User:Anguyent

Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö

Autor: Anne-Ly Nguyen Thien

Esitamise kuupäev: 7. november 2014

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine eesmärk oli meid kurssi viia õppimise bürokraatliku poolega. Selleks tutvustatakse meile nii häid õppimisstrateegiaid kui ka külalisesinejaid kes käisid oma kogemusi jagamas. See on paljulubav algus, kui planeeritakse õnnestumist ja see sisestab minusse optimismi tehtud kooli- ja erialavaliku osas. Kuidas aga teada, et olen tööturuks valmis ja mis selleks on vaja teha? Mis mind ees ootab?

Esimeses loengus olid esinejateks Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Lähemalt räägiti õppekorraldusest, täpsustati ainepunktidega seonduvat ning mis juhul tuleb nende eest maksta ning kui palju. Loengust jäi mulle meelde soovitus, et kui juba on või mingil hetkel peaks tekkima mõte jätkata õpinguid magistratuuris, siis võiks uurida ette mis õppekavale on plaanis minna ning vastavalt sellele valida juba praeguses õppes olles valikaineid mis sellele vastavad, et omandada eelnevaid pädevusi. Räägiti tagasiside andmisest ning veelgi rohkem sai minu jaoks selgeks, kui oluline on tagasiside andmine. Sain veel enam kinnitust sellele, et tagasisidet on mõtet anda, sest õpilasi võetakse kuulda ning kui soovitused muudatusteks on mõistlikud siis neid muudatusi ka tehakse.

Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest, sellesse suhtumisest. Kuna enam-vähem sama loengut olin ka eelnevalt kuulnud/vaadanud, siis midagi uut sealt väga teada ei saanud. Kuid loengust jäi meelde soovitus, et kui miski on arusaamatu või ei huvita, siis loe, õpi ja tutvu selle teemaga lähemalt ning tee see enda jaoks huvitavaks, ja tegele valdkonnaga ka väljaspool kooli.

Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits robootika klubist ja häkkimisest. Minu jaoks oli uueks teadmiseks see et häkkimine ei tähenda tingimata süsteemi sisse murdmist vaid võib ka tähendada süsteemi, elektroonika, tehnika sügavuti tundma õppimist. Mulle meeldib see et palju soovitatakse proovida ja võtta osa erinevatest klubidest, et end arendada ja leida ehk enda jaoks see mis huvitab ning seeläbi teha midagi põnevat, õppida ja saavutada mingi eesmärk. Samuti on huvitav teha seda mis sulle meeldib teha ja eriti kui sa leiad endale uusi sõpru kellega koos seda teha ja saad nendega koos saavutada soovitud eesmärke. Kuulates neid loenguid, tekib ka endal tahtmine võtta osa näiteks robootika klubist, kuid paraku ei saa seda aja puuduse tõttu teha. Huvitav oli ka kuulata Eesti Kunstiakadeemia ja IT kolledži õpilaste koostööprojektidest ning kuulda/näha mida kõike on võimalik teostada, kui selleks vaid tahtmist on.

Neljandas loengus oli esinejaks Janika Liiv, kes on töötab ettevõttes Toggl veebirakenduste arendajana. Kuna ta tegi juttu sellest kuida sattus IT kolledžisse õppima, siis oli huvitav kuulda, et kuna ta muudesse koolidesse sisse ei saanud siis eriala, mis oli tema jaoks algselt täiesti võõras osutus siiski selleks, mis talle sobis ja meeldib. Mulle meeldis ka Janika võrdlus programmeerimise ja loovkirjutamise vahel, selle näite puhul filmi stsenaariumi näol. Sarnaselt stsenaariumile kirjutad sa ka oma programmi, sa mõtled kõik osad läbi, leiad loo mõtte ja hakkad lugu edasi viima (funktsionaalsustega). Huvitav oli kuulda ka erinevatest töötubadest, mida korraldatakse naistele, et naisi rohkem programmeerima meelitada suurendades seeläbi naiste osakaalu programmeerimis valdkonnas.

