User:Nvoropaj: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older editNewer edit →
Nvoropaj (talk | contribs)
106 edits
Nvoropaj (talk | contribs)
106 edits
Line 9: Line 9:
Esimeses  loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493?ec=true] Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" 25. septembri loengusalvestus</ref> sai  sisuliselt  teada,  kuidas  vastav  aine  toimib.  Kiirelt  räägiti  üle  õppekorraldus  ning  sisekord, mille  kohta  tuli  hiljem  ise  lähemalt  lugeda  IT  kolledži  kodulehelt.  Lähemalt  tehti  juttu  ka  õppetöövälistest tegevustest –  nt  robootikaring,  Pythoni  programmeerimisklubi,  üliõppilasesindus  jt.  Ning  mis  peamine –  kuidas ainest läbi saada (analüüsiv essee ning küsimused õppekorralduse kohta).   
Esimeses  loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493?ec=true] Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" 25. septembri loengusalvestus</ref> sai  sisuliselt  teada,  kuidas  vastav  aine  toimib.  Kiirelt  räägiti  üle  õppekorraldus  ning  sisekord, mille  kohta  tuli  hiljem  ise  lähemalt  lugeda  IT  kolledži  kodulehelt.  Lähemalt  tehti  juttu  ka  õppetöövälistest tegevustest –  nt  robootikaring,  Pythoni  programmeerimisklubi,  üliõppilasesindus  jt.  Ning  mis  peamine –  kuidas ainest läbi saada (analüüsiv essee ning küsimused õppekorralduse kohta).   


Teises  loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36] Loengu "IT projektide juhtimine"  (Tiina Seeman) 3. septembri salvestus </ref>  rääkis  Tiina  Seeman  IT  projektide  juhtimisest.  Tal  endal  on  nii  IT  projektide  kui  ka  ärijuhtimises aastatepikkune kogemus, mistõttu oli ettekanne üsna põhjalik ning tänu lihtsatele näidetele ka arusaadav. Loengus räägiti sellest,  mis  on projekt üldiselt,  millega selle alustamisel  ning  läbiviimisel arvestada tuleb  ning  millised võiksid  olla ootused. Leian,  et  üsna  mitmed punktid,  mille ta välja tõi, on  võib-olla kõrvalseisjatele  ilmselged, kuid mis projekti juhtimisel paraku ununeda võivad. Üheks selliseks punktiks oli tõik, et projekti luuakse kliendi jaoks ning  seetõttu  tuleb  kliendi  soov  ning  vaatepunkt  enda  jaoks  võimalikult  selgeks  teha.  Rangelt  soovituslik  on  ka kliendiga  aeg-ajalt  kontaktis  olla,  et  projekti  progress  läbi  rääkida  ning  kuulata  ära  kliendi  võimalikud pretensioonid  või  uued  ideed.  Kogu  projekt  toetub  suuresti  justnimelt  selle  juhile,  sest  tema  ülesanne  on  jälgida projekti  õnnestumist,  aidata  ning  motiveerida  inimesi,  kes selle  tegemisele  kaasa  aitavad,  rääkida  läbi  erinevate osapooltega, et kõik saaksid asjadest samamoodi aru. IT projektide juhtimine ei ole kindlasti kõige lihtsam töö, ent hea väljakutse inimesele, kes soovib midagi ära teha ning ei pelga väljakutseid.
Teises  loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36] Loengu "IT projektide juhtimine"  (Tiina Seeman) 3. septembri salvestus </ref>  rääkis  Tiina  Seeman  IT  projektide  juhtimisest.  õige lihtsam töö, ent hea väljakutse inimesele, kes soovib midagi ära teha ning ei pelga väljakutseid.


Kolmas  loeng <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true] Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. septembri salvestus </ref> on  arvatavasti  värsketele  tudengitele  kõige  õpetlikum ning  vajalikum.  Külalislektor  Elar  Lang seletab oma koolitee näitel ära, miks on ülikool vajalik ning kuidas sellest viimast võtta. Ta märgib ära, et algus võibki raske  olla, kuid  endale tuleks selgeks teha,  miks  sa kooli tulid  ning  mida sa sellega saavutada soovid. Kõige olulisem punkt on see,  et  koolis  õpitakse  õppima. Õppimine  on  oskus,  mida tuleb terve  elu jooksul praktiseerida. Kõige enam puututakse sellega kokku just koolis ning tööl. Veel üks tähtis punkt, mille külalislektor välja toob, on see, et oma aega tuleb osata planeerida. Sellega hoitakse ära kohustuste kuhjumine ning ajapuudus, mis kõige enam edukust  ning  motivatsiooni  alla  viib.  Soovitav  on  aga  juba  alguses  leida  enda  jaoks  inimesed,  kellega  koos  õppida/töötada,  et  areneks  tiimitöö  oskus  ning  suure  tõenäosusega  on  probleemide  lahendamisel  siiski  mitu  pead parem  kui  üks.  Kokkuvõtlikult  võib  öelda,  et  loeng  oli  hästi  üles ehitatud  ning  tõesti  tekitas  motivatsiooni  koolis edukas olla ning võimalikult efektiivselt oma teadmistepagasit täiendada, et tulevikus tööturul hästi läheks.  
Kolmas  loeng <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true] Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. septembri salvestus </ref> on  arvatavasti  värsketele  tudengitele  kõige  õpetlikum ning  vajalikum.  Külalislektor  Elar  Lang seletab oma koolitee näitel ära, miks on ülikool vajalik ning kuidas võimalikult efektiivselt oma teadmistepagasit täiendada, et tulevikus tööturul hästi läheks.   Kõige olulisem punkt on see,  et  koolis  õpitakse  õppima. Õppimine  on  oskus,  mida tuleb terve  elu jooksul praktiseerida. Veel üks tähtis punkt, mille külalislektor välja toob, on see, et oma aega tuleb osata planeerida. Sellega hoitakse ära kohustuste kuhjumine ning ajapuudus, mis kõige enam edukust  ning  motivatsiooni  alla  viib.


