User:Nvoropaj: Difference between revisions
| Line 7: | Line 7: | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493?ec=true] Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" 25. septembri loengusalvestus</ref> sai sisuliselt teada, kuidas vastav aine toimib. Kiirelt räägiti üle õppekorraldus ning sisekord, mille kohta tuli hiljem ise lähemalt lugeda IT kolledži kodulehelt. Lähemalt tehti juttu ka õppetöövälistest tegevustest – nt robootikaring, Pythoni programmeerimisklubi, üliõppilasesindus jt. Ning mis peamine – kuidas ainest läbi saada (analüüsiv essee ning küsimused õppekorralduse kohta). | |||
Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36] Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. septembri salvestus </ref> rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Tal endal on nii IT projektide kui ka ärijuhtimises aastatepikkune kogemus, mistõttu oli ettekanne üsna põhjalik ning tänu lihtsatele näidetele ka arusaadav. Loengus räägiti sellest, mis on projekt üldiselt, millega selle alustamisel ning läbiviimisel arvestada tuleb ning millised võiksid olla ootused. Leian, et üsna mitmed punktid, mille ta välja tõi, on võib-olla kõrvalseisjatele ilmselged, kuid mis projekti juhtimisel paraku ununeda võivad. Üheks selliseks punktiks oli tõik, et projekti luuakse kliendi jaoks ning seetõttu tuleb kliendi soov ning vaatepunkt enda jaoks võimalikult selgeks teha. Rangelt soovituslik on ka kliendiga aeg-ajalt kontaktis olla, et projekti progress läbi rääkida ning kuulata ära kliendi võimalikud pretensioonid või uued ideed. Kogu projekt toetub suuresti justnimelt selle juhile, sest tema ülesanne on jälgida projekti õnnestumist, aidata ning motiveerida inimesi, kes selle tegemisele kaasa aitavad, rääkida läbi erinevate osapooltega, et kõik saaksid asjadest samamoodi aru. IT projektide juhtimine ei ole kindlasti kõige lihtsam töö, ent hea väljakutse inimesele, kes soovib midagi ära teha ning ei pelga väljakutseid. | |||
Kolmas loeng <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true] Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. septembri salvestus </ref> on arvatavasti värsketele tudengitele kõige õpetlikum ning vajalikum. Külalislektor Elar Lang seletab oma koolitee näitel ära, miks on ülikool vajalik ning kuidas sellest viimast võtta. Ta märgib ära, et algus võibki raske olla, kuid endale tuleks selgeks teha, miks sa kooli tulid ning mida sa sellega saavutada soovid. Kõige olulisem punkt on see, et koolis õpitakse õppima. Õppimine on oskus, mida tuleb terve elu jooksul praktiseerida. Kõige enam puututakse sellega kokku just koolis ning tööl. Veel üks tähtis punkt, mille külalislektor välja toob, on see, et oma aega tuleb osata planeerida. Sellega hoitakse ära kohustuste kuhjumine ning ajapuudus, mis kõige enam edukust ning motivatsiooni alla viib. Soovitav on aga juba alguses leida enda jaoks inimesed, kellega koos õppida/töötada, et areneks tiimitöö oskus ning suure tõenäosusega on probleemide lahendamisel siiski mitu pead parem kui üks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et loeng oli hästi üles ehitatud ning tõesti tekitas motivatsiooni koolis edukas olla ning võimalikult efektiivselt oma teadmistepagasit täiendada, et tulevikus tööturul hästi läheks. | |||
Kuulates neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true] Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. septembri salvestus </ref> võrdlust süsteemiadministraatorite tööst varajasemal ajal ning tänapäeval, tulevad välja kindlad jooned, mis aja jooksul on arenenud ning paremaks läinud. See omakorda paneb tundma kergendust, et meie generatsioon ei pea enam nii palju aea kulutama töö peale, mida võiks kordades kiiremini ära teha. Tänapäeval ei kujuta enam väga ette, et üks inimene peab kõik ise ära tegema. Tundub olevat loogiline, et ülesanded on ära jaotatud tiimis, kus on oma ala spetsialistid, et protsess oleks efektiivsem ja kiirem. Sellele annavad muidugi oma osa ka erinevad süsteemid ja programmid. Siiski, mõnevõrra on süsteemiadministraatori ülesanded ka laienenud – üha tähtsamaks oskuseks on kujunenud programmeerimine. Teada peensusteni, kuidas üks või teine süsteem toimib, ning selle toimimise eest vastutada võib esialgu tunduda keeruline ning stressirohke ülesanne. Aga nagu loengus sai mainitud – ajaga ning teadmiste suurenemisega läheb ülesanne kergemaks. | |||
