User:Ppiipuu: Difference between revisions
Created page with "== Erialatutvustuse aine arvestustöö == Autor: Priit Piipuu Rühm: DK12 Esitamise kuupäev: === Essee === Allolev essee on kirjutatud peamiselt IEEE Spectrumis ilmunud uud…" |
No edit summary |
||
| Line 13: | Line 13: | ||
* | * | ||
Transistoride miniaturiseerimisega seotud probleemid on sundinud otsima alternatiive ränil ja vasel baseeruvatele lülitustele. Näiteks International Technology Roadmap for Semiconductors’i [http://spectrum.ieee.org/semiconductors/nanotechnology/can-carbon-put-copper-down-for-the-count ennustuse] järgi jäävad 2015 aastaks ränipindu kiipide „kaabeldusega“ ühendavad vasest viigud ajale jalgu. Ühelt poolt muutub detailide vähenevate möötmete tõttu vasest ühenduste tegemine üha keerulisemaks ja nende [http://en.wikipedia.org/wiki/Contact_resistance kontaktitakistus] üha suuremaks. Sellise olukorra vältimiseks on vaja alternatiivseid lahendusi. | Transistoride miniaturiseerimisega seotud probleemid on sundinud otsima alternatiive ränil ja vasel baseeruvatele lülitustele. Näiteks International Technology Roadmap for Semiconductors’i [http://spectrum.ieee.org/semiconductors/nanotechnology/can-carbon-put-copper-down-for-the-count ennustuse] järgi jäävad 2015 aastaks ränipindu kiipide „kaabeldusega“ ühendavad vasest viigud ajale jalgu. Ühelt poolt muutub detailide vähenevate möötmete tõttu vasest ühenduste tegemine üha keerulisemaks ja nende [http://en.wikipedia.org/wiki/Contact_resistance kontaktitakistus] üha suuremaks. Sellise olukorra vältimiseks ja [http://spectrum.ieee.org/semiconductors/devices/the-status-of-moores-law-its-complicated Moore'i seaduse elushoidmiseks] laiemalt, on vaja alternatiivseid lahendusi. | ||
Üks võimalikke räni asendavaid materjale on [http://en.wikipedia.org/wiki/Graphene grafeen]. Paar aastat tagasi näitas IBM, et [http://spectrum.ieee.org/nanoclast/semiconductors/nanotechnology/ibm-takes-graphene-one-step-further-with-the-first-ic-built-from-it mikrokiipi on võimalik valmistada osaliselt grafeenist]. Nende disaini järgi loodi grafeenist väljatransistor ja ülejäänud ühenduste komponendid, mis omakorda asetati [http://en.wikipedia.org/wiki/Silicon_carbide ränikarbiidist] vahvlile. Kuigi grafeeni kasutamine mikrokiibis on iseenesest uudne, järgis nende disain siiski väljakujunenud tava kasutada kiipides eri materjale, lisaks pooljuhtelementidele ka mingit täisjuhti, näiteks vaske. | Üks võimalikke räni asendavaid materjale on [http://en.wikipedia.org/wiki/Graphene grafeen]. Paar aastat tagasi näitas IBM, et [http://spectrum.ieee.org/nanoclast/semiconductors/nanotechnology/ibm-takes-graphene-one-step-further-with-the-first-ic-built-from-it mikrokiipi on võimalik valmistada osaliselt grafeenist]. Nende disaini järgi loodi grafeenist väljatransistor ja ülejäänud ühenduste komponendid, mis omakorda asetati [http://en.wikipedia.org/wiki/Silicon_carbide ränikarbiidist] vahvlile. Kuigi grafeeni kasutamine mikrokiibis on iseenesest uudne, järgis nende disain siiski väljakujunenud tava kasutada kiipides eri materjale, lisaks pooljuhtelementidele ka mingit täisjuhti, näiteks vaske. | ||
| Line 22: | Line 22: | ||
