User:Kveskime

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Karell Veskimeister

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

Essee

Alljärgnevast tekstist võib välja lugeda minu muljeid ja tähelepanekuid Sissejuhatus Erialasse aine raames toimunud esitlustest. Pean ausalt tunnistama, et esimesed loengud olid minu jaoks päris igavad ja meelde ei ole nendest kuigi palju jäänud, aga mida aeg edasi, seda tihemini on hommikuti ruumi 314 ülemisest uksest välja lipsata tulnud. Ma kartsin et, ma saan nendest loengutest oluliselt vähem, kui ma tegelikult olen saanud.

Esimesest loengust sain teada, kuidas toimib tasuta õppimise süsteem. Lisaks sellele sain teada, et väga oluline on oma kooli emaililt kirja kätte saada. Loomulikult oli ka palju infot, mis kordus ja see morjendas entusiasmi loengu vastu. Hea meeldetuletus ja üllatus oli tagasiside olulisuse rõhutamine. Spetsiifiline kriitika on loodetavasti oodatud ja tervitatud. Ja siis sain informatsiooni toetuste ja stipendiumite kohta, mis tekitas minus huvi. Veel jäi meelde informatsioon intensiivkursused, millest üliõpilastel on võimalik osa võtta, mis makstakse kooli poolt kinni. See tundub väga hea võimalusena ennast arendada ja õppida midagi kasulikku. Kahjuks aga ei olnud hetkel ühtegi sellist kursust käimas ja ei saanud selgeks kuidas meieni jõuab informatsioon nendest kursustest. Juri jutust jäi meelde võimalus vaadata loengusalvestusi ja see, et loengusalvestuse avaldamine on õppejõu otsus. Mis on minu arust õiglane, et õppejõud omab enda loengumaterjali salvestisi, mitte õppeasutus. Üldine mulje loengust võrreldes teiste loengutega oli üsna igav, sest informatsioon oli üsna üldine ja teada saime ainult väiksemaid uusi detaile. Teisest loengust jäi meelde tudengiorganisatsioon lapikud, kes siis teostavad TTÜs erinevaid asju, huvitavamatest jäi mälusoppi helpdesk ja C keele kursus. See mulle täitsa meeldis, ühelt poolt saavad tudengit praktilist kogemust erinevate masinatega ja teisalt hea soodne teenus. Veel jäi killuke informatsiooni kahe kõrva vahele pidama see, et liiga palju ei saa ka kaaslasi aidata, pärast nad ei oska midagi. Aga see käib rohkem ikka programmeerimise kohta minu meelest ja väga õige ka. Ise läbi kirjutatud programm on ikka oma, olgugi et pikk ja lohisev.

Kolmandas loengus räägiti häkkimisest ja selle sõna laiemast tähendusest. See oli mulle natukene tuttav, sest ka Kaido Kikkase tunnis olime sellega kokku puutunud. Lisaks sellele sain teada, et robootikaklubisse võib lihtsalt sisse astuda ja enda projekti kallal nokitseda. Seda võimalust ma tahaks kasutada, sest mõnikord läheb midagi katki ja endal jootekolbi ja näpitsaid pole, aga tahaks ikka asja terveks teha ja võib-olla isegi mõista kuidas see töötab. Neljandas loengus läks aine hoopis uue hooga käima. Esimesena külalisesinejatest tuli meile rääkima energeetiline tütarlaps, kes rääkis kogukonnast ja stereotüüpidest. Ta rääkis, et programmid peaksid olema intuitiivsed ja ei kasutaja ei peaks olema sunnitud läbi lugema kasutajajuhendit. Veel meeldis mulle kerge sissejuhatus lühiterminitesse, mida me ka ise lahterdada saime ja sellega loengus aktiivselt osaleda. Loeng oli informatiivne, aktiivne ja kergeloomuline, mis jättis sellest väga positiivse mälestuse.

Viiendast loengust sain teada, et kõik kes praegu Skype Eestis töötavad inimesed ei ole maast madalast RAM näpus sündinud vaid alustanud peaaegu nullist. See on minu jaoks lohutav, sest mina pole ka kuigi palju programmeerimisega kokku puutunud ja kõige olulisem pidigi olema enda huvi. Veel oli meeldejääv see, et see kui Linuxi install valesti läheb, siis see õpetab palju rohkem ja kõige parem ongi just see, kui midagi tööle ei lähe ja selle tööle saamisega peab vaeva nägema. Huvitav oli veel Skype Eestisse kandideerimise eripärad, eriti see, et kõik kandidaadid ei esita tööd õigeaegselt. Kui õigeaegne esitus tundus mulle normaalsena, et sellist asja tehnoloogiafirma kõrgelt hindaks, siis tundus üllatus oli see, et Skype palus esitatud tööd lühendada. Esitlus oli ettekantud hästi, hästi piiritletud ja vähe informatsiooni slaididel, mis hoidis tähelepanu ettekandjal ja tema sõnumil.

