hoopis teises eluvaldkonnas. Minu kokkupuude infotehnoloogiaga on senini jäänud lihtsa arvuti kasutaja tasemele, ärikiliendina olen ettevõttele olnud ka it-lahenduse tellija . Otsus astuda IT-Kolledžisse ei tulnud lihtsalt, annan endale aru et minu vanuses ja kauge mälestusega õppimisest ei saa olema mul siin lihtne, lisaks polnud ma veel endas kindel kas infotehnoloogia oleks just mulle kõige sobivam valdkond. Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengust lootsin saada kinnitust oma valiku õigsuse kohta.

Sissejuhatavale ainele kohaselt alustas selle aasta kursus loengutesarja teemaga õppekorraldusest ja sisekorrast ehk kuidas on õppimine korraldatud IT Kolledžis. Ülevaade eeskirjadest ja reeglitest ei ole loomulikult midagi väga põnevat aga arusaam kooli toimimisest on kahtlemata vajalik. Olen omal käel juba enne kooli algust IT Kolledži kodulehel olevate materjalidega ka osaliselt tutvunud ja seega mõned loengu teemad olid juba tuttavad. Esineja valdas teemat hästi ja loeng jooksis kiiresti, olulisemad kohad rõhutati veel lisaks üle kinnistamaks olulist infot noorte rebaste ajukäärudesse. Uus asi IT Kolledži sisekorras sellest aastast on eetikakoodeks. Eetikakoodeksiga on määratletud head tavad, millistest Esti Infotehnoloogia Kolledži üliõpilased ja eksternid käitumisotsuste langetamisel oma õpingute vältel lähtuvad [1]. Lühidalt kohustub koodeks hoidma kõrgel IT Kolledži mainet ja vältima tegevusi, mis võiksid seda ükskõik millisel viisil kahjustada, samuti austama kooli akadeemilisi tavasi õppimise osas. Tudeng peab olema aus ja abivalmis kaastudengite ja kooli töötajate vastu, lubamatu on kasutada oma erialaseid teadmisi kuritahtlikul eesmärgil.

Margus Ernitsa loeng õppimisest ja motivatsiooonist andis mitu head nõuannet edukaks õppimiseks koolis. Väga tähtis on leida enda jaoks motivatsioon nii iga aine kohta eraldi kui kogu eriala kohta. Kui aine või eriala vastu tekib suurem sisemine innustus ja huvi midagi ise juurde uurida või kogeda, on oluliselt lihtsam ainet ka koolis läbida. Saan sellest nõuandest hästi aru ja seda on lihtne soovitada kuid tean, et igapäevaselt on seda pagana raske ellu viia. Kui mõni aine koolis ikka üldse ei huvita siis vägisi motivatsiooni ikka ei leia. Margus Ernits lisas veel, et juhul kui aine vajalikkuses pole tudeng veendunud siis üldjuhul pingutab ta ka vähem õppimise osas. Siin on väga oluline, et just õppejõud suudaksid aine huvitavaks ja kuulatavaks teha. Teiseks heaks nõuandeks selles loengus oli soovitus koos õppimise kohta - üheskoos teiste tudengitega õppimine aitab kiiremini ainet omandada, teistele õpetamine ja asjade lahti seletamine aitab väga hästi ka endale kursus selgeks saada. Elu on näidanud, et tekivad tudengite grupid kes koos õpivad ja koos õppijad saavad üldjuhul paremini koolis ka hakkama ja on tõenäoliselt ka hilisemad IT-Kolledži lõpetajad. Margus Ernitsa sõnul on just keerukamad ained need mis õpetavad õppima ja mõtlema. Loengus peatuti pikemalt akadeemilise petturluse teemal - siin jäi meelde lektori mõttekäik maha kirjutamise ja ebaausate võtete kohta õppeainetest läbi saamisel. Juhul kui paljud tudengid ei viitsi õppida ja kasutavad ebaausaid võtteid loengute läbimiseks ja õppejõud sellest aru saab siis langeb õppejõu motivatsioon ainet hästi edasi anda. Selle tulemuseks on omakorda õppijate motivatsiooni langus kuna nemad näevad, et õppejõud pole motiveeritud ainet edastama. Tekib omamoodi nõiaring, mis ei ole kasulik nii tudengile kui ka õppejõule. Trikitajad ja valskusega loenguid läbivad tudengid tõmbavad hiljem alla ka IT-Kolledži diplomi mainet kuna tulevased tööandjad näevad, et kooli lõpetanud tudengid on korralikult välja õpetamatta. Maine langus mõjutab kahjuks ka neid lõpetajaid kes korralikult õppisid ja kursused selgeks tegid endale. Margus Ernits soovitas uute ja tundmatute teemade puhul kasutada mind map'i - see on heaks vahendiks tundmatute asjade vahel seoste leidmiseks ja kirjeldamiseks. Minu jaoks oli loengus kõige huvitavam Margus Ernitsa võrdlus süsteemi administraatorite ja süsteemi arendajate töö vahel. Tänaseks on erinevused kahe töö iseloomude vahel vähenenud, kui varasemalt administraatorid hoidsid püsti ja jälgisid ettevõtete või organisatsioonide it-süsteeme ja arendusega praktiliselt kokku ei puutunud ning süsteemi arendajad kirjutasid programme ilma, et oleksid pidanud vastutama nende reaalses elus toimimise eest. Tänaseks peavad administraatorid oskama ka ise programmeerida, arendajad omakorda peavad hakkama saama oma programmide ja testkeskkondade seadistamisega. Täna loengule sai mulle selgemaks mõlema töö iseloom ja oskan lihtsamini valida kumba suunda ennast tulevikus sättida. Lõpetuseks jäi veel meelde Margus Ernitsa soovitus: asju tuleb proovida ja tegeleda enda arendamisega ka väljaspool õppeaineid!