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true] Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. septembri salvestus </ref> tuli juttu testijatest. Arvestades, et testijaid on nii vähe, võiks eeldada, et nende järele on turul suur puudujääk ning seetõttu oleks testijaks õppimine loogiline käik. Samas, kuna vastava valdkonna õppimisvõimalused on praegusel hetkel üsna kasinad, seletab see ka testijate väikest arvu. Kõige parem viis saada oma oskustele mingi tõend on praegusel juhul sertifikaadid. Iseenesest tundub palk aga igati konkurentsivõimeline ning ka testimise valdkond piisavalt lai, et potentsiaalsetes testijates huvi äratada. | |||
Kuues loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true] Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoobri salvestus </ref> – kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda? Sellele küsimusele otseselt mingit ühest vastust ei ole. Ühelt poolt tuleks probleemidega tegeleda tiimides, samas tähendaks liiga paljude inimeste projekti kaasamine suuremat võimalikku segadust. Teisalt peab tegelema väga paljude probleemidega, ent koolis ei pruugi sa kõiki teadmisi/oskusi omandada ning pahatihti ei pruugi ka ametijuhendis kõiki ülesandeid kirjas olla. Projektijuhtide, aga ka programmeerijate juures on oluline analüüsivõime, võime näha potentsiaalseid probleeme ette. Suureks plussiks on aga niiöelda „kastist välja mõtlemine“– valmisolek teha asju, mis ei ole ametikirjelduses kirjas – ning omavaheline kommunikatsioon. Kuigi soovitusi võib anda mitmeid, leian, et kõige paremaks õpetajaks jääb siiski kogemus, mis saadakse reaalsete olukordade läbielamise kaudu. Siiski tuleks meeles pidada, et pidevalt oma oskusi täendaval tiimimängijal läheb tööturul paremini. | |||
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true] Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoobri salvestus</ref> räägiti eraettevõtlusest. Eraettevõtlus ei ole kergete killast, kuna probleeme ja ülesandeid on palju, samas aega või resurssi nendega tegelemiseks küllaltki vähe. Ka siinkohal rõhutati, et meeskond on tähtis ning inimesed, kes sinna kuuluvad, tuleb eelnevalt hoolikalt välja valida. Ent isegi olles ümbritsetud heast tiimist, tuleb ise väga palju pingutada. Mõnes mõttes on muidugi hea, kui oled oma aja peremees ning teed seda, mida sulle meeldib teha, kuid stressilevel on ettevõtjal hulga suurem kui palgatöölisel. Arvan, et see on ka põhjuseks, mis üldjuhul inimesed otsustavad kergema vastupanu teed minna ning kellegi alluvuses töötada, kuigi sel juhul ei pruugi töö enesele nii väga meeldida. Kui siiski otsutada ettevõtluse kasuks, tuleks olla kannatlik, entusiasmi täis ning vankumatu tahtejõuga. | |||
Viimasest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true] Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15. oktoobri salvestus </ref> sain teada, et olenemata sellest, mis on su toode, tuleb seda enne turule viimist põhjalikult analüüsida. Kõige parem oleks juba idee tekkimisel teha eelanalüüs, et mõista, kas antud ideel on üldse tulevikku või ei ole. Ning kui toode on juba turul, tuleks seda järjepidevalt edasi analüüsida, et edukust suurendada. Näiteks on nii mõnegi lihtsa nipiga võimalik oma toodete müüki kahtlustamatute klientide arvelt suurendada. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
Revision as of 14:58, 19 October 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Niina Voropajeva, rühm DK13
Esitamise kuupäev: 7. november 2015
Kood: ******00
Essee
Esimeses loengus [1] sai sisuliselt teada, kuidas vastav aine toimib. Kiirelt räägiti üle õppekorraldus ning sisekord, mille kohta tuli hiljem ise lähemalt lugeda IT kolledži kodulehelt. Lähemalt tehti juttu ka õppetöövälistest tegevustest – nt robootikaring, Pythoni programmeerimisklubi, üliõppilasesindus jt. Ning mis peamine – kuidas ainest läbi saada (analüüsiv essee ning küsimused õppekorralduse kohta).
