User:Ltoomet

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Leila Toomet

Rühm: AK11

Esitamise kuupäev: 06.11.2014

Essee

Antud essee on koostatud It Kolledźi õppeaine „Õpingukorraldus ja eralatutvustus“ raames. Vaatasin essee tegemiseks videosid, millest räägin täpsemalt allpool. Kõik loengud olid huvitavad ja enne mul ei olnud üldse mingit selget pilti sellest, milline näeb välja süsteemide administraatori töö või IT valdkonnas mingi teine erialane töö, siis antud videod aitasid mul kujundada arvamust.

Esimene loeng. Loengut pidasid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Loengus räägiti õppekorraldusest, sisekorrast, määrustest, eeskirjadest, seadustest ja juhenditest. Kõik see aitab mul arusaada: kuidas tegutseda ja kuidas hakkama saada. Lähtun tulevikus eeskirjadest. Olen nõus, et otsin endale tegevuse, mis haakub minu erialaga ja õpin läbi tegevuse – paremini jääb meelde. Üllatuseks tuli see, et ma võin minna esimesse loengusse kuulama ja selle põhjal otsustada, kas tahan seda ainet õppida või mitte - arvasin, et selle eest tuleb maksta. Maksmise osas üllatas mind, kui paindlik on IT Kolledź - kui tekib olukord, et hilined maksmisega, siis annad teada ja tullakse sulle vastu. Mul on hea meel, et on võimalik avaldada oma arvamust ja tagasisidet.

Teine loeng. Loengut pidas Margus Erints. Loengus räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Margus Erints räägib põhjalikult essee kirjutamisest ja viitamisest. Kuidas ennast motiveerida. Reeglina, kõik need ained, mida koolis õpetatakse on kuidagi olulised, annavad algteadmise või joonistab ettekujutuse. Olen samal arvamusel, et ei ole igavaid ega mõttetuid aineid. Igavad on ained siis, kui ei tee seda endale selgeks ning ei kujuta ette kus ja kuidas antud informatsiooni kasutada. Motivatsiooniks on kindlasti omandad rohkem teadmisi, kuna kui hakkad piisavalt süvenema, siis ka tekib piisavalt huvi ja aine muutub huvitavamaks.

Kolmas loeng. Loengut pidas Margus Ernits. Loengus räägiti robootikast ja häkkimisest. Uudiseks tuli see, et häkker ei ole tegelt kräkker. Kõik projektid mida loengus mainiti (Arukad tooted, Trumm ja Kass, Nutikas kardin ja Tetrise maja) olid väga huvitavad. Projekt Arukad tooted oli minuarust eriti tähelepanu väärt, kuna taaskasutamine on mulle südamelähedane teema. Olen oma kõik vanad arvutid vaesematele peredele annetanud ja kindlasti teen ka seda tulevikus. Väga lahe oli ka see, et Eesti Kunsti Akadeemia ja IT Kolledźi tudengid saavad koostööd teha, minuarust lahe lähenemine. Disainis arvatavasti mõni EKA tudeng on kindlasti tugevam kui ITK tudeng, ITK tudengi tugevaks küljeks võiks olla jälle tehniline pool, millega kunstitudeng ehk hätta jääks.

Neljas loeng. Loengut pidas Janika Liiv. Loengus räägiti subjektiivsest programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Programm peab olema kompaktne ja lihtne, kasutaja tahab valikuid, mitte piiranguid. Programm peab olema intuitiivne, keegi ei taha raisata aega õppimisele. Janika tutvustas programmeerimiskeelt, mille nimeks on Rubi ja tekitas minus kohe huvi. Räägiti ka kogukonnast, mis on oluline osa, seal on inimesi kellel on samad huvid. Janika väitega ”10 aasta pärast, kui lahkud töölt, siis jääb selline mulje, et ei olegi midagi teinud ja ei ole midagi ettenäidata” - selle pärast mina isiklikult ei muretseks. On ikka küll midagi näidata – sa ju pead teadma mida sa teinud oled, mis programmi kirjutanud. Ka Skype'i üks kutt ei kirjutanud, neid oli tervelt kaks ja see oli ka tiimitöö. Ja olles üks oluline osake tiimist, kes koos midagi suuremat korda saadab, on minu meelest märkimist väärt.