Kolmas loeng kus Linnar Viik rääkis meile innovatsioonist meeldis mulle väga. Inimeste kuvand innovatsioonist Eestis on valdavalt tarbijapoolne - inimesed on uuenduste tarbijad, tootjateks on aga peamiselt suured ja rahvusvahelised ettevõtted (v.a. Skype). Innovatsiooni üldiselt võetakse kellegi teise asjana. Linnar Viigi nägemuses ei pea see nii olema, uuendusi saab luua igaüks ise oma igapäevastes tegemistes, muutes oma käitumisharjumusi ja proovides enda jaoks midagi uut. Mida rohkem me uusi asju katsetame seda rohkem me õpime ja kogeme. Personaalne innovatsioon on oluline, läbi selle loome endale võimalusi uute lahenduste leidmiseks mida juba teistelegi pakkuda. Vanasti oli innovatsioon "lineaarne" - nii-öelda toru ühes otsas olid teadlased, kes mõtlesid välja uusi asju ja teadmiseid, vahepeal kinnises torus masstootmine ja toru teises otsas tavalised tarbijad, kellel puudus võimalus uuenduste protsessis kaasa lüüa. Tänapäeval on innovatsiooni keskmeks turg ja tarbijate nõudmine. Uute lahenduste elluviimine on rohkem avatud tegevus, koos avastatakse, jagatakse, tuuakse turule ja kasutatakse innovatsiooni. Uue idee väärtus on vähenenud, suurenenud on idee elluviimise väärtustamine ehk ainult heast ideest enam ei piisa, vajalik on see ka inimesteni viia. Makstakse idee rakendamise mitte idee enda pärast. Toodete eluiga on tänaseks järjest lühenenud, seega peab olema kiira ka tootearendus. Head ideed ei tasu hoida ainult endale ja seda vaikselt üksi nurgas pusida, jagatud ideed on võimalik kiiremini teostada, vastasel korral võid lihtsalt oma hea ideega hiljaks jääda turule. "Time to market" peab olema järjest lühem ja samuti on oluline arvestada juba enne toote turule paiskamist ka tema eluaega. Näiteks Apple ei too kunagi uut toodet turule siis kui see valmis saab vaid siis kui turg on "valmis" ehk Apple enda poolt ette valmistatud. "Fail fast" - see tähendab toote kiiresti turule toomist ja järgi proovimist, kui uus toode ei paku suurt huvi turul ja nõudlus on lahja siis võetakse tode turult maha ja alustatakse juba uue pakkumisega. Aeg ideest toote turule jõudmiseni peaks olema pooleteist ja kolme kuu vahel, pikem periood näitab probleeme arndaja tegevuses. Sedamoodi tegutsevad täna mobiilsete mängude ja aplikatsioonide arndajad. Väga kujundlik oli Linnart Viigi näide jalgrattaga sõitma õppimisest - enamusele meist kindlasti ei õnnestunud sõitma hakata esimese katsega ja esimesed katsetused ei toimunud kindlasti ka rahvarohkes ja tiheda liiklusega tänaval vaid kuskil rahulikul uulitsal. "Fail small" tähendabki läbikukkumist väiksemas keskkonnas, ei ole vaja kohe ome uue tootega suurele turule jõuda, parem on katsetada enne väikesel turul siis on kahjud läbikukkumisest väiksemad. Innovatsioon võib olla parendav ehk juba olemasolevat toodet või teenust lihvitakse veelgi paremaks või arendatakse sammukese edasi. Innovatsioon võib olla ka radikaalne ehk leitakse toode või teenus, mis muudab radikaalselt turgu. Lisaks on olemas veel protsessi ja mõttemaailma innovatsioon - see kehtib kultuuride ja ühiskondade kohta laiemalt, kuidas ja mida teatud grupi inimesed väärtustavad. Loeng oli huvitav ja andis hea sisendi tänasest innovatsiooni olemusest - tuleb kiiresti mõista ja aru saada nõudlusest turul, sõnastada selgelt probleem, leida käepärased ja tõhusad lahendused probleemi lahenduseks ja see kõik ka kiiresti ära teha.

