User:Gvali

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Germo Väli

Esitamise kuupäev: 7. november 2014

Essee

Minu arvates on "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" loengusarja näol tegemist hästi õnnestunud aine ja programmiga ning IT-vallas ebakindel või äsja õpinguid alustanud noor saab rohkem kui piisavalt informatsiooni ja motivatsiooni, et oma õpingutele pühenduda. Külalisesinejate valik oli parim osa aine juures ning muutis loengud huvitavaks ja motiveerivaks.

Olles varasemalt kõrgkoolis õppinud, siis esimene päevaõppe loeng väga huvitav ei olnud, kuid samas oli tegemist loenguga, mis andis piisava ülevaate IT-kolledži kodukorrast ning arvatavasti aitas juba ka vastused saada kodustele ülesannetele. Vastuste jaoks oli siiski vajalik õppekorralduse eeskirjast kontrollida ning viited leida.

Teises loengus rääkis Margus Ernits lühidalt õppuri eetikakoodeksist ning viitamisest. Loengu puhul meeldiski see, et algusest peale tudengeid hoiatatakse plagiarismi eest ning samas on see siiski minu ettevalmistus lõputöö vormistamiseks. Lisaks anti häid soovitusi kuidas loengutest maksimaalset kasu lõigata st. võimaluse korral alati õppejõududelt küsida ning mitte lubada loengutempol liiga kiireks muutuda. Minu varasemates õpingutes olen selliseid vigu küll teinud, kus ei küsinud õigel ajal ning hiljem kodus pusides läks rohkem aega lahenduseni jõudmiseks kui oleks läinud siis, kui oleksin õigel ajal küsinud.

Kolmas loeng andis kiire ülevaate lisaks õppetööle muudest klubidest (robootika ja Linux) ja võimalustest, mis ITK-s toimivad. Väga meeldis loengu puhul see, et kutsuti ja julgustati inimesi liituma isegi siis kui nad ei oska veel midagi või mitte nii hästi kui inimene ise tahaks. Eesmärk robootika klubis on siiski õppida "häkkima" ning samaaegselt teha ka midagi lõbusat. Kindlasti on vajalik inimeste õigeaegne julgustamine, sest esimesed hetked uues koolis on kõige raskemad - infot on liiga palju, tempo on päris kiire. Robootika klubi kindlasti motiveerib inimesi erialaga rohkem tegelema ning samas aitab inimestel ka üksteist tundma õppida.

Neljas loeng oli juba teistsugune loeng, kui eelnevad. Janika rääkis enda kogemustest ja teekonnast, kuidas ta arendajaks sai ning kindlasti motiveeris ta ka selliseid tudengeid, kes pole varem IT-ga kokku puutunud. Inimesena jättis kõneleja väga positiivse ja avatud mulje, kuid samas mainis ettekandes ka väga raskeid teemasid nagu programmeerija depressioon ja eesmärgid. Slaidide puhul meeldis väga võrdlus filmidega ning paralleelide tõmbamine hea stsenaariumi ja hea programmikoodi vahel.

Viindas loengus oli esinejaks natuke teistsugune inimene kui Janika. Teistsugune siis selles mõttes, et Carolyn oli infotehnoloogiaga enne õpinguid ITKs rohkem kokku puutunud ning ITKs ehk mitte nii juhuslikult. Ka ettekanne oli see-eest rohkem tehnilisem (sõltuvalt kuulajast kas siis huvitavam või vähem huvitav) ning ta ei esitanud materjali niivõrd läbi fun-prisma vaid läbi detailide ja raskemini seeditava info. Ka tema julgustas tegelema erialaga rohkem kui 8h päevas ning igal võimalusel uurima ja avastama (reedeõhtune Linuxi installeerimine läheb avastamise alla).

Kuues loeng oli loogiline jätk eelmistele esinejatele. Kui igasugune IT lahendus saab alguse arendajatest (arendamisest), töös hoidmine ja haldamine administraatoritest (administreerimisest) siis arendusjärgus või vahendusjärgus administreerijatele on väga oluline roll testijatel. Pole ju võimalik, et arendaja annab adminstraatorile toote, mis tegelikult ei tööta või mis mingites tingimustes ei tööta. Varasematest loengutest on kõrvu jäänud, et testimisega ei peaks tegelema ainult arendaja, sest viimane ei pruugi kõiki situatsioone suuta läbi mängida. Kristjani ettekanne oli minu jaoks isegi rohkem nauditav kui varasemad ettekanded - palju oli kasulikke detaile ja huvitavat infot. Õnneks kutsumust arendamise suunas see ei muuda.

