User:Jalas: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Jalas (talk | contribs)
Jalas (talk | contribs)
Line 49: Line 49:
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?  
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?  


==Vastus==  
==Vastused==  


Eksamit on võimalik järgi teha kahe semestri jooksul pärast vastava aine õpetamissemestri  lõppu <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.3.6 ]</ref>
Eksamit on võimalik järgi teha kahe semestri jooksul pärast vastava aine õpetamissemestri  lõppu <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.3.6 ]</ref>

Revision as of 23:47, 22 October 2014

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jaak Alas

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Kui esimest korda nägin, et õppekavas on aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" , siis eeldasin, et räägitakse pool semestrit erinevatest õpetatavatest ainetest. Päris nii see õnneks siiski ei olnud. Tundub, et eesmärgiks oli tutvustada IT maailma läbi erinevate valdkonna inimeste võimalikult laiast valimist. Ja oma eesmärki ta kindlasti täitis, kuna tänavusel aastal on enamik õppima asujatest eelneva IT taustata.

Esimene sissejuhatav loeng [1] oli peamiselt õpingukorradusest. Peamisena jäid meelde VÕTA programmiga ning õppeainete deklareerimisega seonduv. Mäletan, et kogu see jutt jäi alguses ikka väga segaseks. Minu arvates oleks võinud käsitleda pisut vähem erinevaid teemasid ja seletada neid rohkem lahti näidete põhjal. Praeguseks on kogu protsess enam-vähem selge, kuid kaugeltki mitte täielikult.

Teine loeng[2], mis puudutas õppimist ja motivatsiooni tõi mängu kõikidele koolis käinud inimestele vana tuttava spikerdamise, akadeemilise petturluse ja "sõprade" aitamise. Nende mõistetega puutub kokku praktiliselt igaüks – nii minevikus, praegu kui tulevikus. Ausalt õeldes tean väga väheseid inimesi oma tutvusringkonnast, kes poleks mingit eriti vastumeelset ainet kuidagi ära nihverdanud. Arvan, et mingil määral on see täiesti mõistetav. Kas on vaja pähe õppida tohutul hulgal teooriat, mida sa tead, et tulevikus enam kunagi kasutama ei pea? Minu arvates puhtalt südametunnistuse küsimus. Hästi jäi veel meelde lause, et kui tudeng on veendunud, et tulevikus on tal loengus räägitavat kindlasti vaja, siis ta pöörab sellele tähelepanu ja kui veendumus on, et antud teemat suure tõenäosusega ei lähe vaja, siis pingutatakse minimaalselt. Absoluutselt õige lause minu arvates. Eks tulebki teha teatud valikud. Oleks tore küll, kui iga aine pakuks huvi, kuid reaalselt see ikka nii päris ei ole. Loengu lõpetas kaastudeng TTÜ-st rääkides MTÜ Lapikutest, kes tegelevad IT tudengite erialase lisandväärtuste loomisega. Kuna mulle pakkus huvi nende helpdesk, mis tegeleb ka arvutite paranduse ja hooldusega, siis uurisin nende kodulehelt[3] teenuste hindu. Ausalt õeldes pidin pehmelt õeldes pettuma - saab odavamalt.

Kolmanda tunni[4] teemaks oli peamiselt EIK Robootikaklubi. Oli vist suhteliselt loengu algus, kui sai teatavaks, et robootikaklubis olemiseks ja seal aktiivselt tegeledes kulub väga palju aega. Selle lausega oli minu personaalne huvi mingis mõttes kadunud. Kuna mu enda suurimaks hobiks on kalastamine, mis võtab tohutu aja, ja kui sinna otsa liita veel robootikaklubi tegemised, oleks see ilmselgelt üle oma võimete tegutsemine. Meelde jäi veel koos EKA tudengitega tehtud projektid, kus tuli välja, et IT ei pruugigi alati asju lihtsamaks teha, mis oli mõnevõrra üllatav.

Järgmises loengus[5] oli külalisesinejaks programmeerijana töötav Janika Liiv firmast Toggl. Peamiseks teemaks, mis mulle meelde jäi oli Ruby on Rails. Tegemist on suhteliselt uue programmeerimiskeelega, mis peaks olema suhteliselt lihtne kirjutada ja selgeks õppida. Tõe huvides uurisin ise ka seda väidet. Väga pealiskaudse pilguga peale vaadates tundub igatahes olevat kergema keelega kui näiteks Java. Võibolla tasub isegi lähemalt uurida. Huvitav oli ka jutt sellest, kuidas ta ilma ilma mingisugust töökogemust omamata täiesti probleemivabalt progejana tööle sai. Kuid kuna see juhtus mõned head aastad tagasi, siis oleks võinud rääkida sellest, kas ka praegusel ajal selline asi võimalik oleks. Tutuvustas ka erinevaid programmeerimise etappe, millest mul ülevaade absoluutselt puudus. Kui mõni kohalolijatest tõepoolest oskas neid lahterdada, siis minu jaoks oli pigem tegemist äraarvamismänguga. Ta rääkis ka, et igal programmeerijal on nii õelda oma käekiri. Tundus jällegi huvitavana, kuid kahjuks ei järgnenud mingisugust näidet, mida see endast täpsemalt kujutab.

