User:Atversko

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andrei Tverskoi
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

    28. augustil ma tulin oma esimesele loengule, mille teemaks oli "Õppekorraldus ja sisekord" ning esinejateks olid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. See oli sissejuhatuslik loeng erialasse ja õppekorraldusesse. Õppeosakonna juhataja Inga Vau arvab, et tudengid, kes tulid sellel sügisel IT-kolledzisse õppima, tegid õige valiku. Inga rääkis meile põhjalikult, et mis on kõrgharidusruum, seadusandlik raamistik, õppekorralduse eeskiri, akadeemiline kalender, õppeinfosüsteem, õppekoormus, õppemaks ja nii edasi, kuhu me sattusime, mis meid ees ootab ning milline võiks olla meie tulevik. Administreerimise õppekava juht ja võrgutehnoloogia õppejõud Indrek Rokk rääkis meile klubidest, klassidest ja laboritest. Indrek soovitas kindlasti võtta osa mingist klubist, kuna see aitab õppida ja arendab tudengit. Samuti rääkis ta meile erialatutvustuse õppeainest. Selle õppeaine peamiseks eesmärgiks on anda tudengile laiapõhjalise vaate sellest, et mis asi see IT-maailm on ning kas see eriala sobib tulnud õppijale või mitte. Kvaliteedi juht Merle Varendi rääkis tõhusalt tagasisedest ja natukene firma- ning muudest stipendiumidest. Tagasisedest on kasu. Merle sõnul oleks hea anda tagasisidet selleks, et mõjutada õppekava ning tuua õppekorraldusesse muudatusi. Juba loengu lõpuks ma sain aru, et IT-kolledz sobib mulle. See on just see koht, kus ma tahaksin õppida, oma vabaaega veeta. Kindlasti ma ei arvanud, et õppimine saab olema lihtne, kuid juba tol ajal tundsid, et huvitav hakkab ikkagi olema ning õppimistahe ei kao.
    5. septembril tutvustas lektor ja robootikaklubi juhendaja Margus Ernits meile teemat "Õppimine ja motivatsioon". Loengus rääkis õppejõud õppetööst, õppuri eetikakoodeksist, viitamisest, motivatsioonist, robootikast ning andis nõuandeid õppimiseks. Margus väidab, et kui õppurite õppimise motivatsioon langeb, siis osa neist üritab lihtsamalt läbi saada, mis on ebaõiglane nende suhtes, kes õppivad hästi ja seetõttu hiljem ka nende motivatsioon läheb alla. Olen sellega täiesti nõus. See on päris suur probleem ning ma mõtlen, et ainus lahendus sellele on tugev õppejõud, kes kontrolliks alati kõikide õpilaste õppimise motivatsiooni ning tegeleks selle tõstmisega. Minu arvates, selliseks tugevaks õppejõuks IT-kolledzis on näiteks Kristiina Hakk. Kuna ma ei ole veel eriti tuttav kõikide õppejõududega, siis ma ei saa öelda, et ta on ainus IT-kolledzis, kuid see väga energiline naine paistis kohe silma ning minu arust ta tõstab õpilaste motivatsiooni. Ma arvan, et Margus Ernitsa loengu parim soovitus oli: "Kui on igav ja pole plaanis loengus asjaga tegeleda, siis ära pigem tule", paljudele läheks kasuks. Samuti peaks iga tudeng seda teadma: "Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse".
    12. septembril esines meie ees Linnar Viik teemaga "Innovatsiooni olemus ja juhtimine". Mis on innovatsioon? Innovatsioon on uue idee kasutusse võtmine. Loengu alguses palus Linnar meid nimetada asju, mis on seotud innovatsiooniga. Meie vastused eriti ei erinenud juristide, meditsiini õdede, poliitikute või ärijuhtide vastustest kui nendelt sama küsida. Kõik meie nimetatud asjad olid tihedalt seotud infotehnoloogiaga. Lõpuks selgus, et inimeste kuvand innovatsioonist üldjuhul on suurfirmad, tehnoloogia firmad, välismaa firmad ning inimene ise on tarbija ehk kasutaja. Selle kuvandiga me ei peaks rahul olema. Me peaksime püüdma tegema tööd selle nimel, et innovatsioon tähendaks meie jaoks midagi sellist, millega me ise tegeleksime, teeksime midagi kellegi teise jaoks ja mis võiks olla väljaspool ka tehnoloogia valdkonda. Me peaksime püüdma mõtestada oma tegevusi nii, et sellest tekiks kasu kellegile ehk vahetaksime rolli, oleksime mitte tarbijad, vaid innovatsiooni uue arenduse pakkujad. Ma ei tea mida arvavad teised selle peale, kuid mina isiklikult tahaksin küll vahetada rolli ja olla tulevikus mingi uue innovatsiooni arenduse pakkuja, see on üks minu eesmärkidest. Linnar väidab, et ainult eksimise kaudu saab õppida, ainult siis saab edasi. Ta tõi väga huvitava näite vanematest, kes innustasid oma last jalgrattaga õppima sõitma. See oli minu arust väga hea ja arusaadav näide. Mina arvan samuti, et õppimine oma tehtud vigade kaudu on kõige effektiivsem ja kindlam, kuid vead tihti lähevad kalliks maksma, mis ei ole hea. Oleks hea kui sellest saaksid kõik inimesed aru ja annaksid rohkem võimalusi nii endale kui ka teistele.