Professorite H.-S Philip Wongi ja Subhasish Mitra juhtimisel loodud [: http://spectrum.ieee.org/tech-talk/semiconductors/devices/first-computer-made-from-carbon-nanotubes-debuts masin] on kaasaegsete arvutitega võrreldes üsnagi primitiivne. See koosneb 178st CNTdel baseeruvast transistorist, protsessoril on ühebitine aadressiruum ja see töötab sagedusel 1 kHz. Loodud arvuti võimaldab teostada kahtekümmet operatsiooni [http://en.wikipedia.org/wiki/MIPS_architecture MIPSi] käsustikust ja sellel on võimeline jooksma opsüsteem. Kõikide operatsioonide tegemiseks kasutab see protsessor ühte tehet. | Professorite H.-S Philip Wongi ja Subhasish Mitra juhtimisel loodud [: http://spectrum.ieee.org/tech-talk/semiconductors/devices/first-computer-made-from-carbon-nanotubes-debuts masin] on kaasaegsete arvutitega võrreldes üsnagi primitiivne. See koosneb 178st CNTdel baseeruvast transistorist, protsessoril on ühebitine aadressiruum ja see töötab sagedusel 1 kHz. Loodud arvuti võimaldab teostada kahtekümmet operatsiooni [http://en.wikipedia.org/wiki/MIPS_architecture MIPSi] käsustikust ja sellel on võimeline jooksma opsüsteem. Kõikide operatsioonide tegemiseks kasutab see protsessor ühte tehet. | ||
Protsessori valmistamisel kasutati optilist litograafiat lahutusega 1µm, samal ajal kui ränil baseeruvate transistoride mõõtmed jäävad tänapäeval kuni 10nm kanti. Nanotorude tihedus | Protsessori valmistamisel kasutati optilist litograafiat lahutusega 1µm, samal ajal kui ränil baseeruvate transistoride mõõtmed jäävad tänapäeval kuni 10nm kanti. Nanotorude tihedus toorikul on samuti üsnagi madal, umbes 5 tükki mikromeetri kohta. Muutmaks tootmisprotsessi kuluefektiivseks ja kasvatamaks lülituste kiirust, peaks nanotorude tihedust suurendama 20 .. 40 korda. | ||
Tootmise alastest probleemidest ja lülituste algelisusest hoolimata on CNTdel põhinev arvuti oluline samm ränile pooljuhtlülitustes asendaja leidmisel. Oodatavalt võiks CNTl baseeruvad protsessorid näidata suurusjärgu võrra paremat energiaefektiivsust kui praegused, ränid põhinevad lülitused. | Tootmise alastest probleemidest ja lülituste algelisusest hoolimata on CNTdel põhinev arvuti oluline samm ränile pooljuhtlülitustes asendaja leidmisel. Oodatavalt võiks CNTl baseeruvad protsessorid näidata suurusjärgu võrra paremat energiaefektiivsust kui praegused, ränid põhinevad lülitused. | ||
| Line 28: | Line 29: | ||
=== Õpingukorralduse küsimused === | === Õpingukorralduse küsimused === | ||
==== Küsimus B ==== | |||
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja] punktist [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv 5.4.4] johtuvalt on võimalik arvestust järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Õppekorralduse eeskirja punkti [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr 5.2.8.1] kohaselt peab end kordusarvestusele registreerima ÕISis. Riigifinantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta, õppekorralduse eeskirja punkti [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr 5.2.7] järgi on OF õppekohal kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. | |||
==== Küsimus 3 ==== | |||
==== Ülesanne ==== | |||
Revision as of 20:35, 30 October 2013
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Priit Piipuu
Rühm: DK12
Esitamise kuupäev:
Essee
Allolev essee on kirjutatud peamiselt IEEE Spectrumis ilmunud uudise "Let's Make the Entire Chip from Graphene" põhjal.
Transistoride miniaturiseerimisega seotud probleemid on sundinud otsima alternatiive ränil ja vasel baseeruvatele lülitustele. Näiteks International Technology Roadmap for Semiconductors’i ennustuse järgi jäävad 2015 aastaks ränipindu kiipide „kaabeldusega“ ühendavad vasest viigud ajale jalgu. Ühelt poolt muutub detailide vähenevate möötmete tõttu vasest ühenduste tegemine üha keerulisemaks ja nende kontaktitakistus üha suuremaks. Sellise olukorra vältimiseks ja Moore'i seaduse elushoidmiseks laiemalt, on vaja alternatiivseid lahendusi.
