Meeskond: Trio

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Vladislav Kovaltšuk

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

Essee

Esimesest loengust aines Õpingukorraldus ja erialatutvustus. See oli sissejuhatav loeng, selle esinejateks olid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Õppeosakonna juhataja Inga Vau loodab, et tudengid, kes tulid IT-kolledžisse õppima, tegid enda jaoks õige valiku. Inga rääkis meile põhjalikult, sellest, mis on kõrgharidusruum, seadusandlik raamistik, õppekorralduse eeskiri, akadeemiline kalender, õppeinfosüsteem, õppekoormus, õppemaks, kuhu me sattusime, mis meid tulevikus ootab. Rõhutas ta ka seda, et õppekorralduse eeskiri on põhimõtteliselt tudengite esimene õppik. Sain teada, et alates sellest aastast kolledžis pole oma raamatukogu kuna lähedal on suur TTÜ raamatukogu, mida me saame kasutada oma õppetöös. Margus Ernits rääkis meile klassidest, operatsioonisüsteemidest, mis nendes on ning laboritest. Kolledžis neid on mitu: robootika labor, Cisco labor, mobiiliarenduse labor, Elioni-Ericssoni labor. Samas kolledžis on ka palju erinevaid klubisid. Margus Ernits soovitas kindlasti võtta osa mingist klubist. Samas rääkis ta meile ka sellest õppeainest ja selle eesmärgist, mis on anda meile võimalikult suure ülevaade IT-maailmast. Kvaliteedi juht Merle Varendi rääkis meile tagasisidest ja kui tähtis see on. See oli üllatus minu jaoks, kuna minu eelmises õppekogemuses tagasisde oli lihtsalt formaalsus, mil polnud mingid kasu. Oli juttu ka firma- ning muudest stipendiumidest. Kõik esinejad rõhutasid ka seda, et kui on vajadus kindlasti tuleb küsida. Kas või õppeosakonna käest, tuutorite käest, õppejõudude käest. Loengu lõpuks olen veendunud selles, et IT-kolledž sobib mulle. See see koht, kus ma tahaksin õppida ning see on haridus, mida ma tahan omandada. Kindlasti ma ei arva, et õppimine tuleb lihtne, kuid tunnen huvi selle valdkonna vastu ja loodan, et õppimismotivatsioon ei kao ära.

4. septemberil toimus aine teine loeng. Selle viis läbi Margus Ernits. Alguses ta rääkis natuke endast, kus ta õpis jne. Järgmisena oli juttu ainest ja selle sooritamise tingimustest. Aine peamine eesmärk on harjutada esseede kirjutamist, selle vormistamisest jne. See on päris õige kuna see tegelikult aitab pärast diplomitöö kirjutamisel ja üldse õpetab oma mõisteid paremini avaldada. Tõsine jutt oli spikerdamisest ja akadeemilise petturlusest. Tegelikult, kui inimene spikerdab või püüab võimalikult lihtsamalt ainest läbi saada teeb ta endale halba. On vaja proovida hakkama saada enda jõuga muidu pärast sellest ei tule midagi head. Teisest küljest spikerdamine ei tõsta õppejõudude motivatsiooni ja sellega langeb ka tudengite õppimis motivatsioon. Selleks, et huvi õppimisesest ja motivatsioon ei langeks on vaja süveneda nendesse. Mida rohkem sellega tegeled, seda huvitavam see muutub. Mida raskem ülesanne teie ees on seda rohkem te hakkate arendada oma mõtlemist. Aga see ongi üks peamistest eesmärkidest. Väga tähtis õppimises on leida sõpru ja aidata üks teisele. Samas aitab see arendada ka suhtlemisoskust, mis on IT eriala puhul väga oluline. Üheks võimaluseks on liituda mingi klubiga, mis minu arvamusel on hea variant.

11. septembril olen käinud aine 3-dal loengul, mille teemaks oli robootika ja häkkimine. Loengu viis läbi Margus Ernits. Algas loeng tutvumisega robootika klubi eesmärkidega. Mina arvan, et need on üsna vajalikud kuna annavad võimalust teadmisi praktiliselt rakendada ning suurendavad õppealase motivatsiooni. Huvitav on ka see, et see vajab päris palju teadmisi erinevates valdkondades (käsitööoskus, programmeerimine, elektroonika, mehaanika). Sain teada, et IT kolledž osaleb paljudes koostöö projektides erinevate firmadega, koolide ja inimestega. Seega kolledž annab tohutult palju võimalusi tegeleda mitte ainult õppimisega.

