|
|
| Line 1: |
Line 1: |
| BIOS on emaplaadi tarkvara, mis tuvastab kõik seadmed, mis arvutile järgi on ühendatud ning millega on võimalik muuta emaplaadi seadeid ja teiste seadmete kasutamist koos emaplaadiga.
| |
|
| |
|
| ==BIOS==
| |
|
| |
| BIOS'i (sisend- ja väljundsüsteem) peamiseks funktsiooniks on arvuti ettevalmistamine selleks, et teisi tarkvaraprogramme, mida hoitakse meediaseadmetel (kõvakettad, CD plaadid ja disketid), saaks laadida, käivitada ja nendega töötada ehk on vahelüliks riistvara ja tarkvara vahel. Arvuti laadimisel käivitatakse kõigepealt BIOS. Arvuti võib olla ilma operatsioonisüsteemita, aga ilma BIOS'ta ei saa ükski arvuti töödata. Ilma BIOS'ta ei saa arvutit avada. BIOS hoiab enda mälus informatsiooni kõikidest Sinu kompuutri sisemistest (emaplaat, mälu, protsessor, emaplaati integreeritud audio ja videokaart jne.) ja välimistest (monitor, hiir, klaviatuur, audio ja videokaart jne) seadmetest, aga ka infot Sinu kompuutri kellaaja, kuupäeva, kõvaketta detailse kirjelduse kohta jne.
| |
|
| |
| ==BIOS-i uuendamine==
| |
|
| |
| BIOSi uuendades tuleb väga ettevaatlik olla. Arvuti väljalülitamine värskenduse paigaldamise ajal võib lõppeda emaplaadi vahetusega.
| |
|
| |
| ==BIOS-i juhtprogramm==
| |
|
| |
| Kui arvuti käivitatakse, siis esimesena käivitatakse BIOS. Arvuti käivitamise ajal on võimalik ligi pääseda BIOS juhtprogrammi. Üldjuhul pääseb juhtprogrammi klahvidega...
| |
|
| |
| <pre>Del</pre>
| |
| <pre>F1</pre>
| |
| <pre>F2</pre>
| |
| <pre>Esc</pre>
| |
| <pre>Ctrl-Esc</pre>
| |
| <pre>Alt-Esc</pre>
| |
|
| |
| '''BIOS'i juhtprogramm'''
| |
|
| |
| [[Image:Bios2.png]]
| |
|
| |
| BIOS juhtprogrammis näed sa informatsiooni oma arvuti kohta ning saad muuta erinevaid seadeid.
| |
|
| |
| ==Sätted ja valikud==
| |
|
| |
| 1. Date/Time: Kasuta seda süsteemi õige kellaaja ja kuupäeva sisestamiseks. Kui kella päris täpselt õigeks ei saa, siis pole ka midagi katki – sedasama saad hiljem ka Windowsist teha. Või mis veelgi parem: kellaaja õigsuse eest hoolitsemise võib hiljem kellaserveri hooleks jätta (ja seda tasub teha, sest süsteemikell ei kuulu just maailma kõige täpsemate kellade hulka). Windows XP-l on kellaserveri järgi süsteemikella õigekspanemine sisseehitatud funktsioon, vanematel Windowsidel peab selle jaoks eraldi programmi kasutama.
| |
|
| |
| 2. IDE (Primary/Secondary; Master/Slave):Kuvab informatsiooni kahe IDE-kanali taha ühendatud kettaseadmete kohta (kõvakettad, CD-kirjutid, DVD-lugejad jne). Vaikesätteks on Auto – see tähendab, et BIOS otsib ise ja automaatselt üles kõik 1. ja 2. ehk primaarse ja sekundaarse IDE-kanali külge ühendatud kettaseadmed. Seda muidugi vaid juhul, kui kettaseadmed on õigeati ühendatud (master/slave-sildadega määratud või cabel select´i hooleks jäetud). Teistest valikutest – None tähendab seda, et arvuti teab, et sellel kanalil kõvaketast ei ole (ning otsimiseks aega ei kuluta). User lubab kõik kõvakettaseaded ise täpsemalt paika panna. Kuid seda viimast läheb haruharva vaja, ning see eeldab ka mõningaid teadmisi kõvaketta ehitusest ja kõvakettajuhendi olemasolu või siis täpsemaid andmeid, mis on kõvaketta etiketilt maha kirjutatud.
| |
|
| |
| 3. Drive A:/B: See säte võimaldab valida paigaldatud disketiseadme(te) tüübi. Tüüpilised valikud on: None (disketiseade puudub), 360K, 5.25”, 1.2M, 5.25”, 720K, 3.5”, 1.44M, 3.5” ja 2.88M, 3.5”. Enimkasutatuks (vaikesätteks) on 1.44M, 3,5” disketiseade. Kui arvutis disketiseade puudub (nagu paljudel uuematel arvutitel), tuleks kindlasti valida NONE. Vastasel juhul võib arvuti alglaadimisel ja hiljemgi palju aega selle otsimisele kulutada.
| |
|
| |
| 4. Halt on: Ütleb BIOS-ile, milliseid tõrkeid võib käivitustesti (POST) käigus ignoreerida. Valikud: No errors - süsteemi buutimist leitud probleemide korral ei peatata. All errors - ükskõik, millise probleemi BIOS tuvastab, peatab see alglaadimise ja informeerib kasutajat tõrkest. All, but keyboard - süsteemi buutimist ei peatata ainult klaviatuuri puudutava probleemi avastamisel. All, but disk - süsteemi buutimist ei peatata ainult kettaseadet puudutava probleemi avastamisel. All, but disk/keyb - süsteemi buutimist ei peatata ainult kettaseadet ja klaviatuuri puudutavate probleemide avastamisel.
| |
|
| |
| Valitud väärtuste vahetamine toimub harilikult klaviatuuriklahvide...
| |
| <pre>PageUp</pre>
| |
| <pre>PageDown</pre>
| |
|
| |
|
| |
| <Enter> sisestab valitud väärtuse, menüüdes saab liikuda nooleklahvide abil ja <Escape> viib Standard CMOS Setup’ist välja. Lisaks kasutatakse veel funktsiooniklahve, näiteks: <F1> avab abifaili, <F5> sisestab eelneva väärtuse, <F7> laeb BIOS-i vaikeväärtused ja <F10> salvestab tehtud muutused. (Ülalkirjutatu aluseks on võetud enimlevinud Phoenix – Award BIOS, teistel tootjatel võivad vastavad klahvid olla veidi teistmoodi funktsioonidega).
| |
|
| |
| == BIOS-i tulevik==
| |
|
| |
| Väidetakse, et BIOS kaob varsti ära ning arvutit hakkavad avanema kiiremini. BIOS on see, mis teeb arvuti avamise pikaldaseks. Seega võib väita, et BIOS on ajale jalgu jäänud.
| |
|
| |
| ==Kasutatud materjalid==
| |
|
| |
| http://liivanelord.planet.ee/?id=256
| |
|
| |
| http://beta.wikiversity.org/wiki/BIOS
| |
|
| |
| http://www.computerhope.com/jargon/b/bios.htm
| |
|
| |
| ==Autor==
| |
| Raido Martinson<br>A21
| |
|
| |
| [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
| |
