User:Mtikman

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marten Tikman

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

Essee

Aine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” peamine eesmärk oli anda uutele tudengitele baasinfot õppimiseks Eesti Infotehnoloogia Kolledžis ning üldinfot kogu IT valdkonna kohta. Uute õpilastena on meil väga tähtis, et me tunneksime õpingukorraldust ning selle aine näol oli tegu ka ainukese kursusega, kus me sellega kokku puutusime. IT maailma tutvustamas käinud väliskülalised rääkisid kindlatest teemadest ning mis kõige tähtsam, seda läbi enda vaatepunkti, sellest tulenevalt ei üritatud mitte ühtegi uut tundegit kuhugi meelitada, vaid igaühel sai tekkida oma arvamus igast teemast, mis on minu arvates ka erialatutvustuse mõte.

Esimene loengu , mis toimus kohe esimesel koolipäeval(27. august), esinejateks oli Margus Ernits, Inga Vau ja Merle Varendi. Loengu sisuks oli puhtalt õpingukorraldus ning see on ainuõige teema, mida esimesel päeval pidada. Kuna õppine Kõrgkoolis ning Keskkoolis erinevad väga, siis ilma selle esimese loenguta, oleks nii minul, kui ka väga paljudel teistel õpilastel erinevaid küsimusi selle kohta, kuidas siin koolis hakkama saada. Kuna loeng toimus enne punase joone päeva, siis selles loengus räägitud deklareerimise, ainepunktide ning trahvi kohta käiv info oli väga tänuväärt.

Teises loengus rääkis meile Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli väga asjalik, kuna sain väga palju infot sellest, et kuidas õppides enda elu lihtsamaks teha ja motivatsiooni üleval hoida. Kõige parem asi, mis sellest loengust meelde jäi oli see, et soovitati raskemate ainete jaoks teha õpirühmi. Tänu sellele olen ma kahes aines saanud kontrolltööd tehtud paremini, kui ma oleks suutnud teha üksi õppides. Kuigi Margus Ernits rääkis, et peaaegu kõiki loenguid salvestatakse(Kuid ei tasu puududa), siis lisas ka kohe juurde, et kohal olles ei tasu tegeleda muude asjadega, st et sülearvutid kinni. Sellega võib täiesti nõus olla, kuna kahe asjaga tegeledes käib keskendumine edasi tagasi ning kokkuvõttes jääb vähemalt pool infot saamata.

Kolmanda loengu teemaks oli Robootika ja häkkimine. Loengus räägiti täpsemalt robootikaklubist endast ning nende tegemistest. Info koostööprojektide(Näiteks Arukad tooted) kohta oli huvitav ning häkkimise ja kräkkimise vahe sai ka selgeks. Kuigi kogu loeng oli huvitav, siis tundus mulle, et tegu natukene liiga robootikaklubi promomisega, kuna EIK-s ka teisi klubisid, siis oleks võinud nende tegemistest ka natukene täpsemalt rääkida.

Neljandas loengus oli esinejaks esimene väliskülaline Jaanika Liiv, kes on Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane ning hetkel töötab sellises ettevõttes nagu Toggl. Loengu pealkiri oli “Programmeerimiest, stereotüüpidest ja kogukondadest”. Esimesena hakkas mulle silma selline lõbus esitlusviis, kus on kasutatud palju erialaseid “naljapilte”, mis tõmbas minu tähelepanu ja pani kuulama. Lisaks meeldis mulle selle loengu puhul sissejuhatus, kuidas alguses humanitaarala õppida tahtev inimene satub juhuse kaudu Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse. Tänu sellele said kindlasti väga paljud õpilased, kes pole veel 100% enda eriala valikus kindlad juurde julgust, et minna edasi. Lisaks sellele sain ka ise infot, mis mulle väga üllatust pakkus, et väga korralikule töökohale on võimalik saada ka ilma töökogemuse ning teadmisteta. Tänu sellele sain ma ka ise juurde motivatsiooni, et proovida leida endale juba varem töökoht ning ehk ma olen ennast kogu see aja liiga kritseerinud ennast sellega, et kes mind ikka tööle tahab. Väga meeldis ka mulle esineja poolt välja öeldud lause, et “Programmeerimine on loovkirjutamine” ning sarnaneb näiteks filmi kirjutamisele.

Viies loeng , kus esinejaks oli Carolyn Fischer räägiti meile laiemalt Skypes töötamisest. Nagu eelmise loengu oli alguses juttu teekonnast meie Kõrgkooli sattumisest kuni siis Skype-i tööle saamisest. Kuna mul päris mitu tuttavat töötavad Skypes ning olen ka enne mõnel loengul käinud, kus esinejaks on Skype töötaja, siis vähemalt mina selles eriti uut infot ei leidnud. Natukene huvitavam oli see, kuidas ta rääkis enda tavalisest tööpäevast, ehk vajadusel saab kodus töötada, hiljem tööle minna ja hiljem lõpetada jne.

Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo, kelle teemaks oli testimine ja tarkvarakvaliteet. Meeldis see, et ta rääkis testimise müütidest. Neid oli igast erinevaid, kuid meelde jäid, et testimine on igav, testija on alati kõiges süüdi, testijaks saab halb programmeerija jne. Väga hästi oli seletatud ka seda, et miks on vaja testimist ning kui suured võivad olla arved, kui testimine pole hea olnud ning valmisjärgus on tekkinud vead.(Ütleme nii, et need summad ei olnud väiksed) Hea oli kuulda ka programmeerimismudelitest ning sellest, kus teatud mudelite puhul paikneb testimisfaas, kuna meist päris paljud on arendajad, kellel seda hiljem on teada, siis tegu oli hea sissejuhatusega. Kuna väga paljude meie kooli õpilasete esimeseks tööks võib olla testija koht, siis esineja poolt räägitud plussid ja miinused tasus kindlasti kõrvataha panna, kuna see info on väga kasulik, kui on vaja teha otsus, kas minna tööle antud kohale või mitte. Loeng mulle meeldis, kuna ma pole testija tööst enne väga täpselt midagi kuulnud ning informatsioon, mis ma sellest loengust sain võib mõne aja pärast väga kasulik olla.

Seitsmes loeng käis juttu IT tööturust ning esinejaks oli Andres Septer. Esimese asjana hakkas silma kohe, et tegu on väga hea jutuga inimesega, kuna ta ei kasutanud slaide, kuid suutis ikkagi ennast kuulama panna. Kuna juttu oli tööturuga, siis põhiliselt puudutab see meid siis, kui hakkame kooli lõpetama või kooli ajal tööd otsima. Informatsioon, mis mulle väga meeldis oli see, et ta rääkis suur- ja väikefirmade erinevusest ning lisas sinna juurde ka näiteid. Sellest tulenevalt ei soovitanud ta kunagi minna sellisesse suurde firmasse, kus IT töötajaid on väga palju, kuna kõigil on oma ülesanne, nö “Kitsas spetsialiseerumine” ning nende tööülesanded püsivad ainult kindlatest raamides. Mina nõustun selle jutuga, kuid mõni ei pruugi, kuna ehk keegi just tahabki teha tööd, kus tal on ainult üks ülesanne ning sellega ka asi piirdub. Väga kasulik info oli ka selles, et ei maksa lasta ennast petta sellest, kui tööandja pakub väga palju erinevaid kompensatsioone, vaid pigem on määravaks osaks NETO palk. Ehk NETO palk on alati parem, kui ükskõik missugused kompensatsioonid, kuna sellest oleneb näiteks krediidireiting, laenusaamis võimalused ja tulevane pension. Tasub kindlasti meelde jääta.

Viimases ehk kaheksandas loengus käis meile esinemas Clarified Security töötaja Elar Lang, kes rääkis meile suhtumisest õppetööse ning veebirakenduste turvalisusest. Hea oli kuulda infost tema teekonnast, ehk TPT-s õppimine, siis miks nii kaua pausi enne Kõrgkooli ning siis EIK-I tulek. Hästi oli seletatud ka kaugõppe eelistamine, ehk “Kui on töö, siis on töö ja kui on kool, siis on kool”. Kõrvataha panin ka selle, et põhjaliku lõputöö tegemine annab väga palju juurde. Lisaks tegemise käigus õpitu võib kasuks tulla ka väga mitme aasta pärast. Kõige positiivsemat emotsiooni tekitas see, et esineja tuli samast kutsekoolist, kust mina ning suutis lõpetada nii EIK-I, kui TTÜ cum laude ning puhtalt see info andis mulle korraliku motivatsiooni lükke, et kui tema suutis, siis suudan ka mina.

Kokkuvõttes võiks öelda, et õppeaine “Erialatutvustus ja õpingukorraldus” täitis kaks väga tähtsat punkti uue tundegi koolielus. Esiteks sai ta kogu vajaliku baasinfo, et oleks võimalik üldse Kõrgkoolis hakkama saada ning teiseks korraliku motivatsiooni süsti, et selle kooli lõpetades on sul olemas väga hea alus saamaks tippspetsialistiks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Järelikult kokku leppida õppejõuga.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Korduseksami ja –arvestuse puhul ÕISis.

Mis on tähtajad

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...