User:Msokel

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Rühm: DK13

Esitamise kuupäev: 31.10.2013

Essee

Esimeses loengus „ Õppekorraldus ja sisekord“ rääkisid Inga Vau ja Indrek Rokk üldisest õpingukorraldusest. Alguses räägiti õppekoormustest ja erinevatest õppeastmetest, hiljem juba koolis asuvatest klassidest ja laboritest. Antud loeng oli väga huvitav ja kasulik sest, sain päris palju infot nii ainepunktide, akadeemilise kalendri kui ka ainete deklareerimise kohta. Kõige kasulikumaks informatsiooniks pidasin just ainepunktidega seonduvat infot, nt. et tasuta õppimise miinimumpiiriks on 27 EAPd ja, et nominaalkoormus on 30 EAPd semestris. Samuti oli hea teada saada ka TTÜ raamatukogust raamatute laenutamise võimaluse kohta.

Teises loengus „Õppimine ja motivatsioon“ tutvustas Margus Ernits meile antud aine läbimise nõudeid, andis soovitusi loenguteks ja rääkis ka kaugõppe eripäradest. Kõige huvitavam oli kuulata kuidas räägiti kooli eetikakoodeksist, kus õppejõud tõi välja kõige tähtsama probleemi milleks on akadeemiline petturlus. Mina ei olnud kunagi mõelnud sellele nii nagu sellest õppejõud rääkis ja pole kunagi arvanud, et see väga suur probleem oleks, aga kuuldes sellest kuidas üks tudeng võib saada oma paberi kätte olles ise minimaalselt õppinud ja omandanud vajalikke teadmisi väga vähesel määral, samal ajal kui teised tudengid on selle nimel kõvasti pingutanud, siis nüüd nõustun, et see on suureks probleemiks nii koolile kui ka tudengitele. Samuti kahjustab selline käitumine kooli mainet ja diplomid mille saamiseks kõvasti tööd tegime polegi tuleviks nii väärtuslikud kui võiksid olla. Lõpus oli ka väga heaks infoks see, et kõigil tudengitel on võimalik liituda ka robootikaklubiga, mis tundus mulle väga huvipakkuva võimalusena.

Kolmandas loengus „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ käis rääkimas Linnar Viik. See loeng oli väga huvitav ja mõjus silmaringi laiendavalt. Kõige huvitavam oli kuulata innovatsiooni strateegiatest ja sellest kuidas tuleb oma plaan alati korralikult läbi mõelda ning samuti läbi mõelda ka kõige pisemad asjad (mida teeme? miks teeme? kuidas teeme?). Arvasin, et edu peitub ettevaatlikult ja pikalt läbimõeldud tootes, aga loengupidaja rääkis, et edukamad on tavaliselt need, kes toovad võimalikult ruttu toote turule ja õpivad oma vigadest. Loengust saadud info oli minu jaoks uus ja võin julgelt väita, et antud loeng oli minu jaoks kindlasti kasulik.

Neljandas loengus „IT-profid küberpättide vastu!“ käis rääkimas Tarmo Randel küberkuritegevusest ja sellest kuidas alati leidub inimesi, kes kasutavad uut leiutist ära võimaluseks teenida raha läbi kuritegevuse. Loengupidaja rääkis erinevatest küberkuritegudest (nt. identiteedivargus, raha väljapressimine, klikipettused, terrorism jt.) ja tõi välja mõned näited kuidas on suudetud mõned küberkuriteod toime panna. Kuna küberkuritegevus on hetkel terves maailmas väga aktuaalne teema, siis arvan, et see loeng oli vägagi vajalik ja andis palju informatsiooni antud teema kohta. Samuti avardas ka mõttemaailma.

Minu jaoks kõige huvitavam ja motiveerivam oli just viies loeng, mida viis läbi endine IT Kolledži õpilane Andres Käver. Loengus „Elufilosoofia ja IT Eestis“ jagas Andres Käver kasulikke näpunäiteid IT Kolledžis õppimise kohta, rääkis osade ainete kasulikkusest ja põhjendas ka ära miks ka need ained vajalikud on. Näiteks ei suutnud mina ennem aru saada miks peame õppima mikro- ja makroökonoomikat, aga peale seda kui loengupidaja oma kogemustest rääkis ja põhjendas ära miks ka meie erialal on neid aineid vaja, siis usun nüüd, et mikro- ja makroökonoomika on kindlasti kasulikud ained vaatamata sellele, et neid suhteliselt raske ja tüütu õppida on. Ja kuna olen neid aineid varem õppinud, siis seekord tean milleks valmistuda ja proovin saada paremad tulemused kui varem. Samuti väitis loengupidaja, et väga tähtsad ained on kindlasti matemaatiline analüüs ja statistika, mida hakkab meile andma mitu aastat järjest parimaks õppejõuks valitud Kristiina Hakk. Nüüd tean, et nendele ainetele tasub väga suurt rõhku pöörata.

