User:Jkungla

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jarmo Kungla
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2013

Essee

Lisaks tänaseks valitud ITK-le olen ma varasemalt algust teinud ka teises ülikoolis kuid seal puudus selline väga kasulik ja vajalik aine nagu „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Ning kuna värske tudengi jaoks on ülikooli elu alguses keeruline, siis viib see aine sind väga hästi kurssi sellega, mis sind ees ootab ning mida tegema pead, et edukalt ka lõpuni minna. Loengutes käisid rääkimas väga edukat inimesed, kellest osad isegi selle sama kooli läbisid, et näidata, mida on võimalik saavutada kui teha õigeid valikuid.

Alustades siis esimesest loengust kus juhatati meid sellesse ainesse sisse. Räägiti sellest, et õppejõudu ja tema reegleid tuleb austada. Õppejõud tahab näha, et sul ikka on tahet õppida, siis viitsib ta sind õpetada ja aidata. Niipea kui sa enam ei hooli ja jätad asjad unarusse, kaob ka õpetajatel huvi sinu vastu ja nii teed sa omal elu ainult raskemaks. Samuti räägiti spikerdamisest ja plagiaadist. Mainiti, et ebaausal teel kooli läbinud inimesed viivad ülikooli tiplomi väärtuse alla. See kindlasti ei ole aus nende suhtes, kes tõesti on teinud palju tööd ja näinud vaeva, et haridust kätte saada. Nii võib nende inimeste motivatsioon ära kaduda ja valivad ise ka kergema tee tiplomini. Lisaks räägiti, et kaugõppes eriala omandamine on tunduvalt raskem, kui päevases õppes. Enne kooli astumist mõtlesin mina, et kodus diivanil on palju kergem õppida aga juba esimese kuuga sain aru sellest mida loengus räägiti, kui öeldi, et meie tähelepanu kaob väga kiirelt kui me segavaid asju välja ei lülita. Koolis loengutes piisab vaid sülearvuti kaane kinni lükkamisest kuid kodus on neid segavaid faktoreid palju rohkem ning õppimisele keskendumine tunduvalt raskem. Samuti tuleb aja planeerimist väga usinalt teha, sest seda sulle siin ette ei tehta. Üheks suureks abiks on mitte üksi pingutada. Tuleb leida omale kaasõpilasi, kellega koos lahendada ülesandeid ning õppida, sest nii saab üksteist aidata ning tunduvalt kergendada ainete selgeks saamist.

Teises loengus oli teemaks innovatsioon ja selle juhtimine. Sain teada, et IT valdkonnas mängib innovatsioon väga suurt rolli. Uued ideed ja leiutised on just need, mis inimeste elusid mugavamaks ja kergemaks teevad. Tuleb lasta fantaasial lennata ning see kokku sobitada sellega, mida inimesed vajavad. Innovatsioon ei pea alati olema midagi uut. Vahest piisab mõnele seadmele väikse lisa vidina juurde lisamisest ja sellest võib kasutajale täitsa piisata. Kuulus USA infotehnoloog Steve Jobs ütles, et inimesed ei tea mida nad tahavad enne kui sa seda neile näitad. Seega võib saada igast väiksemastki ideest suur maailma muutev innovatsioon.

Järgmises loengus räägiti küberpättidest ning kui lihtne on neil tekitada väga suurt kahju lihtsale inimesele. Sain teada, et kuigi on olemas väga palju erinevaid programme mis nende sõnul peaksid kaitsma kõik sinule vajalikud andmed, ei ole see täiesti tõene. Küber kuritegevusega tegelevad pätid on pidevalt töös ning mõtlevad aina uusi kahju tegevaid võimalusi välja. Kuigi küberkaitse teeb väga head tööd, siis oleme me kaitstud ainult nii palju kui me ennast ise kaitsta oskame. Sellepärast toodi näiteid, kuidas inimesed on uskuma jäänud lihtsaid e-maili pettusi ning oma andmeid võõrastele jaganud.

