User:Vvorteil: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 48: | Line 48: | ||
-- | -- | ||
Viies külaline <ref>[]</ref> | Viies külaline <ref>[]</ref> ärinfotehnoloogia magistrant ja ettevõttes Skype töötav Carolyn Fisher. Imetlusväärne oli meie kõrgkooli sisse saades antud lubadus, et EIK ei peaks tema vastuvõtu otsust kunagi kahetsema ning tegi tublisti tööd, et see eesmärk saavutada. Usun, et see võiks olla üks jõud, mis aitas kõige raskematel aegadel takistustest üle olla. | ||
Ta rõhus märksõnadele nagu tähtajalisus ja püsivus, sest tööandja tahab näha pühenduvust ja tähtaegade austamist. Oluline on aga end mitte läbipõletada ning teine kord ei näe seda mitte inimene ise, vaid keegi kõrvalt soovitab mõneks ajaks aja maha võtta. | |||
Ma ise pole harjunud rohke vaba aja ja puhkuse võtmisega, mistõttu on suurem oht, et liigne stress võtab võimust. | |||
-- | -- | ||
Revision as of 10:14, 22 October 2014
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Vanessa Vorteil
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014
Essee
Esimene loeng [1] oli sissejuhatav ning rääkis kõrgkooli pakutavatest võimalustest sisustada elu koolisiseselt, üliõpilase kohustustest ja õigustest, õppereformist, stipendiumitest, juhiti tähelepanu olulistele dokumentidele ning kõneldi tehnikaga seonduvast poolest. Väga hea oli tunda, et EIK hoolib üliõpilaste tagasisidest ning läbi selle püütakse kasvada paremaks. Avatud ollakse ka muutustele ning ettepanekutele, mida tudengid välja pakuvad.
Loengust jäi härra Margus Ernitsa poolt kõlama mõte, et juba praegu, esmakursuslasena, kooli ajal töötamine pole väga au sees ning pigem peetakse heaks tavaks, kui noor on täiskohaga tudeng ning saaks võtta osa erinevatest huviklubidest. Isiklikult olen alati leidnud taolise väite puhul, et pigem on mittetöötamine häbiasi ning õige tudeng suudab teha kõike, kui vaid vähegi soovib ja enda aega oskab planeerida. Olles ise Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi tuutor, siis leidus mõningaid erinevusi ülikoolide õppe- ja hindamissüsteemides. Ise küll tuutori poole pöörduma ei pidanud, kui tundus, et meie kooli tudengid olid paremini olulise infoga varustatud ning said edukalt õppeaasta alustamiseks vajalike toimingutega hakkama.
Kevade paiku toimub tagasiside põhjal parima õppejõu valimine. Selgusetuks jäi, kas toimub ka parima või aktiivseima õppuri tunnustamine. Selline õppurite tunnustamine mõjuks motiveerivalt ning kasvataks teadlikkust, kes meie tudengid täpsemalt on ja millega tegelevad.
Võinuks aga rääkida veel külalisüliõpilasena õppimise võimalusest ning välispraktikast või semestrist välismaal, sest tudengid peavad varakult hakkama õppekava planeerima, kuna tagasi tuleb tuua 15EAP väärtuses aineid. Kui alguses sellele tähelepanu ei pööra, on oht, et välissemestrit teha ei saa. Kõrgkoolil oli mure, et pahatihti ei loeta meili või pole äsjaloodud meilikonto seotud isikulikuga. Kooli meiliaadressi olulisust oleks hästi illustreerinud mõte regulaarselt tulevatest tööpakkumistest ja ettevõtete külastuste infost, millest ilmselt keegi ei tahaks ilma jääda.
--
Järgneval loengul [2] keskenduti õppejõu tutvustamisele ja loetava aine sisule. Põnevaks teeb konkreetse aine see, et rääkima tulevad meie enda vilistlased, kes on kooli läbi teinud ning oskavad end meiega samastada, või siis mujalt tulnud edukad inimesed ning harivad meid nii, kuidas oskavad, et me oleksime mingil määral targemad ja oskaksime teha paremaid valikuid.
Kuulsin suvel enda, nüüdseks kursuskaaslaselt, kes on administeerimise peal, et programmeerimine on tõepoolelt väga kasulik oskus tema eriala juures ning osatähtsus aina kasvab. Samal ajal peaksid ka arendajad omandama administeerijatele omaseid teadmiseid ja oskuseid.
