User:Tkuusepa

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tarmo Kuusepalu

Esitamise kuupäev: 7. november 2014

Essee

Erialatutvustus annab pisikese sissejuhatava ülevaate IT-st kui sellisest ning koolis õppimisest.

Õppekorraldus ja sisekord - Avaloengus sai lahatud õppekorraldust. Loengus jäi puudu punktide arvestus kogu õppimise aja peale. Kolmanda ja neljanda aasta punktiarvestus oma kogumis(vaadates õppekava ja pidades silmas vabaainete mahtu igas semestris). Ehki sain teada, et semestri ainepunktide minimaalne kogum on 27 EAP-d Märkimist väärib asjaolu, et seadusest tulenevad alamaaktid nagu seda on: eeskirjad, korraldused, käskkirjad peavad olema samuti avalikkusele kättesaadavad. Käskirjale kahjuks viided anda ei saa kuna see asub lukustatud süsteemis "ÕIS" ja ei ole avalikkusele kättesaadav.(seda pisiviga annab kooli lehel parandada) Ainepunktid jooksevad summaarselt: seega semestris 27 aastas 54 jne. Samas on selgelt välja toodud ka puuduoleva ainepunkti maksmine summas 50€. (näit. Jääb puudu 2 ainepunkti – alla 27 siis, tuleb tasuda 100€) v.a erandid, mis on loetletud õppekorralduse eeskirjas punkt 1.4.10 Millest ei ole täpselt juttu olnud aga koorus välja tuutorite tunnist - „üleõppimine” ehk kui saadakse üle 180 ainepunkti. Eriti vabaainete arvelt. Mis siis saab ja kuna finatsküsimused jäävad juriidika valdkonda, siis mille alusel ja millises summas tuleb „üleõppimine tagasi maksta”? Kui tuleb?

Õppimine ja motivatsioon - Margus Ernits tutvustas meid erialatutvustuse ülevaatega ning arvestuseks vajalike kodutöö ülesannetega (mis koosneb kahest poolest - videoloengute ülevaade ning õppekorralduse eeskirjale tugineval ). Sain kena ülevaate ülikoolist ning õppimisvõimalustest väljaspool omi kohustuslikke aineid nagu robotilabor, cisco jne. Linuxi ja Robootikaklubi ülevaatest tuli üks uitmõte, väga hea tähelepanekuks, ainult programmeerimisest ei piisa, seda tuleb siduda päriselulise tehnikaga. Ääremärkusena vaataja poolelt: kui videotes mingitel põhjustel heli välja lülitada, siis annaks parema tulemus lõik välja lõigata. Sakitav heli välja-sisselülitamine ja eetrivaikus kus on näha „tulist kõnelemist” misiganes ka seda põhjustas  :(

Robootika ja häkkimine - robootika ei ole ainult ROBOTEX-i lahinguks valmistumine. Saab ehitada iseenda arusaama järgset robotit milleiganes tegemiseks. Meeldejäävaimaks näiteks toodi kalakasvatuse abi/jälgimissüsteem. Viimane viis mõttelennu lõputöö sisu sobilikkuse peale - arenduses/administreerimises robootikaalane lõputöö. Kahjuks ei ole selgesti eristatav vajalik kriteerium – lõputöö/kursuseprojekti kvalifitseerumise maht. Aga kui kolbi kätte ei võta, siis teada ei saa. NB! Lõviosa füüsilisest robotist tuleb endal valmis ehitada.

Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast – Janika Liiv. Tema jutu saab kokku võtta lausesse: „Ära põe naiseks olemist, progemine on ilma selletagi tore” Ta võiks ise samuti sellest juhinduda.

IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele - Carolyn Fischer. Meeldejäävaimad soovitused: automatiseerige (ka nässuläinud automatiseerimine on teretulnud) ja ärge ennast läbi põletage. Süsteemi administreerimise aluseks on paras põhimõte – ärge kiirustage, vigade parandamise võtab rohkelt aega. Tema väljakäidud automatiseerimine on küll tuleviku võti kuid esmased alusserverid tehakse valmis „käsitsi” ehk kõige aluseks on varasemast korrektselt valmistehtu. Olgu selleks riistvara sidumine tarkvaraga, administreerimisskriptide ettevalmistus ja testimine. Kaasa arvatud testikeskonna loomine ja ülesehitus. Süsteemiadministraatori töö on vaikselt tänu automatiseerimisel muutumas programmeerimiseks. Täpsemalt sõnastades oleks küll tegemist automatiseerimist korraldavate süsteemiskriptide kirjutamisega.

Testimine ja tarkvara kvaliteet - Kristjan Karmo. Kogu loengu sõnastas küsimusse: Kas tarkvara testimine on tore ja põnev? Edastas vägagi korraliku ülevaate arendajast ja testijast kui tiimi vägagi vajalikust osalisest. Mõttemõlgutusena pean oluliseks arusaama, et hea testija saab olla see, kes varasemast on kogenud programeerija. Olenemata asjaolust, et konkreetse loodava programmi juures võib „ühte osa” progammeeriv inimene erinevalt testijast tervikpilti mitte näha, ei tule korralikust testimisest midagi välja omamata teadmisi programmeerimisest.

IT tööturust – Andres Septer. IT tööturu ülevaade meenutab vägagi viimast poolt dekaadi oma tööst. Vägagi hea juhtlõng anti tarkvara müügitehinguteks, eriti enda tehtud asja müügiks - „Sina määrad oma tööle hinna ja kui esimene vastutulija, kellele pakud ei osta, siis neljas ikka ostab”. Kas ja kuipalju seda rakendada saab, selgub tulevikus. Igat asja saab elus järgi proovida. Tööturu ülevaatena oleks tulevikku silmas pidades parimaks alguseks Linux ning sellel programmeerimine. Tema loengut kuulates meenus klassiruumis nähtu, ja silm lõi särama. Kooli arvutipargi hulgas leidub piisavalt „sinise surmaeksraaniga” arvuteis. On mida koolipraktika raames korda teha. Kui kool võtab kedagi praktikale? Samas loengust jääb arusaamatuks, miks mõned inimesed peavad lahmima „Windows vs. Linux” teemadel.

Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus - Suhtumine oma töösse, ehk milline sooviksid olla. Inimlikust küljest me tahaksime alati juhinduda väljendist: „Anna alati endast maksimum”. Seda järgides me teame, et antud hetkel oma parimate teadmiste najal me tegime kõik, mida oskasime. Samas kas „suhtumine” on alati see kõige parem isikuomadus? Sest nii need firmad põruvad. Firmajuht otsib omale tööle inimest kes oskab ennast müüa, "tal on tööse väga hea suhtumine". Isikuomadus missugune. Oleks nagu tore. Aga kas ka erialast tööd oskab teha? Seega enne „tere - head aega” võiks proovitööga teada saada erialaseid oskusi.

Koolist saame oma esimese võimaluse harjuda tähtaegadega. Tekkib vajadus aega planeerida. Kui esimesel semestril oleme kui tulekustutuskomando, siis hiljemalt teise semestri lõpuks peaksime saama selgeks planeerimise.

Selle aine raamis tuli rõõmsa ülaatusena pusimistöö – wiki käeharjutus. Redigeerida lehejülg ja siduda teise varasemast loodu juurde. Rohkem kui Wiki abi aitas mind edasi loenguvideotes olev selgitus oma lehe koostamisest.

Õpingukorralduse küsimused Üliõpilaskood - 12104101

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? Vastus

Arvestuse uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? Vastus

Õppekava vahetamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. Seega X = 19 ja Y = 20 Vastus Tasuda tuleb ja millise arvestusega ...