Andres Käver oma teemaga „Elufilosoofia ja IT Eestis“ oli väga huvitav. Minul jäi ta meelde kui ühe väga andeka ja tugeva enesedistsipliiniga inimesega. Ta rääkis ja kiitles väga palju endast, kuidas on võimalik ülikooli haridus kahe aastaga ära omandada kui sul on piisavalt motivatsiooni ja tahet. Tuleb osata oma aega väga hästi planeerida ning iga vaba hetk tegeleda vaid enda harimise ja oskuste täiendamisega. Tema tõi esile mõiste „tudengisündroom“, mis tähendab asjade viimasele hetkele jätmist. See on tema arust praeguste tudengite üheks suurimaks takistuseks diplomi saamisel. Samuti väitis ka tema, et teiste tudengitega tuleb suhelda ning et meeskonnatöö viib kergemini edasi.

Edasi tuli loengut andma Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov teemaga „Skype NOC Monitoring“. Selles loengus väga pikalt midagi ei räägitud ning sai mõne sõnaga teada, kuidas Skypes monitoorimise töö käib. Pigem sai neilt meestelt hea ettekujutuse, milline on elu lihtsamal IT-ga tegeleval inimesel. Kui palju tegelikult vigu ja tekistusi tekib ning, et nende pärast ei pea kohe pead norgu laskma.

„Kuidas saada superstaariks?“ teema esitasid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Nad rääkisid sellisest ettevõttest nagu Nortal ning kuidas toimub neil uute töötajate leidmine ja nende välja koolitamine. Üheks meetodiks oli Nortali Suvekool, kus koolitatakse välja korraga suurem hulk inimesi ning iga üks saab töödata otse juhendaja käe all. Loengu esitaja andis väga palju näpunäiteid, mida enne tööturule minemist teha. Kindlasti ei tasu kohe esimesel kooli aastal tööd otsima hakata.

Viimaseks loenguks oli Merle Liisu Lindma „Life Is An Attitude“. See loeng pani sügavalt mõtlema sellele kelleks sa soovid saada ning millega soovid tegeleda. Väga huvitav oleks olnud selles loengus kaasa lüüa ning teada saada, millised elu vaated teistel kaastudengitel on. Illustreeriva pildiga anti mõista, et sa näed elus seda, mida sa tahad näha. Seega tuleb enda sisse vaadata ning aru saada kas sa üldse tahad seda eriala õppida.

Kokkuvõtteks olid enamus loengud väga erinevad ning sai erinevate inimeste vaateid ja õpetusi. Põhilisteks õpetusteks, mis kordusid erinevatelt esinejatelt, olid, et „Tudengisündroom“-ist tuleks kindlasti lahti saada ning, et palju tuleks suhelda ja koostööd teha kaastudengitega. Minu silmaringi avardasid kõik loengud ning igast ühest sai midagi kõrva taha pandud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestuse tegemiseks tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga ( õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4.). Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1). Järelarvestusele registreerimine maksab nii RF õppekohal kui ka OF õppekohal 20 € (Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal)

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: 1) Tervislikel põhjustel 2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumise 3) Lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus koos vastava tõendiga. Maksimaalne puhkuse aeg on: 1) Tervislike põhjuste korral kuni 2 aastat 2) Ajateenistuse korral kuni 1 aasta 3) Lapse hooldamise korral kuni lapse 3 aastaseks saamiseni 4) Muudel põhjustel kuni 1 aasta . (õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.) Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitades selleks avaldus. Kui avaldust ei esitata, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks. (õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4.) Õppeaineid saab deklareerida juhul, kui on tegemist: 1) keskmise, raske või sügava puudega isikuga 2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga 3) akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. (õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.5.) Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. (õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.6.)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X=25, Y=24 Esimene semester jääb puudu 2 EAP-d seega esimese semestri eest tuleb tasuda 2 x 50€ =100 € . Teise semestri lõpus jääb puudu 3 EAP-d, mis lisatakse veel otsa eelmise semestri puudu jäänud EAP-le seega tuleb teise semestri eest tasuda (2 + 3) x 50€ =250€

Kasutatud materjal

1- https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd - Loengud 2- http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 3- http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/