User:Jpipar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jana Pipar

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

Essee

Esmakursuslaste jaoks on õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga vajalikud ning silmaringi laiendavad. Eriti palju kasu saavad sellest tudengid, kes pole varem antud erialaga kokku puutunud või sellel alal töötanud. Mina olin üks nendest. Sattusin IT Kolledžisse õnneliku juhuse kaudu ning tegelikult eriti ei teadnud, kes minust pärast lõpetamist saada võib. Nüüd aga võin öelda, et tänu nendele loengutele oman palju suuremat ettekujutust sellest. Sain aru, et olen teinud väga õige valiku, mida meile ka väga palju korrutatud on, ning ootan juba huviga, millal saan hakata erialast tööd tegema.

Esimene loeng leidis aset juba eelnädalal, kui ametlik õppetöö polnud veel alanud. Nii mina kui ka ilmselt päris paljud teised esmakursuslased polnud kolledži kodulehelt väga põhjalikult kõike õppekorraldusega seonduvat läbi lugenud, aga selles loengus räägiti kõik tähtsamad asjad üle. Ei tulnud üllatusena, et kooli edukaks lõpetamiseks tuleb kõik asjad õigeks ajaks ära teha ning suure osa oma ajast pühendada õppimisele. Samuti tutvustati meile kooli üldiselt ning kõiki võimalusi ja erinevaid klubisid koolis, millega on võimalik liituda. Juba siis tekkis tahtmine minna ja hakata neid kõiki asju tegema, hakkasin huviga ootama õppetöö algust. Räägiti ka stipendiumitest, mis andis veel lisamotivatsiooni hästi õppimiseks ja tööde õigeaegseks esitamiseks.

Teises loengus tutvustas õppejõud lähemalt õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursuse olemust. Leian, et see, et meil juba algusest peale on erinevaid ülesandeid kirjatööde kirjutamiseks ja vormistamiseks, aitab meid kindlasti lõputöö kirjutamisel. Gümnaasiumis kahjuks sellele piisavalt tähelepanu ei pööratud. Räägiti ka petturlusest, kuid loodan, et lisaks minule ka teised ei kasuta teiste abi õppeainetest läbisaamiseks. Kogu informatsioon on nii tulevaste kursuste kui ka tuleviku jaoks väga oluline ning petturlus ei ole absoluutselt aksepteeritav. Sain kinnitust sellele, et enese motiveerimine on väga oluline. Samas loengus tutvustati meile ka TTÜ tarkvaraarenduse klubi nimega Lapikud , mis on kahtlemata väga põnev, kuid mina isiklikult ennast sellega vähemalt hetkel siduda ei kavatse. Teine projekt, millega mul hetkel füüsiliselt pole aega liituda, on robootikaklubi, millest räägiti meile järgmises loengus lähemalt. Samuti sain lähemalt tuttavaks mõistega ’’häkkimine’’ ning koostööprojektidega IT Kolledži ja teiste koolide või asutuste vahel. Kindel plaan on tulevikus, kui tunnen ennast IT alaselt veidi kindlamalt, olla osaline ka mõnes taolises projektis.

Alates neljandast loengust käisid erinevaid ettekandeid tegemas inimesed, kellest kõik olid lõpetanud IT Kolledži ning hetkel töötavad IT alal. Esimene neist oli Janika Liiv, kelle loengust jäi kõlama mõte, et isegi, kui kool on kohati raske ja õppeained arusaamatud, siis see ei takista tulevikus hea töökoha leidmist. Põhiline, millele tööandjad tähelepanu pööravad, on see, kas inimene on valmis õppima ning avatud uutele teadmistele. Lisaks rääkis ta ka stereotüüpidest ning olles ise naine, oli see teema minu jaoks väga põnev. Ma küll pole otseselt kursis, kui palju on IT valdkonnas naiste diskrimineerimist, kuid arvan, et tänapäeval seoses sallivama ühiskonnaga ei tohiks seda enam eriti esineda.

