User:Mkangur

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Margit Kangur

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Õpingud Eesti Infotehnoloogia Kolledžis algavad kõikidele esmakursuslastele sõltumata valitud õppekavast sissejuhatava ainega Õpingukorraldus ja erialatutvustus . Aine eesmärgiks on tutvustada koolis kehtivaid õppekorralduse reegleid ja utsitada värskeid tudengeid endale õppetöös eesmärke seadma. Kursus koosneb peaasjalikult kohtumistest erinevate esinejatega, kes kõik tegutsedes spetsialistidena väga erinevates infotehnoloogia valdkondades, peaksid oma kogemustele toetudes ja tähelepanekuid jagades avardama algajate infotehnoloogia tudengite maailmapilti, motiveerima neid õpingutes ning andma selgema ettekujutuse tulevasest tööst.

Ootasin selle õppeaine algust põnevusega, sest tegemist oli meie kõige esimese kursusega selles koolis ning teadupärast on just esmamulje see, mis paneb aluse edasiste õpingute edukusele. Erinevate külalisesinejate kaasamine tõotas heita pilku infotehnoloogia maailma telgitagustesse ning tutvuda valitud eriala selliste tahkudega, millest mul suhteliselt IT-kauge inimesena väga palju ettekujutust ei olnud. Ma ei pidanud pettuma. Tegemist oli äärmiselt huvitava ja kaasahaarava kursusega, mis andis infotehnoloogia valdkonnast laiapõhjalise ülevaate, palju mõtteainet edaspidiseks ning oli abiks eesmärkide seadmisel nii õppimises kui tööalases tegevuses. Järgnevalt minu muljed ja tähelepanekud toimunud kaheksast loengust.

Esimene sissejuhatav õppekorraldust ja sisekorda puudutav loeng toimus eelnädalal enne õppetöö ametlikku algust ning selles rääkisid õppeosakonna juhataja Inga Vau koolis kehtivatest õppekorralduse reeglitest, aine vastutav õppejõud Margus Ernits koolis tegutsevatest laboritest ja klubilisest tegevusest, kvaliteedijuht Merle Varendi tagasiside andmise võimalustest ja stipendiumitest ning haridustehnoloog Juri Tretjakov koolis kasutatavatest tehnilistest tugisüsteemidest. Teisisõnu, saime põhjaliku ülevaate kõigest sellest, mida üks rebane peab teadma ja tegema, et tema õpingud IT Kolledžis algaksid ja sujuksid ladusalt. Olles IT Kolledžisse sisseastumiseks juba mitu aastat julgust kogunud, olin küll kooli kodulehel oleva info algusest lõpuni ja risti-põiki läbi lugenud, kuid kuulsin sellegipoolest nii mõndagi uut ja huvitavat. Nii tuli mulle näiteks positiivse üllatusena loengute salvestamise võimalus, mis võimaldab õppetööst osa saada isegi haiguse korral või korduvvaadata mõnd esiti segaseks jäänud loengut.

Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest, motivatsioonist, akadeemilisest petturlusest ja sellest, millised on tulemused, kui tudeng üritab kergemini läbi saada. Õppimise ja motivatsiooni leidmise või hoidmise teema on ehk aktuaalsem nende jaoks, kes otse gümnaasiumipingist tulnud ega ole veel päris kindlad, mida elult tahta või kes pole veendunud valitud eriala õigsuses. Isiklikult ma ei tundnud, et need teemad otseselt mind oleksid puudutanud. Üliõpilase eetikakoodeksiga olen tutvunud juba varasemate õpingute käigus, viitamise reeglid peaksid ka enam-vähem selged olema ja otse loomulikult polnud mul sellises vanuses IT Kolledžisse õppima asudes enam eesmärgiks lihtsalt lati alt läbi jooksmine. Pole vahet, oled sa admin või arendaja, infotehnoloogia valdkonnas ei ole lihtsalt võimalik ebakompetentsust varjata. Sa kas oskad seda või siis mitte. Seega on mõistlik mitte minna kergema vastupanu teed, vaid teha juba kooliajal endale asjad selgeks ning võtta õpingutest maksimum. Loengus öeldi ka ausalt välja, et suurt osa sellest, mida koolis õpitakse, ei lähe töös mitte kunagi vaja, ent olemasolevate teadmiste külge on alati lihtsam uusi teadmisi siduda ja kõik, mis esmapilgul mittevajalik tundub, võib oluliseks muutuda alles palju hiljem.

Kolmas loeng jätkus Margus Ernitsa eestvedamisel robootika ja häkkimise teemadel. IT Kolledži Robootikaklubist oli meile põgusalt räägitud ka kahes esimeses loengus, seega teadsin juba, et tegemist on ühe toreda klubiga, kus õppimine käib läbi praktilise ja huvitava tegevuse ning kuhu on võimalik tohutult palju oma aega matta. Robootikaklubi, mille juhendajana Margus aastaid on tegutsenud, kõrgest tasemest annavad aimu arvukad esikohad Robotexi võistluselt. Robootikaklubi on üks nendest klubidest, millega oleksin tahtnud ka ise heal meelel liituda, kuid kahjuks ei jää mul muude kohustuste kõrvalt sellega tegelemiseks piisavalt aega. Robotite ehitamine on suuresti meeskonnatöö ja oleks ebaõiglane liituda mõne meeskonnaga ise mitte aktiivselt panustades. Pigem panustan siis Robotexil IT Kolledži Robootikaklubi pöidlahoidjana.