selgemat ettekujutust IKT maailma olemusest, tulevasest töökultuurist ja samas ka motiveerida tudengeid Tänaseks päevaks saan kindlalt väita, et just nii on ka läinud ja programm on oma tööeesmärgi kindlasti täitnud. Erinevalt nii mõnestki teisest õppeainest oli antud aine puhul alati tahtmist loengusse kohale tulla, vaatamata sellele, et võib-olla olnuks mõnusam kodus edasi magada. Kõik loengud olid omamoodi huvitavad, motiveerivad ja tähtsad. Oli väga lahedaid, natuke igavamaid, sisutihedamaid ja lühemaid loenguid, kuid tarkuseteri võis kõrva taha panna neist kõigist. Järgnevalt üritangi analüüsida igat loengut eraldi ja hiljem siis välja tuua ka ühiseid jooni.

Esimeses loengus räägiti õpingukorraldusest ja sisekorrast ehk siis üleüldiselt kuidas asjad IT Kolledžis käivad. Sai ka lühiülevaate Eesti riigi haridussüsteemist, kuid siin polnud minu jaoks midagi uut ja huvitavat. Õpingukorraldust ja erinevaid eeskirju puudutav jutt oli samuti suhteliselt igav, sest olin eelnevalt IT Kolledži kodulehel olevate materjalidega tutvunud ja enamik loengus käsitletust oli äratuntav. Esinejatele midagi ette heita ei ole, kõik toimis väga ladusalt ja sujuvalt ning see mida taheti öelda, jõudis kindlasti lugejate mõtetesse. Olenemata sellest, et minule see loeng midagi eriliselt uut ei pakkunud, pean seda kindlasti vajalikuks, sest arvatavasti jõudis loengus kuuldud materjal päris paljude inimeste kõrvusse esimest korda.

Teine loeng oli minu jaoks selle õppeaine üks lahedamaid. Esinejateks kaks Peetrit (Peeter Uustal: helpdesk suunaga välja ja Peeter Raielo: organisatsioonisisene helpdesk) kes töötavad Eesti ühes edukamas ja ihaldusväärsemas IT

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/tudengielu/eetikakoodeks/