Kuuendas loengus käisid rääkimas Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, loengu teemaks oli „Skype NOC Monitoring“. Seda loengut ootasin pikisilmi, sest pealkirja järgi tundus see kõige huvitavam olevat, aga kahjuks pidin pettuma. See loeng oli kõige vähem motiveerivam ja samuti ka kõige igavam. Lootsin kuulda palju huvitavat informatsiooni Skype-i kohta, mida varem pole kuulnud, aga kahjuks päris nii ei läinud. Samas ei saa ka väita, et antud loeng täiesti kasutu oleks. Räägiti ka siin nii mõndagi huvitavat. Alguses rääkisid loengupidajad üldiselt Skype´st, nagu näiteks missioonist, meeskonnast ja töövahenditest, nt. et Skype enda servereid on umbes 2000 kandis ja servereid mida nad monitoorivad on ligikaudu 8000-10000. Hiljem rääkisid juba muudel teemadel nagu näiteks nende töökorraldusest.

Seitsmes loeng „Kuidas saada superstaariks?“, mida viisid läbi Ats Albre ja Helen Piirsalu oli väga õpetlik. Alguses räägiti ettevõttest Nortal, mis on tarkvaraarendusettevõte, tegutseb 10 riigis, aga kliente on tervelt 22 riigist. Ettevõttes on 650 töötajat ja 1120 valminud projekti. Ettevõte tegeleb e-riigi lahenduste, tervishoiu süsteemide ja muude tootmislahendustega. Huvitav oli fakt, et nemad osalesid 2012 aastal toimunud e-rahvaloendusel. Loengus jagati informatsiooni ja näpunäiteid, kuidas olla edukas it-sektoris. Näiteks toodi välja nii õppimise kui ka praktiliste oskuste tähtsus, samas peab olema sügav huvi ja kirg valdkonna vastu ning peab olema soov end ise täiendada ja teha alati rohkem kui sinult oodatakse. Nõustusin absoluutselt kõigega mida nad rääkisid ja arvan, et oli hea, et keegi ka sellist teavet üle kordab, meelde tuletab ja tudengeid motiveerib. Kõige huvitavam oli see, et Nortalil on oma Suveülikool kuhu kandideerib igal aastal aina rohkem ja rohkem inimesi. Suveülikoolis toimub alguses 1 nädalane koolitus ja peale seda saavad inimesed praktiseerida 2 kuud tõsist tööd reaalsetes projektides. Ja peale Suveülikooli on võimalus jääda ka sinna tööle. See tundub olevat väga hea võimalus saada väga hea praktika ja ka töökoht.

Viimane ehk siis kaheksas loeng oli kõige nö. pehmem. Loengut „Life is an Attitude“ pidas Merle Liisu Lindma, kes rääkis üldiselt nii suhtumisest, usaldusest ja väärtustest. Tore oli see, et tudengid pandi reaalselt mõtlema ja anti nii mõnigi ülesanne, mille ka mina kodus kaasa tegin. Kõige rohkem nõustusin sellega, et õnnelik inimene on palju produktiivsem kui õnnetu inimene. Ja inimese õnn on tema enda teha ning kõik jääb tegelikult oma suhtumise taha kinni. Olen nõus loengupidajaga, et inimene valib ise milline on tema suhtumine töösse ja muudesse asjadesse, ning just suhtumine on see, mis teeb inimese õnnelikumaks või õnnetumaks. Halva suhtumisega ei jõua inimene kuhugi, samas kui hea suhtumisega võib jõuda kaugemale kui ise kunagi unistanud oled.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vajaduspühist toetust on õigus taotleda tudengil kes on sisse astunud 2013/14 õa. või hiljem, kelle perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on alla 280 euro ja tudeng kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Samuti ei tohi tudeng olla samal ajal akadeemilisel puhkusel. Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks esitab üliõpilane taotluse riigiportaalis http://www.eesti.ee kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris. Õppetoetuse saamiseks peab minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30 EAP-d või kumulatiivselt peab olema kogutud aastas 60 EAP-d. [1]

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [2] Riigifinantseeritaval kohal on järelarvestus tasuta ja omafinantseeritaval kohal on järelarvestuse hinnaks 20 €. [3]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kuna esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd, siis arvet, ei esitata. Sama on ka teise semestriga, kus õppekava on täidetud 28 EAP ulatuses. 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [4]

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv p.5.4.4
[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/
[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/