Alates neljandast loengust jõudis esinemisjärjekord külalisesinejate kätte. Hetkel Toggle’s programmeerijana töötav Janika Liiv tegi ettekande teemal Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast . Väga paljud programmeerijad on võrrelnud programmeerimist loovkirjutamisega. Ka Janika tõmbas programmeerimisest rääkides paralleele filmistsenaariumi kirjutamisega, kus jutustataval lool peab olema selge mõte, teemaarendus ning lõpptulemus. Seejuures peab kõik toimima intuitiivselt, sest kui oled midagi valmis kirjutanud, siis pead leppima ka sellega, et inimesed kasutavad seda valesti. Kogukondadest rääkides rõhutas Janika nende olulisust. Just kogukond on see, kelle hulka sa kuulud, kelle kaudu leiad uusi kontakte ning kes sind vajadusel aitab. Ega asjata öelda, et suurepärast tarkvara pole võimalik luua ilma suurepärase meeskonnata. Janika ettekanne mõjus inspireerivalt ilmselt enamusele kuulajatest, kellel puudub eelnev programmeerimiskogemus, tema eestvedamisel tegutseva TechSisters’i klubi tegemistel olen aga juba pikalt silma peal hoidnud lootuses nendega kunagi liituda.

Viienda loengu külalisesinejaks oli Skype süsteemiadministraator Carolyn Fischer, kes oma ametinimetusest tulenevalt tutvustas IT süsteemide administreerimisest. Võrreldes arenduse, analüüsi ja testimisega on administreerimise valdkond minust alati väga kaugele jäänud. Liiga tehniline ja liiga keeruline. Seda huvitavam oli näha ja kuulata naisterahvast, kes selles üdini maskuliinses valdkonnas nii edukalt läbi on löönud. Carolyn tõi välja, et administreerimine on eelkõige süstemaatiline mõtlemine ning tänapäeval pole suurt vahet, kas oled administraator või arendaja, kuna ka administraator peab oskama teataval määral programmeerida ning arendaja süsteeme seadistada. Carolyni jutust jäi kõlama ettevalmistuste tähtsus ning soovitus mitte ühegi asjaga hiljaks jääda. See viimane soovitus oli vähemalt minu jaoks, kes ma alati viimasel minutil ja tihtipeale veel minut-kaks hiljemgi oma töödega ühele poole saan, nagu rusikas silmaauku.

Kuuendas loengus rääkis Kristjan Karmo ASA Quality Service’st testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Testija töö seisneb arendaja poolt tehtud vigade otsimises. Mida vähem vigu, seda kvaliteetsem tarkvara. Mida varem viga avastatakse, seda odavam on seda parandada. Mingil arusaamatul põhjusel olin alati arvanud, et just testimine võiks olla see valdkond, milles kunagi IT tööturule sisenen. See tundus olevat selline jõukohane töö, millega iga algaja arendaja peaks suurema vaevata hakkama saama. Minu illusioonid said aga Kristjani poolt armutult purustatud. Selgus, et hea testija eelduseks on eelkõige aastate pikkune arenduskogemus. Testijate töö on IT valdkonnas tihtipeale vähetähtsustatud, aga Kristjan tõi vaid paari näite varal välja, kui oluline on testijate töö tegelikult ja millised võivad olla tagajärjed, kui vigadele läbi sõrmede vaadatakse.

Seitsmenda loengu viis läbi kahtlemata kursuse kõige karismaatilisem esineja Andres Septer, kes rääkis oma tähelepanekutest Eesti IT tööturul toimuvast. Suhteliselt pessimistlikus ja kohati kritiseerivas toonis ettekanne, mida ilmestasid koomilised näited ja mahlakas sõnavara, mõjus kokkuvõttes pigem positiivsena ja andis hea laengu. Andres võrdles töötamist era- ja avalikus sektoris, väike- ja suurettevõttes ning selgitas, et igal töökohal on omad plussid ja miinused. See, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Kuigi üldjuhul rõhutatakse spetsialiseerumise vajadust, siis Andres juhtis tähelepanu asjaolule, et Eesti tööturu väiksust arvestades on oluline vältida liiga kitsast spetsialiseerumist, mis võib hiljem tekitada raskusi erialase töö leidmisel. Kindlasti on tulevikus töökoha valiku sihte seades kasulik meenutada ettekandes väljatoodud fakte erinevate IT valdkonna asutuste ja töökohtade kohta. Näiteid oli tõesti seinast seina.

Kaheksandas ja ühtlasi kursuse viimases loengus rääkis Elar Lang ettevõttest Clarified Security suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Elar rõhutas suhtumise olulisust nii töös kui koolis. Oluline pole mitte see, mida sa praegu oskad, vaid see, mida sa tahad osata ühe aasta pärast. Kui on olemas tahe õppida ja areneda, siis on kõik saavutatav. Seega on kõik suhtumise küsimus. Ka turvalisus on eelkõige suhtumise küsimus. Privaatsusest on saanud luksuskaup ja ainult sinu enda tegevusest sõltub sinu andmete turvalisus, sest Internet on ühesuunaline tee. Elari loengust sain kinnitust, et kasutan

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Peale eksamil läbi kukkumist võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda mulle täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Korduseksamile registreerimine toimub Õppeinfosüsteemis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva . Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppijatele on korduseksamid tasuta. Tasulisel (OF) õppekohal õppijatele on korduseksamid tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga . 2014/2015 õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 eurot .

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava vahetamise taotlemiseks pean esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen . Õpinguaja jooksul pean sooritama kõik minu poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. EIK lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks pean täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused. Seega, kui õppekava lõpetamistingimused on täidetud, siis deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet sooritama ei pea.

Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, esitatakse mulle õppemaksu arve õppekava nominaalmahtu ületavate õpingute eest.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd?

Vastus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.

Kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd, siis teise semestri alguses esitatakse arve 5 EAP eest summas 250 eurot. Kui teise semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja kumulatiivselt kokku 41 EAPd, siis aasta lõpuks esitatakse arve 13 EAP eest summas 650 eurot.