Kuigi varsti on seljataga laiapõhjaline veebispetsialisti kutse omandamine, näen selgemini, et ainult arendusele spetsialiseeruda pole mõtet. Tutvustati küll erinevaid huviklubisid, millest eelnevalt oli end kurssi viinud kõrgkooli kodulehel oleva infoga, siis lõpuks jäin ühele kindlaks. Võib-olla siiski rohkem kui ainult ühele..Praegu pidasin vajalikuks liituda Tallinna Tehnikaülikooli Tarkvaraklubiga Lapikud, sest nägin võimalusi end erinevates valdkondades proovile panna. Lisaks rõhutas õppejõud, et erinevate süsteemide tundmine kasvatab isiku väärtust tööturul, mida võtan veelgi tõsisemalt.
Rõhutati tagasisidestamist koolile ja õppejõududele, et järgmistel sisseastujatel oleksid paremad võimalused õppekava edukalt läbida. Ma tegelikult Tallinna Ülikoolis õppides nii väga tagasiside olulisust ei teadvustanud, kuigi vastasin ikka alati ausalt ja pidasin vajalikuks konkstruktiivset kriitikat, mida teen ka edaspidi.
--
Kolmas loeng [3] rääkis häkkerlusest ja robootikast. Ütlen ausalt, et mida enam robootika teemat kuulsin, seda rohkem tekkis huvi liitumise vastu, kuid seda kõike siiski omal õigel ajal. Senised projektid Eesti Kunstiakadeemiaga olid igatahes olnud tõselt huvitavad ja paeluvad.
Kes oleks arvanud, et korraliku lõputöö saab kahepeale ära kaitsta?! Samas on see üsnagi loogiline, et meie eriala näeb ette meeskonnatöö tegemist, siis on ju lõputöögi omaette projekt.
Olles vaadanud dokumentaalfilme häkerluse teemal, siis märksõnad sõbrad ja fun ehk lõbu olid tuttavad. Kahju vaid, et sõna häkker on kasutusel veidi vales tähenduses ja seda peamiselt negatiivse alatooniga.
--
Neljandal loengukorral [4] veetis varajase hommikutunni meiega vilistlane Janika Liiv, kes jagas oma lugu programmeerija elukutse juurde. Ta populariseerib programmeerimist naiste ja tüdrukute seas ning on tegev mitmes organisatsioonis.
Huvitava mõtteterana leidsin enda jaoks selle, et kasutaja tahab valikuid, mitte piiranguid, seega on tarvis luua illusion valikutest, mis haakus järgmise väga hea mõttega, et programmeerimine on nagu filmistsenaariumi kirjutamine. Lool on mõte nagu ka süsteemil.
Kuna filmindus on mulle hinglähedane, siis oli kerge esineja mõtetega kaasa minna.
--
Viies külaline [5] ärinfotehnoloogia magistrant ja ettevõttes Skype töötav Carolyn Fisher. Imetlusväärne oli meie kõrgkooli sisse saades antud lubadus, et EIK ei peaks tema vastuvõtu otsust kunagi kahetsema ning tegi tublisti tööd, et see eesmärk saavutada. Usun, et see võiks olla üks jõud, mis aitas kõige raskematel aegadel takistustest üle olla.
Ta rõhus märksõnadele nagu tähtajalisus ja püsivus, sest tööandja tahab näha pühenduvust ja tähtaegade austamist. Oluline on aga end mitte läbipõletada ning teine kord ei näe seda mitte inimene ise, vaid keegi kõrvalt soovitab mõneks ajaks aja maha võtta.
Ma ise pole harjunud rohke vaba aja ja puhkuse võtmisega, mistõttu on suurem oht, et liigne stress võtab võimust.
--
Kuuendal korral [6] tuli meile testimisest rääkima Kristjan Karmo. Kuigi testija amet on IT sektoris väidetavalt ebapopulaarne, siis ma seda konkreetselt tunnetanud ei ole ja pean seda valdkonda isegi huvipakkuvaks. Loodud lahendus tuleb ju vastupidavaks lihvida.
Kurb tõsiasi on arvatavasti tõesti see, et testija on alati süüdi ehk teeb lahenduse katki ning nõuab paksu nahka, et vastu pidada arendajate vihahoogudele. Aga nagu esinedja ütles: "Testija saab alati öelda, et tema seda viga ei kirjutanud."