Skype’i süsteemiadministraatorina töötav Carolyn Fischer kordas viiendas loengus sama mõtet, mida rääkis meile ka Janika Liiv, et tööandjad otsivad pühendunud töötajaid. Kuid kui neid kahte ettekannet võrrelda, siis Janika loeng jättis mulle palju parema mulje. Carolyn ei suutnud ennast kahjuks eriti kuulama panna. Ta andis erinevaid soovitusi, kuidas olla IT maailmas edukas, kuid sealt otseselt uut infot ei saanud. Pigem kordas ta üle aspektid, mida meile on korduvalt juba räägitud, alates sellest, kuidas asja vastu peab olema huvi ning lõpetades juba vana ja tuttava lausega, et me kõik oleme teinud väga õige valiku.

Kristjan Karmo oma ettekandes kuuenda loengu ajal rääkis meile testimisest ning sellega seotud müütidest. Ta väitis, et väga vähe on inimesi, kes oleks huvitatud testimisest, kuid sel juhul tundub, et mina kuulun sinna vähemuse hulka. Kuna aga olen kuulnud, et paremini saavad testimisega hakkama vastupidiselt üldlevinud arvamusele just need, kes on pikalt näiteks programmeerijatena töötanud, siis esialgu tuleks ilmselt pigem viimasele keskenduda. Üldiselt oli Kristjani ettekanne kaasahaarav ja seda oli hea kuulata.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer, kes oli samuti hea esineja. Ta keskendus oma ettekandes IT tööturule ning tõi palju huvitavaid näiteid. Sellest loengust jäi meelde mõte, mille järgi ka mina oma elu üritan seada: kui juba midagi teha, siis teha seda korralikult ja hästi. Ei ole mõtet kulutada oma aega millelegi, mis ei paku mulle huvi või mida ma teeksin poolikult. Lisaks tõi Andres välja selle, et suur firma ei tähenda alati suuremat palka ning pigem just soovitas esialgu väiksemasse kohta tööle minna. Ta rõhutas, et tööandjad, kes pakuvad erinevaid soodustusi oma töötajatele, tahavad sellest alati mingit kasu saada ning see ei tohiks olla mõjuv põhjus töökohavalikul. Sain loengust antud palju uut informatsiooni.

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursuse viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse eelkõige läbi enda kogemuste ning ka veebirakenduste turvalisusest. Kuna ta tegeleb aktiivselt koolitamisega, siis suutis oma ettekande väga huvitavaks teha. Ta väitis, et kool on kõigest sissejuhatus teadmiste omandamiseks, kuid ei tee veel ühegi ala spetsialistiks. Olen samuti arvamusel, et põhilise teadmistepagasi saab alles pärast kooli. Teise teemana pani Elar meid mõtlema oma veebirakenduste paroolide üle, kas need on ikka piisavalt turvalised. Erinevate näidete kaudu sain aru, et peaksin ka ise oma paroole veidi muutma.

Põhiline mõte, mis ühendas pea kõiki ettekandeid, oli see, kuidas tuleb leida võimalus, kuidas kõik õppeained endale huvitavaks teha ning seeläbi võtta igast ainest maksimum. Õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursuse jooksul IT Kolledži lõpetanud inimestega kohtumine andis väga palju motivatsiooni juurde kooli edukaks lõpetamiseks. See tunne, kui tulevikuks on mingisugune kindel plaan olemas, on tõsiselt rahuldustpakkuv ning võin julgelt öelda, et esimest korda elus ma tõesti tahan koolis käia ja teadmisi omandada. Ootan juba huviga hetke, kui tunnen ennast piisavalt targana, et minna ka IT alale tööle.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Järeleksamile registreerimine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.

Riigifinantseeritavatel õppekohtadel on kuni 3 sooritust tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekava on täidetud täies mahus, kui semestri lõpuks on kogutud 27 EAP-d. Seega, kui nii esimese kui ka teise semestri lõpuks on kogutud 27 EAP-d, siis arvet ei esitata.