Seitsmes loeng oli huvitav kokkuvõte IT-tööturul toimuvast. Kuulajana on kahju, et Andresel ettekandes slaide ei olnud, sest loengus kuuldud infot saaks väga hästi kastidesse paigutada ning teksti kõrvale ka slaide kuvada. Minul aitaksid slaidid kokkuvõttet või loengus käsitletut paremini meeles pidada ja meelde tuletada. Huvitav mõttekäik loengust, mis meelde jäi, on see, et avalikud tööpakkumised on pigem "parimatest" järele jäänud raasukesed. Loomulikult tipptasemel spetsialisti on raske Eestis CV-online'st vms keskkonnast leida, samas ei saa ju loota, et mõni selline (tipp)spetsialist kohe senise töö jätab, sest kellegi tuttaval või tuttava tuttaval on sellist inimest vaja. Meie tööturg on tõesti väike võrreldes muude riikidega, aga seda enam peab mainet hoidma. Samas, skeptsism sai süstitud ning järgmine kord mõnd IT-alast töökuulutust nähes hakkan mõtlema, et mis see konks on.

Kaheksas loeng oli väga hariv turvalisuse osas ning eriti meeldiski see osa, mis puudutas inimeste käitumist veebis. Loomulikult käisid loengus kuuldud kriitikanooled ka minu kohta ning loengu lõppedes leidsin saidi , millega kontrollides avastasin, et minu kasutatav parool on murtav tavaarvutil 412 aastaga. Ühe tavalise tähemärgi lisamisega tõuseks näitaja 25 tuhandeni, keerulise tähemärgi lisamisel aga 631 000 aastani. Mingis mõttes on kahju, et soovitusi turvaliseks käitumiseks rohkem ei jäetud - erinevates portaalides erinevad paroolid on hea soovitus, kuid kui neid veebisaite on palju siis kuidas oleks õige käituda?

Kokkuvõtvalt olen väga rahul loenguvoorudega ning sealt saadud infoga. Esinejate valik oli hea, igal ühel neist oli rääkida midagi uut ja huvitavat kui varasem esineja. Lühidalt öeldes, esinejad täiendasid üksteist. Kui loenguvoorude alguses räägiti üldiselt õppimisest ITK-s siis läbi külalisesinejate puudutati erinevaid IT valdkondi - arendamine, haldamine, testimine ning sealt edasi siis tööturg ja turvalisus, mis ju meid kõiki puudutab sõltumata valdkonndast. Kõikidel esinejatel oli ka ühiseid teemasid, mida välja toodi - kõik nad rõhutasid, et said enda õpingutest kasu ning et tööd tuleb alati teha kui tahta kuhugi jõuda. Arvatavasti ei ole meist keegi lihtsalt paberi jahil, vaid tahaksime kõik ka maksimaalset kasu enda õpingutest saada. Esinejate põhjal võib ju öelda, et lihtsalt paberiga pole IT-alal midagi teha.

Ülesanded

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus:

Eksamit on pärast läbi kukkumist võimalik järgi teha veel 2 korda (3 korda võib eksamit sooritada) kahe semestri jooksul pärast aine õpetamise semestri lõppu .

Registreerimine toimub ÕISis või õppeosakonnas, kui soovin korduseksamit sooritada akadeemilisel puhkusel olles.

Tähtajad on vähemalt 2 päeva ette registreerimist korduseksamile .

Riigi finantseeritaval õppekohal ei ole korduseksam tasuline, kuid tasulisel õppekohal kehtestatakse hind rektori käskkirjaga ning arve kuvatakse ÕISis

Küsimus 1

Kood:******90

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus:

Õppekava vahetamiseks tuleb mul hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva viia EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana soovin taotleda .

Deklareeritud, kui tegemata jäänud valikained kolledži lõpetamist ei sega. Kolledži lõpetamiseks tuleb mul sooritada kohustuslikke ja valikaineid õppekavas ettenähtud mahus .

Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, pean arvestama, et lõpetades nominaalajaga on mul õigus taotleda õppemaksu tagastamist kuni 2EAP ulatuses nende ainepunktide eest, mis ületavad õppekava mahtu .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus:

Kood:******90, X=28, Y=19.

Kui mul on esimese semestriga kogutud 28EAP ja teise semestriga 19EAP, siis kokku olen õppeaasta jooksul kogunud 47EAP. Õppeaasta jooksul tuleb aga koguda vähemalt 54EAP ehk tekkiv õppevõlgnevus on 7EAP. Vastavalt hetkel kehtivale hinnakirjale on 1EAP=50EUR ehk mulle esitatav arve on 350 EUR.