Sissejäetud vead aga võivad väga kalliks maksma minna. Selle kohta toodi mitmeid huvitavaid näiteid NASA kohta, mis tõstsid esile testimise olulisust. Kahjuks aga on levinud probleem see, et testija vigadest ei teada, kartes näiteks ettevõttes teiste liikmete pahameele osaliseks saada.
--
Seitsmendas loengus [7] astus meie ette 2010. aastal EIK lõpetanu Andres Septer, kes räägis enda kogemuste põhjal IT tööturust.
Huvitav mõttekäik oli see, kui esineja sõnul on levinud praktika ettevõttes karistada töötaja tublidust andes talle lisaülesandeid näiteks vaba aja asemel.
Lisaks tõi kindlasti mõne noore pilvelt maapeale tagasi see tõsiasi, et teoreetiliselt on võimalik suure ettevõttes karjääri teha, kuid praktikas see nii ei toimu. Vabanduseks tuuakse seda, et töötaja on antud ametikohal asendamatu ja põhimõtteliselt pole arenguvõimaluse vääriline.
Esineja võttis esitluse kokku sellega, et lõpuks on kõik ainult enesemüümine ehk inglise keeles pitching. Kahjuks pole tudengitel väga võimalust seda kusagil õppida, mistõttu näeksin õppekava puhul selles osas arenguruumi.
--
Viimasesse loengusse [8] tuli meile suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest rääkima Elar Lang.
Tundus, et esitluse üks osa ehk suhtumine õppetöösse varjutas mahult seda, mis oleks üliõpilasi võib-olla ehk oleks huvitanud rohkem ehk veebirakenduste turvalisuse temaatika. Samas oli seekordne külaline kõige enam kuulajate arvamusest huvitatud, mis tegi esitluse elavamaks ja kaasahaaratavamaks.
Jäin pikemalt mõtlema selle peale, et uute töötajate otsimine käib esmalt tutvuste kaudu ning kehvemad pakkumised on need, mille me leiame lõpuks tööpakkumiste keskkonnast. Soovitatakse tööle neid, kes on juba ülikooli ajal muljet avaldanud ning end heast küljest ehk nii eduka tiimiliikmena kui ka asjaliku individualistina näidanud. Usun, et taoline mõte pani nii mõnegi veel rohkem selle peale mõtlema, millise mulje ta tulevatele soovitajatele ja kriitikutele annab.
Mulle meeldis esineja ütlus, et füüsika on kui mõtlemisõpetus ning tõi pani võrdusmärgi objektorineteeritud programmeerimise ja mainitud õppeaine vahel.
Samuti olin nõus väitega, et privaatsusest on saamas luksuskaup. Usun, et ühelpoolt näeb ühiskond normaalsena seda, et inimesed postitavad kas pildi või kirje enda igast elumomendist ning kõik andmed on avalikud. Ka tööandjad soosivad seda portfooliote tegemisel. Ajajoonel olevate ürituste ja tegevuste kaudu on võimalik saada võimalikust tulevasest töötajast parem isikukirjeldus.
Väga etteaimatav ning kohati hirmus oli loengul näidatud videoklipp, kus nn selgeltnägija avaldas juhuslikele möödujatele nende kohta inot alates pealiskaudsest kuni isikliku elu detailideni välja infot, ja seda kõike vaid väikese tiimiga tagalas, kes tegi internetis otsinguid. Umbes aasta tagasi levis meedias uudis, et üks saksa kodanik olevat soovinud enda kohta teada kogu inot, mis Facebooki tema kohta on ning selgus, et ka kustutatud postitused või pildid elavad siiski oma elu edasi ning pole minevikku kadunud.
Ühelt poole on õnnelikud inimesed need, kes on suutnud jääda sotsiaalmeediast eemale, olles kahjuks seetõttu mingil määral vähem informeeritud. Tihti pahaks pannakse seda, kui isik ei oma sotsiaalmeedias kontot ning tal on rohkem vaja aega, mida netisõltlastest edukamalt ära kasutada.
--
Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[9].
Notes
Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte meie esinejatest Elar Langi: "Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks kõigest sisukord."
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt
Vastus
Vastus tuleb siia ...
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus
Vastus tuleks siia ...
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
Vastus
Vastus tuleks siia... X on 26 Y on 27