Viies loeng. Loengut pidas Carolyn Fischer. Loengus rääkis IT süsteemide administraator esmakursuslastele oma tööst. Olen nõus Carolyn`iga, et tuleb olla põhjalik ja korralikult asju teha. Väitega ” kümne aasta pärast ei ole vaja sysadminne” sellega ma ei ole päris nõus, robotid/programmid ei ole laitmatud, kes siis järelvalvet teostab? Tõesti IT valdkond on arenev ja vana rasva peal kaua ei püsi, tuleb alati end kursis hoida uute asjadega. Stereotüüpidest – olen Carolyn`iga samal nõul, arvan et enamus naistele lihtsalt IT valdkond ei paku niipalju huvi kui meestele.

Kuues loeng. Loengut pidas Kristjan Karmo. Loengus räägiti tarkvara kvaliteedist ja testimisest. Mul oli ka oma nägemus testimise kohta, aga kui Kristjan hakkas testimise müütidest rääkima, siis sain vägagi kiiresti aru, et tegelikult ma eksisin. Testimine ei ole lihtsalt klikkimine, vaid tahab süstemaatilist lähenemist. Kristjan toob ka päris huvitavaid näiteid, kus ei oldud testitud kas tarkvara/disaini ja seetõttu kogu projekt on õhku lennanud. Õppisin selles loengus ilmselt väga olulise aspekti – kindlasti testi, maksab ta palju maksab, aga oluline on tulemus. Kui otsustada mitte testimise kasuks, siis ilmselt maksab see lõppkokkuvõttes rohkem kui testimine.

Seitsmes loeng. Loengut pidas Andres Septer. Andres rääkis suurettevõtetest ja väikestest ettevõtetest ja mis on nende vahe, head küljed/halvad küljed. Tulevikus kindlasti tuleb selline asi ette, et töötad kuskil IT firmas, õpid oma tööülesanded ära ja sellest tekib kitsenduse suund ning tunned end oma alas proffina. Aga kui juhtub nii, et vahetad firmat siis ei tea tuhkagi. Tähtis on ikkagi tugev alus endale ehitada ja koguaeg end täiendada.

Kaheksas loeng. Elar Langi õppeteekond oli mingil määral sarnane minu omaga, seega oli lihtne õppimisalaseid nõuandeid läbi oma kogemuse analüüsida ja omaks võtta. Minu lõputööd eelnevatest õpingutest ei toonud mulle rohkem kasu kui kõrghariduse diplom ise, ning lugu sellest, kuidas esineja kasutab ka mitme aasta pärast enda uuringuid igapäevases töös on tõesti inspireeriv. Loengu tulemusena sai sõnastatud eesmärk nr. 3: Suhtuda oma õpingutesse nagu palgatöösse. Iga õpingutele kulutatud tund on investeering tulevikku.

Õppeaine „Õpingukorraldus ja eralatutvustus“ väga avardas minu silmaringi ja aitas mõista olulisi teemasid. Kõik videod olid omamoodi õpetlikud ja andsid palju infot, mida edasi uurida. Mõned teemad lükkasid ümber minu senised (eel)arvamused ja aitasid kaasa uute hoiakute kujundamisele.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?
Korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.

Mis on tähtajad?
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
RF kohal kordussoorituse tegemine on tasuta.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
OF kohal kordussoorituse tegemine on tasuline, mis on 20€.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist..
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:
a.tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Millised on tähtajad?
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva (vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

x = 28 EAP (9 koodi eelviimane number)
y = 26 EAP (7 koodi viimane number)
28 + 26 = 54 EAP
Kui kogud I semestril 28 EAP ja II semestril 26 EAP, ei teki õppemaksu arvet, sest oled kumulatiivselt täitnud õppekava täies mahus.