User:Preinuma

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Piret Reinumägi
Esitamise kuupäev: 07. november 2014

Essee

Eriala tutvustuse aine esimene loeng oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline.

Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks.

Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.

Meeldiv üllatus neljandas loengus oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem.

Viiendas loengus külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.

Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud.

Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus.

Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka.

Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.

Mis on tähtajad?

Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.[4]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]

Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]

Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]

Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]

Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami v arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X 22 y 24 I semester maksab 5EAP 5x50=250 II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.