Viiendas loengus oli esinejaks Carolyn Fischer, kes töötab Skypes süsteemiadministraatorina. Loengut kuulates tekitas minust pisut ebamugavust see, et esineja end mugavalt ei tundnud. Antud loengu üldmulje oli üsna aeglane ning rahulik. Kuna elus võib igasuguseid muutusi ette tulla, siis võib inimene väga erinevate tööde peale sattuda, aga uued kogemused on alati kasuks ning neid saab elu jooksul ära kasutada. Esineja jutust jäid mul meelde paar asja mida leian et peaksin edaspidi ka meeles pidama. Esiteks - tööjuures keskendutakse kitsamale valdkonnale kui koolis ja seetõttu ei nähta enam väga suurt üldpilti. Teiseks - tuleb luua uusi sidemeid ja kontakte, nii koolis kui ka läbi elu, sest need sidemed võivad aidata sul leida uusi töökohti või olla mingil muul moel abiks/kasuks. Kolmandaks - inimesel peab elus olema unisused, et oleks olemas siht mille poole pürgida, sest kui sul pole mitte millegi poole püüelda siis mille nimel sa elad? Sihikindlus viib sihile ja kui sa midagi tahad, selle nimel vaeva näed ja ei loobu, siis sa ka saavutad, mida soovid saavutada. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et oma unistuste poole tuleb püüelda ja mitte alla anda, see tekitas minus soovi seada endale konkreetsed sihid ja nende poole püüelda.

Kuuendas loengus oli esinejaks Kristjan Karmo. Loengus oli juttu tarkvara testimisest ja sellest kui oluline see tegelikult on. Olen teadlik sellest, et kui arendatakse tarkvara, siis on seda vaja ka testida, kuid ma ei teadnud kui kalliks võib minna maksma mõni väike viga, mis testimise käigus välja ei tule. odavam on parandada võimalikult vara avastatud vigu, kui neid mis hiljem avastatakse. Koodi faasis avastatud vead on võimalik koodis ümber teha, kui aga avastatakse vead hiljem live-s, siis on tõenäoline et peab peale koodi ka muudes faasides tööd ümber tegema. Kõige parem on tarkvara pidevalt arenduse käigus testida, mitte jätta seda lõppfaasiks. Hea tarkvara testija suudab leida vigu väga kiiresti. Loengu käigus sain teada ka et testimine ei ole töö, mida saad ükskõik kellele ette anda, sest igaüks ei saa sellega hakkama vajalikul tasemel. Kui ma enne loengut arvasin, et testija töö ei ole nii väga raske, siis peale loengut arvasin ma teisiti, esiteks juba see, et ta peab oskama vigu leida, teiseks aga see, et tihtipeale on testija see keda süüdistatakse tarkvara katki tegemises, kui tegelt oli tarkvara juba varasemalt vigaselt kirjutatud ja testija lihtsalt leidis vea üles.

Seitsmendas loengus rääkis Andres Septer IT tööturust. See loeng andis vägagi palju teadmisi juurde IT tööturu kohta, selle kohta kuidas toimib töö suur- ja väikefirmades. Esineja poolt räägitud jutust sain teada, et ei saa tegeleda ainult ühe kindla/kitsa asjaga, peab teadma rohkem ja laiemalt sellest, kuidas asjad töötavad. Kui sul on olemas tugev aluspõhi ja sisulised teadmised, siis on ülejäänud lihtne. Suurtes firmades ei panda tähele, kas inimene teeb oma tööd või mitte, võib tekkita olukord et ta ei tee midagi ja saab selle eest palka. Sain teada ka, et Eestis ei toimi väga firmasisene edasi liikumine ametipostidel, kui tahad edasi liikuda, siis pead enamasti töökohta vahetama. Väikestes firmades erinevalt suurfirmadest pead sa teadma kõigest midagi ja kunagi ei ole neil aega teha tööd korralikult, aga alati on aega parandada. Kui ma aga tahaks midagi reaalselt teha, siis peaks leidma tööd start-up'is. Veel üks minu jaoks huvi pakkuv koht oli see, et kui tahad luua toote, mis oleks turul konkureeriv, siis ei pea olema täiesti selge mida tegema hakkad ja mida müüma hakkad vaid kuidas sa seda müüma hakkad, sest konkureerivaid tooteid on raskem müüa kui unikaalseid ja uusi, mis end ise müüvad. Üheks õpetlikuks teemaks oli ka see, et tuleb olla enesekindel ja end müüa osata, sest ühel hetkel võid ebakindluse pärast kaotada palganumbris. See loeng oli minu jaoks üks huvipakkuvamaid, sest sain teada väga palju IT tööturu kohta ja olen nüüd teadlikum tulevikus tööga seotud otsusi tehes.