    19. septembril toimus loeng teemal "IT-profid küberpättide vastu!", esinejaks oli Tarmo Randel. Kuritegevus oli, on ja jääb. Kindlasti on see nii, kuna kõik inimesed on erinevad. Kahjuks kõik ei saa olla head, alati leidub keegi, kes tahab kurja teha. Selline on meie maailm. Tarmo rääkis meile põhjalikult küberpättidest, nende kuritegevustest ja kuidas nendega võideldakse tänapäeval. Tõi päris palju arusaadavaid näiteid, näitas graafikuid. Üks suurimatest küberpättide kuritegevustest on pahatahtlik nn hajutatud teenusetõkestus ühe isiku või isikute rühma poolt, kui mõne ettevõtte serverile, ruuterile või arvutivõrgule esitatakse tuhandetest või kümnetest tuhandetest arvutitest massiliselt sisutühje kajataotlusi ehk ping-päringuid (Distributed Denial Of Service Attack). Olen ise selle kuritegevusega kokku puutunud ja võitlen sellega praegugi. Hoian veebis oma serverit ning alati pean võitlema nende pättidega selleks, et mu server ei kukuks ja kasutajad oleksid rahul. See on päris raske ja maksab palju. Suurimatest kuritegevustest peaks kindlasti veel nimetama raha varastamist. Tänapäeval lihtsaid kasutajaid on väga kerge petta. Inimesed peaksid aru saama, et ei tohi uskuda võõraid isikuid, tuleb kindlasti arvutisse installeerida arvutikaitse ning kui ei teata mida teha või juhtub midagi, siis kohe paluda abi.
    26. septembril loengu "Elufilosoofia ja IT Eestis" esinejaks oli Andres Käver. Andres rääkis meile mida ta arvab elust, õppimisest, IT-kolledzist, kuidas IT-kolledzis õppida edukalt ja mis toimub Eesti IT turul oma vaatenurgast. Ta arvab, et me peaksime pöörama oma tähelepanu sellele, et päriselu on väga mahukas ja palju pikem kui võib tunduda ning selleks tuleb hakata juba praegu valmistuma. Tuleks juba praegu teha endale kindlaks, et mis tüüpi inimene ma olen ja mida ma tahan peale seda kui kool läbi saab, mis suunas ma tahan liikuda, et edasi oleks lihtsam toime tulla.
    3. oktoobril Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov rääkisid teemal "Skype NOC Monitoring". Noormehed rääkisid meile seirest, oma meeskonnast, missioonidest, töövahenditest ja väljakutsetest. Skype seirab kogu aeg. Neil on eraldi seire tiim, mis leevendab tööd administraatoritele. Nende meeskond oli loodud aastal 2006. Missiooniks on probleemide ennetamine ning süsteemide pidev seire. Üks tudengitest küsis hea küsimuse: "Mis teid ennast Skybi juures kõige rohkem häirib?", millele Jüri Gavrilenkov naljaga vastas: "See, et töökoht ei ole minust üle tee". Üldiselt neid ei häiri hetkel midagi ning see tähendab, et neil on päris hea töökoht. Kui töötajat miskit häirib, siis ta saab Skybis alati häält tõsta ja kui ta teeb seda piisavalt osavalt, siis tõenäliselt see asi ka lüüakse läbi. Ausalt öeldes loeng ei olnud minu jaoks eriti huvitav, kuid sain ikkagi midagi uut teada.
