User:Sveikola: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Sveikola (talk | contribs)
Sveikola (talk | contribs)
Line 39: Line 39:
<br>
<br>
<br>
<br>
Aine esimeses, tutvustavas loengus räägiti elust IT Kolledžis ja üldisest õppekorraldusest. Inga Vau tutvustas õppekorralduse eeskirja ning seletas, miks on tähtis tudengil see endale selgeks teha või vähemasti läbi lugeda. Lisaks tutvustas ta tudengitele, kuidas kõrghariduskoolis asjad käivad, mis on akadeemiline kalender, mida tähendab deklareerimine, mis on koormused ja kui palju keegi midagi täpselt tegema peab. Margus Ernits tutvustas aine sisu ning erinevaid võimalusi õppetöövälisteks tegevusteks IT Kolledžis. Merle Varendi rääkis tagasiside andmise võimalustest ja seletas, miks tagasiside andmine oluline on ning milline tagasiside on väärtuslik. Peale selle rääkis ta lahti stipendiumite informatsiooni. Loengus esines põgusalt ka haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas e-õppe lahendusi. Minu hinnangul oli tegemist kasuliku loenguga nii esimest korda kõrgharidust omandama hakkavale üliõpilasele kui ka varasemalt juba mõne kõrghariduse omandanule, sest kõrghariduskooliti on reeglid erinevad (kui võrdlen näiteks TTÜ-s õppimise ajaga) ja alati tasub "kodukord" igaks juhuks üle korrata.
Aine esimeses, tutvustavas loengus räägiti elust IT Kolledžis ja üldisest õppekorraldusest. Inga Vau tutvustas õppekorralduse eeskirja ning seletas, miks on tähtis tudengil see endale selgeks teha või vähemasti läbi lugeda. Lisaks tutvustas ta tudengitele, kuidas kõrghariduskoolis asjad käivad, mis on akadeemiline kalender, mida tähendab deklareerimine, mis on koormused ja kui palju keegi midagi täpselt tegema peab. Margus Ernits tutvustas aine sisu ning erinevaid võimalusi õppetöövälisteks tegevusteks IT Kolledžis. Merle Varendi rääkis tagasiside andmise võimalustest ja seletas, miks tagasiside andmine oluline on ning milline tagasiside on väärtuslik. Peale selle rääkis ta lahti stipendiumite informatsiooni. Loengus esines põgusalt ka haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas e-õppe lahendusi. Minu hinnangul oli tegemist kasuliku loenguga nii esimest korda kõrgharidust omandama hakkavale üliõpilasele kui ka varasemalt juba mõne kõrghariduse omandanule, sest kõrghariduskooliti on reeglid erinevad (kui võrdlen näiteks TTÜ-s õppimise ajaga) ja alati tasub "kodukord" igaks juhuks üle korrata. (Vau, Ernits, Varendi, 2014)
<br>
<br>



Revision as of 22:47, 7 January 2015

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Simo Veikolainen (DK13)
Esitamise kuupäev: -. november 2014

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (5.4., IT Kolledž, 2014-1). Järelarvestus lepitakse kokku õppejõuga ning sinna registreerutakse ÕISis (5.2., IT Kolledž, 2014-1). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga (5.4., IT Kolledž, 2014-1). Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on järelarvestus tasuta, ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Omafinantseeritaval (OF) õppekohal on kordussoorituse tasu 20 €. (9., IT Kolledž, 2014-2)

Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal: tervislikel põhjustel (kuni 2a), aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1a) ning lapse hooldamiseks (kuni lapse 3a saamiseni). Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Maksimaalne puhkuse aeg on lapse hooldamiseks antud puhkus, mis võib kesta kuni 3 aastat. Akadeemilise puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks, ja täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega (6.1., IT Kolledž, 2014-1). Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus. (11., IT Kolledž, 2014-2)

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada kokku (27 EAP - 23 EAP =) 4 EAP + (27 EAP - 24 EAP =) 3 EAP = 7 EAP ulatuses. Esitatava arve suurus on (7 EAP * 50 € =) 350 €. (IT Kolledž, 2014-3)

Essee

Olulised aspektid
Oma arvamus
Viitamine

Aine esimeses, tutvustavas loengus räägiti elust IT Kolledžis ja üldisest õppekorraldusest. Inga Vau tutvustas õppekorralduse eeskirja ning seletas, miks on tähtis tudengil see endale selgeks teha või vähemasti läbi lugeda. Lisaks tutvustas ta tudengitele, kuidas kõrghariduskoolis asjad käivad, mis on akadeemiline kalender, mida tähendab deklareerimine, mis on koormused ja kui palju keegi midagi täpselt tegema peab. Margus Ernits tutvustas aine sisu ning erinevaid võimalusi õppetöövälisteks tegevusteks IT Kolledžis. Merle Varendi rääkis tagasiside andmise võimalustest ja seletas, miks tagasiside andmine oluline on ning milline tagasiside on väärtuslik. Peale selle rääkis ta lahti stipendiumite informatsiooni. Loengus esines põgusalt ka haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas e-õppe lahendusi. Minu hinnangul oli tegemist kasuliku loenguga nii esimest korda kõrgharidust omandama hakkavale üliõpilasele kui ka varasemalt juba mõne kõrghariduse omandanule, sest kõrghariduskooliti on reeglid erinevad (kui võrdlen näiteks TTÜ-s õppimise ajaga) ja alati tasub "kodukord" igaks juhuks üle korrata. (Vau, Ernits, Varendi, 2014)

Viited

1. IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri. Tallinn: IT Kolledž, 10.09.2014
2. IT Kolledž Vastused korduma kippuvatele küsimustele. Tallinn: IT Kolledž, 06.11.2014
3. IT Kolledž Finantsinfo. Tallinn: IT Kolledž, 06.11.2014
4. Vau I., Ernits, M., Varendi M. Õppekorraldus ja sisekord. Tallinn: IT Kolledž, 27.08.2014
5. Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Tallinn: IT Kolledž, 04.09.2014
6. Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Tallinn: IT Kolledž, 11.09.2014
7. Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Tallinn: IT Kolledž, 18.09.2014
8. Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Tallinn: IT Kolledž, 25.09.2014
9. Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Tallinn: IT Kolledž, 02.10.2014
10. Septer, A. IT tööturust. Tallinn: IT Kolledž, 09.10.2014
11. Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Tallinn: IT Kolledž, 16.10.2014