Viiendat loengut[6] ootasin, kuna ettekandja Carolyn Fischer töötab süsteemiadministraatorina, mis on ka minu enda eriala. Kohe loengu algul saime teada, et ta esines praktiliselt esimest korda nii suure auditooriumi ees. Seda oli ka pisut tunda, kuid mida edasi, seda ladusamaks ja paremaks läks. Oli näha, et tegemist on oma ala tippspetsialistiga. Rääkis kuidas käib serverite haldamine ja nende tööshoidmine ning üheks olulisemaks lauseks tema ettekandest peaksin seda kui ta ütles, et tänapäeval ei saa ükski adminn hakkama ilma programmeerimisoskuseta. Suuremaks teemaks jäi Skype, kus ta ise töötab. Üldiselt jäi minule natuke liiga tehniliseks see jutt. Aga selles suhtes oli kõik lõppude lõpuks hea, kuna sain küsida temalt 4 küsimust, niiet ise sain oma uudishimu igatahes rahuldatud.

Kuuenda loengu[7] teemaks oli tarkvara testimine. Kui ennem loengut ei teadnud ma sellest midagi, siis pärast loengut ei tea ma ka sellest suurt midagi. Külaliseks oli Kristjan Karmo, kes töötanud nii administraatori, programmerija kui testijana. Räägiti erinevatest vigadest, testimise liikidest ja testimise eelarvamustest. Ta tõi küll paar väga head näidet vigadest, mis on firmaldele väga palju maksma läinud, kuid ma ise oleks oodanud midagi muud. Näiteks oleks võinud võtta ühe hästi väikese programmi või koodijupi ja siis kuidagimoodi lihtsustatult näitanud, kuidas testimine reaalselt välja näeks. Võibollla olen ma asjast valesti aru saanud ja see polegi tehtav, kuid selline tunne jäi, et midagi taolist oleks tahtnud näha.

Eelviimases loengus[8] sai kuulata olukorda tööturul Andres Septeri esitluses. Esimesena meeldis see, et ei olnud tavapärast slaidishowd. Juba ainuüksi see pani teda algusest peale rohkem kuulama. Eelkõige oligi minu arvates see suunatud üliõpilastele, kellel eelnev töökogemus puudub. Olles ise erinevatel ametitel tööd rüganud, mitte kordagi küll IT sektoris, võis siiski mingeid paralleele tõmmata. Väikeses firmas peab tõepoolest piltlikult õeldes olema kokk-kondiiter-keevitaja. Ja seda reeglina olenemata töö valdkonnast. Veel rääkis, et molutamine on kõige aeglasem tegevus töö juures, suurtes firmades kindlad protseduurireeglid jne. Kõik õige jutt ja polegi eriti midagi lisada siinkohal.

Viimase loengu[9] esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppetööse, mida saime kuulda ka teises loengus ja pisut veebirakenduste turvalisusest. Tegemist on kindlasti äärmiselt targa mehega, kuid siinkohal vaidleks talle mõne koha pealt kategooriliselt vastu. Esiteks väide, et tasuks tähele panna kui palju ja kuidas keegi koolis käib ja sellest hiljem tööturul järeldusi teha. Seda päris üheselt ei saa ju võtta. Paljud käivad tööl ja pole lihtsalt muud võimalust, kui mõni loeng vahele jätta. Päris kartulikoorte peal ka ei taha elada. Teiseks jälgida, mida teised loengu ajal teevad ja sellest endale järeldusi teha. Mind näiteks absoluutselt ei huvita, kas inimene istub loengus Facebookis, toksib oma nutiseadet või kuulab ilusti õppejõudu. Seda muidugi nii kaua kuni ta seda vaikselt teeb. Kui inimene saab enda asjadega hakkama, siis mis vahet seal on kuidas ta sellega hakkama saab. Jäi veel meelde tema jutust, et tänapäeval on privaatsus muutunud peaaegu luksuseks. Nii see kipub olema, kui valimata endast igasugust infot ja pilte kõikvõimalikesse suhtlusvõrgustikesse üles laadida. Minu arvates võiks juba algkoolis informaatika õpetaja lastele selgeks teha, mida see kõik endaga hiljem kaasa võib tuua. Kusjuures ei näe ma näiteks võimalust ITK Õis-is enda pildi varjamiseks või mahavõtmiseks. See mind otseselt ei häiri, kuid miks peaks olema mõnel heal sajal inimesel ligipääs minu pildile jääb mulle arusaamatuks.

Kokkuvõtteks võin õelda, et kõikidest loengutest oli mingi osa huvitav ja mingid osad mitte just väga kaasakiskuvad. Nii mõnigi külalisesineja läks enda tutvustamisega liialt pikale minu arvates. Rohkem oleks tahtnud näha reaalseid näiteid, kuidas miskit asja tehakse. Kohati oli mulle, kui eelneva IT taustata inimesele jutt liialt tehniline ja raskesti hoomatav. Kindlasti kasulikud loengud, mis kellegil tükki küljest ära ei võta.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastused

Eksamit on võimalik järgi teha kahe semestri jooksul pärast vastava aine õpetamissemestri lõppu [10]

Kokku leppida ainet andva õppejõuga [11]

Järeleksamile registreerimine toimub ÕISi õppesüsteemis.[12]

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [13]

Järeleksam on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppides tasuta. Tasulisel (OF) õppekohal õppides tuleb järeleksami eest tasuda ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [14]

4.Küsimus

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Viited