User talk:ILuts

Essee

Kursus „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on olnud minu jaoks heade nõuannete kogumsikoht. Esimest sissejuhatavat ainet vaatasin veebis, mis pidevalt kinni kiilus. Järgnevad paar korda kasutasin sama võimalust, ühes loengus puudus osaliselt heli. Parim viis ainest osa võtta on siiski loenguruumis, reaalse kõneleja seltsis.

Esimeses loengus anti ülevaade IT Kolledži haridussüsteemist. Toonitati punase joone päeva. Märgiti ära, kui palju on tudengeid, põhikohaga ja külalisõppejõudusid. Tutvustati arvuti riist- ja tarkvara võimalusi koolisiseselt ning TTÜ raamatukogu kasutamisvõimalusi. Kutsuti osalema tagasiside andmises, pikemalt räägiti stipendiumitest ja erinevatele probleemidele lahenduse leidmisest. Üliõpilasesindus seletas oma tegevuse erinevaid aspekte, mis kuidagi ei paelunud. Kogu see loeng oli väga informatiivne ja aitab kindlasti tulevikus kõrgkoolis hakkama saada.

Teises loengus esinesid muhedad Skype’i töötajad Peeter Uustal (Skype Customer Services) ja Peeter Raielo (Skype Internal Helpdesk). Nende sõnul on helpdesk tugiteenus, millega aidatakse inimesi nende kõikvõimalike arvuti- ja infosüsteemide muredega. Selles ametis pole eriti suur vastutus ja see on sobiv alguspunkt algajale suures firmas edasi arenemiseks, sest see arendab suhtlusoskust. Näidati koomilist filmi helpdesk’i töötaja puberteediealisest käitumisest. Tegin samal päeval kõne Fujitsu helpdesk’i ja oli vaja teada, miks minu uus kõvaketas ei tööta nende toodetud sülearvutis (6 aastat vana). Ootele ei jäetud pikaks ajaks nagu filmis, vaid natukeseks ja sain oma küsimusele vastuse. Nad rääkisid ainult head oma töökeskkonnast ja tööandjast, mille panen tulevase töö valikul kõrva taha.

Kolmanda loengu teemaks oli „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Esitlus ei olnud nii hea võrreldes eelmise tunni omaga. Võib-olla oli õrnemale soole taoline jutt innustav. Janika Liiv väitis, et versiooni haldust peab kasutama koodi haldamiseks ning kui firma ei kasuta seda, siis pole see eriti mõistlik firma – ja sellega tuleb nõustuda. Ta propageeris Ruby on Rails programmeerimiskeelt, tutvustas Ruby.ee veebilehekülge ning arutles stereotüüpide ja rassi teemadel. Tema jaoks oli see väga isiklik ja südamelähedane teema. Samuti korraldab Liiv Ruby on Rails for Girls töötuba (eesmärk on õpetada Ruby on Railsi naistele, et mehed ei valitseks selles valdkonnas liiga palju) ja techsisters’it. See ei olnud eriti kaasahaarav teemade käsitlus.

Neljandas loengus rääkis Playtechi töötaja Andrek Sepler, teemaks oli „ IT tööturg“. Tema soovituseks oli kohe mitte minna tööle riistvara leti- või koostöötööliseks ja ta nimetas IT-valdkonda tugiteenuseks ning selles töötajaid teenindajateks. Andreku joonistused olid lahedad, näidete vaatevinkel oli humoorikas ja käsitlus erinevatest töötegemisvõimalustest IT-sektoris andis aimu, kus on kõige parem tööd teha. Näiteks riigisektoris on aega palju ja teed näo, et teed tööd. Hea on töötada väikses firmas, kus on koos andekad inimesed, rahulikum keskkond. Suurtes firmades ei ole eriti hea töötada, seal on liiga palju juhatajaid ja tõelisi tegijaid vähe. Nõustun tema ütlusega, et Unixi keskkonnas toimub raha teenimine, selles pole nii palju pahavara ning see ei jookse kokku.