Üks võimalikke räni asendavaid materjale on grafeen. Paar aastat tagasi näitas IBM, et mikrokiipi on võimalik valmistada osaliselt grafeenist. Nende disaini järgi loodi grafeenist väljatransistor ja ülejäänud ühenduste komponendid, mis omakorda asetati ränikarbiidist vahvlile. Kuigi grafeeni kasutamine mikrokiibis on iseenesest uudne, järgis nende disain siiski väljakujunenud tava kasutada kiipides eri materjale, lisaks pooljuhtelementidele ka mingit täisjuhti, näiteks vaske.
Peale mõningast vaikust jõudsid tänavu California ülikooli Santa Barbaras teadlased järgmise olulise tulemuseni: Ajakirjas „Applied Physics Letters“ ilmunud artiklis näitasid nad, et seadmed ja nendevahelised ühendused on võimalik ehitada samast materjalist, grafeenist. Eriti oluline on aga artiklis esitatud väide, et ainult grafeenist koosnevad elektroonikalülitused on võimelised ületama 22 nm komplementaarsete metalloksiid-pooljuhtide (CMOS) staatilist jõudlust. Ainult grafeeni kasutamine kiibis muudab selle valmistamise oluliselt lihtsamaks ja pakub iseenesest uuendusliku lahenduse kontaktitakistuse probleemile.
Kommentaariks niipalju, et grafeen ei ole muidugi ainus viis süsiniku mikroelektroonikas kasutamiseks. Teine populaarne imematerjal on süsiniknanotorud (CNT) ja ka siin on olnud viimasel ajal huvitavaid arenguid. Nimelt jõuti Stanfordi ülikoolis hiljuti esimese süsinikust protsessoriga digitaalarvutini. Professorite H.-S Philip Wongi ja Subhasish Mitra juhtimisel loodud [: http://spectrum.ieee.org/tech-talk/semiconductors/devices/first-computer-made-from-carbon-nanotubes-debuts masin] on kaasaegsete arvutitega võrreldes üsnagi primitiivne. See koosneb 178st CNTdel baseeruvast transistorist, protsessoril on ühebitine aadressiruum ja see töötab sagedusel 1 kHz. Loodud arvuti võimaldab teostada kahtekümmet operatsiooni MIPSi käsustikust ja sellel on võimeline jooksma opsüsteem. Kõikide operatsioonide tegemiseks kasutab see protsessor ühte tehet.
Protsessori valmistamisel kasutati optilist litograafiat lahutusega 1µm, samal ajal kui ränil baseeruvate transistoride mõõtmed jäävad tänapäeval kuni 10nm kanti. Nanotorude tihedus toorikul on samuti üsnagi madal, umbes 5 tükki mikromeetri kohta. Muutmaks tootmisprotsessi kuluefektiivseks ja kasvatamaks lülituste kiirust, peaks nanotorude tihedust suurendama 20 .. 40 korda.
Tootmise alastest probleemidest ja lülituste algelisusest hoolimata on CNTdel põhinev arvuti oluline samm ränile pooljuhtlülitustes asendaja leidmisel. Oodatavalt võiks CNTl baseeruvad protsessorid näidata suurusjärgu võrra paremat energiaefektiivsust kui praegused, ränid põhinevad lülitused.
Kas süsinikul baseeruvatest mikrokiipidest ka tegelikult asja saab, näitab aeg, ehk siis järgmine mikrokiipide põlvkond või paar. Võib-olla läheb süsinikuga nii, nagu galliumarseniidiga, mis on teatud ringkondades jätkuvalt elektroonikatööstuse tulevik ja seda juba viimased nelikümmend aastat.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Õppekorralduse eeskirja punktist 5.4.4 johtuvalt on võimalik arvestust järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.1 kohaselt peab end kordusarvestusele registreerima ÕISis. Riigifinantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta, õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7 järgi on OF õppekohal kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.