    10. oktoobril oli teemaks "Kuidas saada superstaariks?" ja esinesid meie ees Ats Albre ja Helen Piirsalu. Nortal – rahvusvaheline tarkvaraarendusettevõte, mis pakub kvaliteetseid lahendusi nii avaliku kui erasektori ettevõtetele. See ettevõte aitab näiteks riigi rahandust juhtida, arendab tervihoiusüsteeme, finantsteenindust, energeetikavaldkonda. Kuidas saada IT superstaariks? Esimesena tuleb kindlasti õppida, lõpetada kooli ning koguda kogemust, mis on kõige tähtsam. Ats soovitab kindlasti võtta osa erinevatest töörühmadest, kus peab tiimitööd tegema. Edasi võib minna suvel praktikale või osaliselt tööle, osaleda teatud "open source" projektidest. See on ka minu meelest väga õige tegeleda õppimise juures ka mingi väikese tööga või projektiga. Kogemus on see, mis aitab tulevikus saada heaks spetsialistiks.
    17. oktoobril oli meie viimane päris huvitav loeng, mille teemaks oli "Life is an Attitude", esinejaks oli elurõõmus Merle Liisu Lindma. Merle rääkis meile lihtsalt elust, suhtumisest, väärtustest ning sundis meid ka natukene mõtlema. Üheks mõtteharjutuseks andis Merle meile ülesande vastata oma pinginaabrile küsimusele: "Milline inimene ma tahan olla kümne aasta pärast?". Ma arvan, et see on väga hea küsimus mõtisklemiseks, kuna iga inimene peaks kuidagi moodi ennast tulevikus nägema ja selle nimel siis tööd tegema. Töö peab olema "Fun", oma elu peab meeldima, ütles Merle. Jah, elu peab olema lõbus, tuleb teha seda, mida sa tahad, peavad särama silmad, on vaja olla elurõõmus. "Never get so busy making a living that you forget to make a life" – iga inimene väärib täiuslikku elu.
    Kokkuvõtteks tahan öelda, et kõik loengud ja esinejad olid erinevad. Ühist oli võib olla ainult see, et peaaegu kõik esinejad arvavad, et tudengid, kes tulid IT-kolledzisse õppima tegid õige valiku. Ma loodan, et see on tõesti nii ning tulevikus on meil head perspektiivid. Igas loengus sain midagi uut, kasulikku ja huvitavat teada. Igav mul ei olnud. Minu lemmikuteks osutusid loengud teemadel "Innovatsiooni olemus ja juhtimine", "IT-profid küberpättide vastu!" ja "Life is an Attitude".

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi.
1. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.
2. Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?
Et järeleksamit teha, tuleb mul kokku leppida õppejõuga kooskõlas õppeosakonnaga.
3. Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?
Korduseksami puhul toimub registreerimine ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
4. Mis on tähtajad?
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.
5. Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
Kui olen riigi finantseeritaval (RF) õppekohal, siis on tasuta.
6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Korduseksami tasu suurus tasulisel õppekohal kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).
1. Millised on tegevused?
Tutvun VÕTA sätetega koduleheküljel. Tunnustamiseks esitan VÕTA Komisjonile vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Lisan taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, varasemat töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia; ÕIS-is taotlemise korral skaneeritud dokument):
• töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; tehtud tööde näidised; kolmandate osapoolte tagasiside jms.
Töökogemuse taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
• kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega; kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid; on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi; on kajastatud kogemusest õpitut; taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis; analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.
Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitan seda õigeaegselt.
2. Millised on tähtajad?
2013/2014 õa. VÕTA dokumentide esitamise tähtajad:
• päeva- ja õhtuõpe: 26. august 2013 ja 27. jaanuar 2014
• kaugõpe: 20. september 2013 ja 7. veebruar 2014
Vastav taotluse link avaneb ÕIS-is orienteeruvalt 2 nädalat enne taotluse esitamise tähtaega. VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast.
3. Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) kaudu omandatud ainepunkte arvestatakse õppekava täidetud mahu hulka, kuid ei võeta arvesse õppeteenustasu arvestamisel. Näiteks kui üliõpilasele arvestatakse läbitaval õppekaval 15 EAPd VÕTA kaudu, peab ta tasuta õppes püsimiseks endiselt sooritama vähemalt 30 EAPd semestris ja 60 EAPd aastas. Küll aga lüheneb sellisel juhul üliõpilase õppeaeg. See tähendab, et õppekava mahu täitmisel küll VÕTA-t arvestatakse, kuid üliõpilasele ei rakendu õigus VÕTA kaudu saadud täiendavate ainepunktide toel õppekaval õppeteenustasuta õppida.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Kui minu esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd, siis järgmise semestri alguses esitatakse arve seitsme EAP eest. Kui teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis esitatakse arve kahe EAP eest.
Esimene semester: 7 * 50 = 350 (EUR)
Teine semester: 2 * 50 = 100 (EUR)
Kokku kahe semestri eest aasta lõpuks: 350 + 100 = 450 (EUR)