User:Ttilk

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Taavi Tilk
Esitatud: xx. oktoober, 2015

Essee

IT Kolledži "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" kaugõppeaine raames osalesin peaasjalikult interneti vahendusel loengutesarjas, mille peamiseks eesmärgiks oli tutvustada IT Kolledžit ja IT valdkondasid, kaasates lektoriteks oma valdkonna spetsialiste. Annan alljärgnevalt lühikese ülevaate toimunud loengusarjadel - kirjeldades minu jaoks olulisemat ja tuues välja mõne mõttetera.

Loengus "IT projektide juhtimine" tutvustas endine IT Kolledži vilistlane Tiina Seeman läbi enda kogemuse projektijuhtimise põhipunkte. Kirjeldades läbi näidete Eesti Energias, EMT-s, TeliaSoneras,Bang & Olufsen ja Zave Media projektijuhtimist ja nendes esinenud probleeme. Samuti võttis üldisemalt kokku projektijuhtimise läbikukumispõhjused. Eriti huvitav oli käsitlus projekti vaatlemine läbi püramiidskeemi. Kus aeg, raha ja skoop on alati üksteisega ühendatud ja omavahelises sõltuvuses. Mida omakoda kallutab pühendumus ja kvaliteet. Nende tingimuste olemasolu ja vastavust tegelikkusele võin enda kogemuslikult kinnitada. Kindlasti tuleb projekti juhtimisel erilist tähelepanu pöörata tähtaegadele. Heaks soovituseks siinkohal oli "tähtaegasi tuleks ka tagantpoolt ettepoole planeerida".

Loengus "Õppimisest" kumas läbi sarnane mõttetera Tiina Seemani ettekandega, et planeeri, planeeri, planeeri. Sea endale vahe eesmärgid, mõõda nende tulemusi - ainult nii on reaalselt võimalik oma eesmärgid vallutada. Kuna antud teema langeb väga tugevalt projektijuhtimisega kokku, sest projektijuhina oledki sina see, kes vastutab projekti positiivse tulemuse eest, mille edu saavutab dissipliin, vahe eesmärgid ja õige suhtumine. Kindlasti on soovitav järgida nii õppetöös, kui ka enda elus mõtete: "alusta kohe ja ära karda eksida"

Loengus "Millega tegeleb süsteemihaldur" kahjuks oli raske infot omandada, et saada ülevaadet antud valdkonnast. Lektoriks oli monotoolse ja spetsiifiliste sõnavaraga tipp spetsialistiga ja loenguslaidid kahjuks puudusid. Õnneks jäi loengust nii mõndagi soovitusi ja reegleid kumama, millele tuleb tähelepanu pöörata ja mida kindlasti jälgida. Näiteks valdkond aina automatiseeritum - st tänapäeval ei ole käsitsi tegevust. Kõike automatiseeritakse ja lahendatakse skriptidega, kirjutatakse 1 probleem lahendatakse kriptiga 100 arvutil korraga. Ja NB! soovitus "Ärge toppige oma nina kliendi andmesse."

Ma ei tea, kas Kert Suvi loeng tundus seetõttu huvitavam, kuna ma vaatasin videoloengut kohe peale Taavi loengut või minu hiljutine Raadio1 saate "Restart" kuulamine, kus käsitleti eestlaste edulugu testimise vallas aga huvitama pani loeng valdkonnast küll. Kuna olin kuulnud, et testimine võiks anda hea ülevaate IT spsteemide arendusest, siis seda osati lektor ka kinnitas. Sest alati tuleb lahendada paradoksaalne võistlemine, kes jääb peale arendaja oma puhta koodiga või testija leitud vigadega. Testimise suurimaks väljakutseks saab alati teistija pädevus mõista testitavat süsteemi ja tema kitsas kohti, mis omakoda tähendab "out of box" mõtlemist ja kavalust. Nii nagu igal valdkonnal on ka testimisel võimalik lõputu spetsialiseerumine, alates "Tester Foundation Level" ja lõpetades nt "Advanced Level Technical Test Analyst" tesitaja pädevusega. Mõtteteraks tuleks kindlasti lugeda: "Alati on odavam testida, kui releesi käigus vead avastada ja suurosa koodist ümber kirjutada"

Väge meelidva ja silmiavava esitluse andis Targo Tennisberg. Loengu peateemaks oli küll "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda", kuid antud info ja näited võib peaaegu üks-ühele päriselu ettevõtlusesse üle kanda. Suurepäraselt esitles IT maailmas valitsevat päriselu infoüleküllust (sama igal teisel alal), kus meil puudub võimalus lõpliku ülevaadet kogu informatsioonist saada. Jooksvalt mindi üle ettevõtte riskide peal, näidates viktoriiniga, tahame või ei taha, lõpuni ei suuda keegi kõiki riske teada ja neid hallata. Seejures tehes puust ja punasest selgeks, et töötajad on ettevõtte talad, kes peavad ettevõtlus reeglitega kaasaskäima - st alati tuleb arvestada ettevõtte ärilise poolega. Läbi visiooni prooviti visioneerida ka tuleviku trende, kuid nendele pühendumine on sama ebapraktiline, kui tegeleda kogu info kokkukogumisega, et langetada õige otsus.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kordussooritused võib teha aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädala kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kokkulepped eksami tegemise aja suhtes tuleb teha õppejõuga ja registreerida ÕISis. Tähtaeg järeleksamiks registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Järeleksami hind REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Tingimused
- üliõpilane on immatrikuleeritud IT Kolledžisse;
- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Minimaalne punktide arv on õppeaasta jooksul summaareslt 60 EAP

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/

Toetuse suurus arvutatatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta perekonna keskmine sissetuleku tulumaksuga maksustatava tulu alusel

Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta	Õppetoetuse suurus
kuni 74,75 eurot	220 eurot
74,76–149,50 eurot	135 eurot
149,51–329 eurot	75 euro