Teises loengus [2] rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Tal endal on nii IT projektide kui ka ärijuhtimises aastatepikkune kogemus, mistõttu oli ettekanne üsna põhjalik ning tänu lihtsatele näidetele ka arusaadav. Loengus räägiti sellest, mis on projekt üldiselt, millega selle alustamisel ning läbiviimisel arvestada tuleb ning millised võiksid olla ootused. Leian, et üsna mitmed punktid, mille ta välja tõi, on võib-olla kõrvalseisjatele ilmselged, kuid mis projekti juhtimisel paraku ununeda võivad. Üheks selliseks punktiks oli tõik, et projekti luuakse kliendi jaoks ning seetõttu tuleb kliendi soov ning vaatepunkt enda jaoks võimalikult selgeks teha. Rangelt soovituslik on ka kliendiga aeg-ajalt kontaktis olla, et projekti progress läbi rääkida ning kuulata ära kliendi võimalikud pretensioonid või uued ideed. Kogu projekt toetub suuresti justnimelt selle juhile, sest tema ülesanne on jälgida projekti õnnestumist, aidata ning motiveerida inimesi, kes selle tegemisele kaasa aitavad, rääkida läbi erinevate osapooltega, et kõik saaksid asjadest samamoodi aru. IT projektide juhtimine ei ole kindlasti kõige lihtsam töö, ent hea väljakutse inimesele, kes soovib midagi ära teha ning ei pelga väljakutseid.
Kolmas loeng [3] on arvatavasti värsketele tudengitele kõige õpetlikum ning vajalikum. Külalislektor Elar Lang seletab oma koolitee näitel ära, miks on ülikool vajalik ning kuidas sellest viimast võtta. Ta märgib ära, et algus võibki raske olla, kuid endale tuleks selgeks teha, miks sa kooli tulid ning mida sa sellega saavutada soovid. Kõige olulisem punkt on see, et koolis õpitakse õppima. Õppimine on oskus, mida tuleb terve elu jooksul praktiseerida. Kõige enam puututakse sellega kokku just koolis ning tööl. Veel üks tähtis punkt, mille külalislektor välja toob, on see, et oma aega tuleb osata planeerida. Sellega hoitakse ära kohustuste kuhjumine ning ajapuudus, mis kõige enam edukust ning motivatsiooni alla viib. Soovitav on aga juba alguses leida enda jaoks inimesed, kellega koos õppida/töötada, et areneks tiimitöö oskus ning suure tõenäosusega on probleemide lahendamisel siiski mitu pead parem kui üks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et loeng oli hästi üles ehitatud ning tõesti tekitas motivatsiooni koolis edukas olla ning võimalikult efektiivselt oma teadmistepagasit täiendada, et tulevikus tööturul hästi läheks.
Kuulates neljandas loengus [4] võrdlust süsteemiadministraatorite tööst varajasemal ajal ning tänapäeval, tulevad välja kindlad jooned, mis aja jooksul on arenenud ning paremaks läinud. See omakorda paneb tundma kergendust, et meie generatsioon ei pea enam nii palju aea kulutama töö peale, mida võiks kordades kiiremini ära teha. Tänapäeval ei kujuta enam väga ette, et üks inimene peab kõik ise ära tegema. Tundub olevat loogiline, et ülesanded on ära jaotatud tiimis, kus on oma ala spetsialistid, et protsess oleks efektiivsem ja kiirem. Sellele annavad muidugi oma osa ka erinevad süsteemid ja programmid. Siiski, mõnevõrra on süsteemiadministraatori ülesanded ka laienenud – üha tähtsamaks oskuseks on kujunenud programmeerimine. Teada peensusteni, kuidas üks või teine süsteem toimib, ning selle toimimise eest vastutada võib esialgu tunduda keeruline ning stressirohke ülesanne. Aga nagu loengus sai mainitud – ajaga ning teadmiste suurenemisega läheb ülesanne kergemaks.
Viiendas loengus [5] tuli juttu testijatest. Arvestades, et testijaid on nii vähe, võiks eeldada, et nende järele on turul suur puudujääk ning seetõttu oleks testijaks õppimine loogiline käik. Samas, kuna vastava valdkonna õppimisvõimalused on praegusel hetkel üsna kasinad, seletab see ka testijate väikest arvu. Kõige parem viis saada oma oskustele mingi tõend on praegusel juhul sertifikaadid. Iseenesest tundub palk aga igati konkurentsivõimeline ning ka testimise valdkond piisavalt lai, et potentsiaalsetes testijates huvi äratada.