Viiendat teemat „Karma“ rääkis Martin Paljak, kes töötab CERT-EE’s. Ta kõneles lähemalt IT-sektori tööst ning esitatud slaidide kogus oli mahukas. Imestan, kuidas ta suutis nii palju informatsiooni jagada selle ajaga. Samuti kommenteeris külaline eelnevaid loenguid ja nõustus teiste külaliste poolt öeldud IT-turu kirjeldusega. Tema jagatud vabakutselistele arendajatele mõeldud veebileheküljed tulevad tulevikus kasuks. Sirvisin neid ja leidsin, kui palju erinevate koodide kirjutajad võivad teenida tunnis. Martin õpetas, kuidas leida sisemist rahu läbi ida mõttemaailma ning see on minu arust freelancer’itele väga kasulik, sest nende töö pidi olema stressirikas. Õigesti mõeldes on inimesel vähem stressi. Tema ütlus, et milleski hea olla, peab olema tõsine huvi selle teema vastu ja pidevalt tegelema sellega. See oli üks kuldseid lauseid sellest loengust.

Kuuenda loengu teema oli „Ignite’i maailm“, Ignite’i firma töötajad tulid kõnelema tarkvaraarendusest. Nende arvates peaks firmas eksisteerima meeskonnavaim. See on minu arvates hea nähtus, tiimi klappimine annab häid tulemusi meeskonnatöös. Loengus kuulsin esimest korda agiilsest tarkvara arendusest, mis oli minu jaoks uus ja huvitav termin. Ignite’i töötajad andsid häid näpunäiteid tulevikutööks arendajana ja toonitasid, et iga õppeaine kõrgkoolis on kasulik. Kiidan selle loengu sisu ja vormi. See loeng tuletas meelde, kuidas arendada mõtlemisvõimet.

Seitsmes loeng oli tarkvara testimisest. Kristjan Karmo andis ülevaate erinevat liiki testimistest, mis oli minu arust pealiskaudne nägemus sellest, mis testimiste valdkonnas tegelikult toimub. Tema sõnul proovivad erinevad firmajuhid selle koha pealt raha kokku hoida, sest see on luksuskaup. Samuti on testija amet selline pidev suhtlemine erinevate osapooltega ja stressirikas. See ei kutsu mind arenema selles suunas, aga iga amet sisaldab pinget. Karmo näited panid mõtlema, kui palju üks viga võib maksma minna ühele firmale. kui testimisele raha ei kulutata. Loengupidaja soovitas testimisametit inimestele, kellele meeldib lõhkuda – see meenutab kräkkeri eluviisi.

Kaheksandas loengus rääkis Siim Vene infotehnoloogia kasutusest haiglates. Meditsiinitöötajate elu tehti kergemaks, võttes kasutusele laialdasemad raviandmebaasid. Arvuti kaudu on parem pääseda ligi inimese haigusloole, ilma et töötaja peaks kuskilt arhiivist otsima tema kausta. Samuti rääkis loengupidaja, kuidas WiFi võrk loodi haiglasiseselt laialdaseks kasutamisesks. Mäletan, kuidas kunagi pidin veetma paar päeva haiglas, mis võrdus vangipanekuga – lähedastel inimestel külastada ei lastud ja veetsin pikki tunde üksikpalatis. WiFi olemasolu oleks kindlasti aidanud taolist ängi eemaldada, seega on tore, et see on nüüd olemas. Vene sõnul pidi tahvelarvutite kasutus haiglapersonali seas olema populaarne ja asendamatuks abimeheks. Kaheksanda loengu lõpu temaatikale tahan natuke vastu vaielda – Siim Vene sõnul on ulmekirjanduses inimeste loomus samasugune nagu praegusel ajastul, olenemata sellest, et neil on tulevikutehnoloogia. Minu meelest on ulmekirjanik meelega proovinud meeldida lugejatele või lugeja ei suuda lugeda välja erinevusi, mis eristab praegust ja tuleviku inimloomust.

Nendest kaheksast loengust sain pealiskaudse ülevaate erinevates infotehnoloogia valdkondades toimuvast ja jagatud tarkuseterad saab meeles peetud. Kuid inimene eksib ja unustab, mis on igavene ja pidev nähtus, kuni inimkond ei muutu.