18. septemberil toimus neljas loeng ja teemaks oli subjektiivne programmeerimine, stereotüüpid ja kogukond. Loengu esinejaks oli IT-kolledži vilistleja Janika Liiv. Tema astumine IT-kolledžisse ja edaspidine elu oli üsna huvitav ja seda oi meeldiv kuulata. Tähtis, mis ta ütles on see et programmeerimine on loovkirjutamine ja see põhimõtteliselt vajab ainult arvutit, kena pead ja oma mõtteid. Sain teada mitu minu jaoks uut programmeerimiskeelt (Nt. Ruby, github). Olen proovinud neid ja see tundus päris huvitav. Kasvas minu silmaring ka teiste programmide puhul. Millised neis kuuluvad Backendi ja Frontendi. Hakkasin rohkem mõtlema selle peale, mida mind huvitaks kõihe rohkem. Tänu sellele, mida olen kuulnud sel loengul kasvas mu huvi IT-maailma suhtes veel rohkem.

25. septembil toimus viies loeng aines Õpingukorraldus ja erialatutvustus, esinejaks oli Carolyn Fischer. Ta on palju rääkinud endast, oma õppe-ja töökogemustest. Kuidas on sattunud Skype’I töötama ja millega seal ka praegu tegeleb. Carolyn on andnud palju soovitusi, mis mulle nagu esmakursuslasele on kasulikud. Muidu ma pole eriti palju uusi asju kuulnud sel loengul.

2. oktoobri kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo teemaga: testimine ja tarkvara kvaliteet. Juttu oli testimisest, “müütidest“, mis on seotud testimisega. Testija töö on üsna tähtis ja ei tohiks sel raha säästa, kuna vead, mis pärast leiduvad võivad olla väga väga kallid. Sain teada ka testimise erinevatest mudelitest ja liikidest. Huvitav oli kuulata testija töö miinustest, millegi pärast neid süüdistakse vigades, mis nad on leidnud. Testija töö nõuab palju suhtlemist teiste spetsialistidega. Üldiselt on hea, et ma sain väikest ülevaadet testimisest ja kõikest, mis sellega on seotud. Aga huvi selle vastu ma ei tunne.

9. oktoobril seitsmenda loengu viis läbi Andres Septer ja ta rääkis meile It turust. Tähtsaim info, mida omandasin pärast seda loengut on see, et Eesti turg on päris väike. Turul leidub erinevaid ettevõtteid nii suuri kui ka väikseid. Igal on oma plussid ja miinused. Tundub, et suures ettevõttes saab parema karjääri teha, aga reaalses elus ei pruugi see nii olema. Loeng oli väga kasulik ja andis head ülevaaded reaalsest IT maailmast, vaatamata sellele, et see oli päris pessimistlik.

16. oktoobril toimus viimane (kaheksas loeng) esinejaks oli Elar Lang. Ettekanne teema: suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengus oli mainitud seos õppetöö ja tuleviku töö vahel. See kuidas praegu suhted õppeprotsessi näitab ka sinu suhtumist oma haridsue ja teadmiste vastu. Ja ei tule loota, et pärast oma töösse teisiti hakkad suhtuma. Teine osa loengust oli veebirakenduste turvalisusest. Kahjuks meie praeguses maailmas on peaaegu võimatu hoida privaatsust oma elus. Igasugustes saitides, mida me kasutame on võimalik leida infot meis ja meie elust. Ei teagi nüüd, kas on üldse võimalik tunda end turvalisena selles maailmas.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

5.2.8. Kordusarvestusele registreerutakse läbi ÕISi. Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, saavad seda teha esitades avalduse õppeosakonda.

Mis on tähtajad?

5.2.2. Eksam/arvestus sooritatakse reeglina aine auditoorse õppe lõppemisele vahetult järgneval eksamisessioonil. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Tasuta

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

5.2.7. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Vastus

6.1.3.4. Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Taotlemiseks esita enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.)

Mis tegevused tuleb selleks teha?

6.1.2. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

6.1.3.1.Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks

6.1.3.2.Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks

6.1.3.3.Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

6.1.3.4.Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

6.1.4. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

6.1.6. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

6.1.6. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Jah, akadeemilise puhkuse ajal on lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus. Akadeemilise puhkuse ajal puudub tudengil juurdepääs õppematerjalidele ÕIS-is, mistõttu tasub need enda jaoks varakult salvestada! Akadeemilise puhkuse ajal põhi- või kordussooritusele pääsemiseks tuleb Sul end õppeosakonnas eelnevalt registreerida.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: Esimene semester: arvet ei tule. Teine semester: 27 EAP – 24 EAP = 3 EAP. 3*50 = 150(EUR). Kokku kahe semestri eest aasta lõpuks: 150 EUR.