Kuues loeng [6] – kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda? Sellele küsimusele otseselt mingit ühest vastust ei ole. Ühelt poolt tuleks probleemidega tegeleda tiimides, samas tähendaks liiga paljude inimeste projekti kaasamine suuremat võimalikku segadust. Teisalt peab tegelema väga paljude probleemidega, ent koolis ei pruugi sa kõiki teadmisi/oskusi omandada ning pahatihti ei pruugi ka ametijuhendis kõiki ülesandeid kirjas olla. Projektijuhtide, aga ka programmeerijate juures on oluline analüüsivõime, võime näha potentsiaalseid probleeme ette. Suureks plussiks on aga niiöelda „kastist välja mõtlemine“– valmisolek teha asju, mis ei ole ametikirjelduses kirjas – ning omavaheline kommunikatsioon. Kuigi soovitusi võib anda mitmeid, leian, et kõige paremaks õpetajaks jääb siiski kogemus, mis saadakse reaalsete olukordade läbielamise kaudu. Siiski tuleks meeles pidada, et pidevalt oma oskusi täendaval tiimimängijal läheb tööturul paremini.
Seitsmendas loengus [7] räägiti eraettevõtlusest. Eraettevõtlus ei ole kergete killast, kuna probleeme ja ülesandeid on palju, samas aega või resurssi nendega tegelemiseks küllaltki vähe. Ka siinkohal rõhutati, et meeskond on tähtis ning inimesed, kes sinna kuuluvad, tuleb eelnevalt hoolikalt välja valida. Ent isegi olles ümbritsetud heast tiimist, tuleb ise väga palju pingutada. Mõnes mõttes on muidugi hea, kui oled oma aja peremees ning teed seda, mida sulle meeldib teha, kuid stressilevel on ettevõtjal hulga suurem kui palgatöölisel. Arvan, et see on ka põhjuseks, mis üldjuhul inimesed otsustavad kergema vastupanu teed minna ning kellegi alluvuses töötada, kuigi sel juhul ei pruugi töö enesele nii väga meeldida. Kui siiski otsutada ettevõtluse kasuks, tuleks olla kannatlik, entusiasmi täis ning vankumatu tahtejõuga.
Viimasest loengust [8] sain teada, et olenemata sellest, mis on su toode, tuleb seda enne turule viimist põhjalikult analüüsida. Kõige parem oleks juba idee tekkimisel teha eelanalüüs, et mõista, kas antud ideel on üldse tulevikku või ei ole. Ning kui toode on juba turul, tuleks seda järjepidevalt edasi analüüsida, et edukust suurendada. Näiteks on nii mõnegi lihtsa nipiga võimalik oma toodete müüki kahtlustamatute klientide arvelt suurendada.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Korduseksam (järeleksam) tuleb sooritada kahe semestri jooksul pärast läbi kukutud aine õpetamissemestri lõppu [?]. Järeleksamile tuleb registreerida üldjuhul õppeinfosüsteemis ÕIS (akadeemilisel puhkusel olles tuleb esitada avaldus õppeosakonda) ning registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumist [?]. Tasuta õppekohal (RF) õppides järeleksami eest maksta ei tule, tasulisel õppekohal (OF) õppijatel tuleb täiendavalt tasuda järeleksamile registreemise eest ... eurot [?].
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
Õppekava vahetamiseks tuleb IT Kolledži vastuvõtueeskirja andmetel esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus, millele tuleb õppekava vahetuse korral lisada ka nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine ei pea kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada juhul, kui ülipilasel on sooritatud õppeaineid vajalikus mahus (ehk nominaalmahus).
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikaineid), tuleb nende eest maksta.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal [?]. Puudujääva osa kohta on IT Kolledžil õigus esitada arve vastavalt ainepunkti tasule, milleks 2015/2016 õppeaastal on 50€ ühe EAP eest[Finantsinfo]. Esimese semestri lõppedes on puudujääk nominaalsest 27 - 19 = 8 EAPd ning teise semestri lõpuks on puudujääk kumulatiivselt 2 * 27 - (19 + 19) = 16 EAPd. Esitatava arve suurus on 50€ * 16EAP = 800€.
Viited
- ↑ [1] Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" 25. septembri loengusalvestus
- ↑ [2] Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. septembri salvestus
- ↑ [3] Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. septembri salvestus
- ↑ [4] Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. septembri salvestus
- ↑ [5] Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. septembri salvestus
- ↑ [6] Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoobri salvestus
- ↑ [7] Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoobri salvestus
- ↑ [8] Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15. oktoobri salvestus