Kaheksandas loengus rääkis Elar Lang Clarified Security'st suhtumisest (õppe)töösse ja veebirakenduste turvalisusest. Selles loengus oli väga suur rõhk õppimisel ja sellele, et õppimisele peab pühenduma ja peab olema motiveeritud ning omama tahtmist õppida. Sest seni kui inimene tahab õppida, saavutab ta ka tulemuse. Juttu oli ka sellest millist töötajat otsitakse ja ma olin üsna üllatunud selle peale, et hetke oskused ei pruugigi olla nii tähtsad kui seda on näiteks suhtumine. Sest kui tööandja näeb et sa oled inimene kes tahab kuskile jõuda, tead kus sa tahad olla aasta pärast, ja sul on omadused mis seda kõike soodustavad, siis eelistab ta sind spetsialistile, kes oskab, aga keda ei saa usaldada. Töötada ei saa nii et suhtud töösse vastavalt sellele, kui suur su palk on. Esmalt peab olema õige suhtumine ja tahtmine ja siis vastavalt sellele tuleb ka palk. Oluline õppetund oli ka see, et kool ei tee sinust spetsialisti, sa ei käi selleks koolis, kool annab sulle teemad ja kui sa tahad saada spetsialistiks, siis sa hakkad neid teemasid ise õppima, nendega tegelema ja lähemalt tutvuma. Räägiti ka teemast, mida ma kunagi sellise vaatenurga alt ise vaadanud polnud, et meid ümbritsevad inimesed on meie kriitikud ja soovitajad. Kõik inimesed kes meid ümbritsevad ja näevad kuidas me õppetöösse suhtume, võivad ühel päeval läbi oma tuttavate tuttavate juhtuda kas meie soovitajateks või kriitikuteks, ja seetõttu tuleks suhtuda õppetöösse kohusetundlikult. Sest kes ikka tahaks, et ühel päeval läheks mineviku laiskus maksma töökoha. Loengus räägiti ka veebirakenduste turvalisusest ja üks asi mis mulle nüüd väge heade põhjenduste/näidete tõttu meelde jäi oli see, et igal pool peaks kasutama erinevat unikaalset parooli. Oli juttu ka privaatsusest, mida nagu teada tänapäeva maailmas enam pole, kõik mis sa internetti paned, sinna see ka jääb, seega tuleb enne hoolikalt järele mõelda.

Kokkuvõttes olid kuulatud loengud väga kasulikud, nii praeguses hetkes arvesse võtmiseks kui ka edaspidises elus arvestamiseks. Iga loeng sisaldas mingeid õpetussõnu, mida peaks järgima, et olla see kes sa olla tahad ja saavutada seda, mida sa elult tahad.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õpilane kukub arvestusel läbi on tal kordusarvestuse sooritamiseks aega kaks semestrit (teise semestri punase joone päevani) pärast aine õppesemestri lõppu. Järelarvestuse järeltegemine lepitakse kokku õppejõuga, aine õppejõud määrab kordusarvestuse tähtaja kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (5.4.4) Järelarvestusele registreerimine toimub õppeinfosüsteemis (ÕIS), registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (5.2.8.2) Riigifinantseeritaval õppekohal õppijale on kordusarvestus tasuta, omafinantseeritaval õppekohal õppijale on kordusarvestus tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7)

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. (7.2.1) ... Kui üliõpilane deklareerib valikaineid üle ettenähtud mahu, kohustub ta õppekulusid osaliselt hüvitama, hüvitise suuruse kehtestab EIK nõukogu.(1.4.8) Üliõpilasel, kes lõpetab kooli nominaalajaga on õigus taotleda õppemaksu tagastust 2 EAP ulatuses, mis ületavad 180 EAPd. (3.1.8)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Sellele vastavalt tekib esimesel semestril võlgnevus 4 EAP eest ja teisel semestril 7 EAP eest, mis teeb kokku 11 EAPs ehk esitatava arve suurus on kokku 550€.