Kuuendast loengust sai selgemaks pilt, kes ja mis on testija. Teada sai ka seda, miks testida enda koodi ja mida see ära hoida võib. Väga eluliste näidetega sai see selgeks tehtud, et kood mis võtab arvesse asju, mida praegu veel silmapiiril ei ole säästab tulevikus korralikult aega, raha ja närve. Kindlasti sai minu jaoks tunnustust juurde head testijad, kes korrektselt vigu otsivad ja parandamiseks juhtnööre jagavad. Kindlasti satun ka ise oma koodi testima ja see on väga hea, et mul juba praegu on informatsioon olemas miks seda on vaja põhjalikumalt teha kui ma ennist arvasin.

Seitsmendas loengus oli omaette erinev loeng, sest puudusid slaidid ja kogu informatsioon tuli ainult läbi kõrvade. Loengu üldine pilt oli väga ühene ja suunatud loengu lõppu. Teema oli konkreetne ja näited elust otse toodud. Informatsiooni tõlgendamiseks suurt ruumi ei jäänud. Informatsioon ise oli väga kasulik, kuid tekkis selline tunne, nagu oleks suurem osa inimesi päris maailmas ära lahtertatud mingi tegevuse järgi. Kes on laiskvorst, kes on töötegija, kes on latatara jne. Ma ütleks, et see loeng oli konkreetne, kuid emotsioonitu.

Kaheksandas loengus oli õhus militaristlikust. Jällegi oli tegu väga konkreetse lähenemisega esitlemisel. Informatsioon tuli edasi anda ja see eesmärk sai täidetud. Kui võrrelda Elar Langi ettekannet Andres Septeri omaga, siis on nad üsna sarnased, kuid esimese omas on rohkem emotsiooni ja ka aktiivsust loengu kuulajate poolt. See loeng andis mõtteainet selle üle, kuidas kaitsta oma andmeid internetis ja kui palju andmetest peaks üldse olema avalikult kättesaadav. Mulle see loeng meeldis, tegu oli konkreetse loenguga, kust ei puudunud emotsioon ja suhe ettekantava teemaga.

Kokkuvõttes tahaksin öelda aitäh kõigile esinejatele, ka esimese loengu Inga Vaule, Margus Ernitsale, Merle Varendile, kes kõige kuivemat teksti ja informatsiooni meile edasi pidid andma. Leian, et informatsioon, mis siit ainest ja loengutest on omandatud, on hea ja kerge sissejuhatus EIKsse ja ka infotehnoloogia valdkonda üldiselt. Tahaks loota, et 3 aasta pärast lõpetamisele jõudes midagi meile antud juhistest või eesmärkidest ka täidetud on.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. .

Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva .

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Aine korduv deklareerimine on tasuline . Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis .

Küsimus 1

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel aastal, pean tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkusele minnes esitama meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks akadeemilisele puhkusele minnes on vaja avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks akadeemilisele puhkusele minnes on vaja lisada lapse sünnitunnistus..

Tervislikel põhjustel maksimaalne puhkuse aeg on 2 aastat. Ajateenistuse korral 1 aasta ja lapsepuhkuse puhul kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel põhjustel on lubatud võtta akadeemiline puhkus üheks aastaks, alates teisest õppeaastast.

Puhkust saab lõpetada enne puhkusele järgneval semestril, esitades avalduse enne punase joone päeva. Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, kui tegemist on keskmise, raske või sügava puudega isikuga või alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega ja esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Kuna õppides alla 75% õppekavast viiakse õppur üle osakoormusega õppesse , siis aasta lõpuks tuleb õppekulud täielikult hüvitada v.a. juhul kui tegemist on keskmise, raske või sügava puudega isik või alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja. Esitatav arve oleks 1642,2 €. Juhul kui ülikooli juhtkond lubaks hüvitada õppekulud osaliselt oleks esitatav arve (54 - 19 - 20)*50 = 750 €.