Kuulates neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true] Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. septembri salvestus </ref> võrdlust süsteemiadministraatorite tööst varajasemal ajal ning tänapäeval, tulevad välja kindlad  jooned,  mis  aja  jooksul  on  arenenud  ning  paremaks  läinud.  See  omakorda  paneb  tundma  kergendust,  et meie  generatsioon  ei  pea  enam  nii  palju  aea  kulutama  töö  peale,  mida  võiks  kordades  kiiremini  ära  teha. Tänapäeval ei kujuta enam väga ette, et üks inimene peab kõik ise ära tegema. Tundub olevat loogiline, et ülesanded on ära  jaotatud  tiimis,  kus  on  oma  ala  spetsialistid,  et  protsess  oleks  efektiivsem  ja  kiirem.  Sellele  annavad  muidugi oma  osa  ka  erinevad  süsteemid  ja  programmid.  Siiski,  mõnevõrra on  süsteemiadministraatori  ülesanded  ka laienenud – üha tähtsamaks oskuseks on kujunenud programmeerimine. Teada peensusteni, kuidas üks või teine süsteem toimib,  ning selle toimimise  eest  vastutada võib  esialgu tunduda  keeruline  ning stressirohke  ülesanne.  Aga nagu loengus sai mainitud – ajaga ning teadmiste suurenemisega läheb ülesanne kergemaks.  
Kuulates neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true] Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. septembri salvestus </ref> võrdlust süsteemiadministraatorite tööst varajasemal ajal ning tänapäeval, tulevad välja kindlad  jooned,  mis  aja  jooksul  on  arenenud  ning  paremaks  läinud.


Viiendas  loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true] Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. septembri salvestus </ref> tuli  juttu  testijatest.  Arvestades,  et  testijaid  on  nii  vähe,  võiks  eeldada,  et  nende  järele  on  turul suur  puudujääk  ning  seetõttu  oleks  testijaks  õppimine  loogiline  käik.  Samas,  kuna  vastava  valdkonna  õppimisvõimalused  on  praegusel  hetkel  üsna  kasinad,  seletab  see  ka  testijate  väikest  arvu.  Kõige  parem  viis  saada  oma oskustele mingi tõend on praegusel juhul sertifikaadid. Iseenesest tundub palk aga igati konkurentsivõimeline ning ka testimise valdkond piisavalt lai, et potentsiaalsetes testijates huvi äratada.  
Viiendas  loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true] Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. septembri salvestus </ref> tuli  juttu  testijatest.  


Kuues loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true] Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoobri salvestus </ref> – kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda? Sellele küsimusele otseselt mingit ühest vastust ei ole. Ühelt  poolt  tuleks  probleemidega  tegeleda  tiimides,  samas  tähendaks  liiga  paljude  inimeste  projekti  kaasamine suuremat  võimalikku  segadust.  Teisalt  peab  tegelema  väga  paljude  probleemidega,  ent  koolis  ei  pruugi  sa  kõiki teadmisi/oskusi  omandada  ning  pahatihti  ei  pruugi  ka  ametijuhendis kõiki  ülesandeid  kirjas  olla.  Projektijuhtide, aga  ka  programmeerijate  juures  on  oluline  analüüsivõime,  võime  näha  potentsiaalseid  probleeme  ette.  Suureks plussiks on aga niiöelda „kastist välja mõtlemine“– valmisolek teha asju, mis ei ole ametikirjelduses kirjas – ning omavaheline  kommunikatsioon. Kuigi soovitusi  võib anda mitmeid, leian, et kõige paremaks  õpetajaks jääb siiski kogemus, mis saadakse reaalsete olukordade läbielamise kaudu. Siiski tuleks meeles pidada, et pidevalt oma oskusi täendaval tiimimängijal läheb tööturul paremini.
Kuues loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true] Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoobri salvestus </ref> – kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda?  


Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true] Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoobri salvestus</ref> räägiti  eraettevõtlusest. Eraettevõtlus ei  ole  kergete  killast, kuna probleeme  ja ülesandeid  on palju,  samas  aega  või  resurssi  nendega  tegelemiseks  küllaltki  vähe.  Ka  siinkohal  rõhutati,  et  meeskond  on  tähtis ning inimesed, kes sinna kuuluvad, tuleb eelnevalt hoolikalt välja valida. Ent isegi olles ümbritsetud heast tiimist, tuleb ise väga palju pingutada. Mõnes mõttes on muidugi hea, kui oled oma aja peremees ning teed seda, mida sulle meeldib teha, kuid stressilevel  on  ettevõtjal  hulga suurem  kui palgatöölisel.  Arvan,  et see on  ka põhjuseks,  mis üldjuhul inimesed otsustavad kergema vastupanu teed minna ning kellegi alluvuses töötada, kuigi sel juhul ei pruugi töö  enesele  nii  väga  meeldida.  Kui  siiski  otsutada  ettevõtluse kasuks,  tuleks  olla  kannatlik,  entusiasmi  täis  ning vankumatu tahtejõuga.  
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true] Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoobri salvestus</ref> räägiti  eraettevõtlusest.  


Viimasest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true] Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15. oktoobri salvestus </ref> sain teada, et olenemata sellest, mis on su toode, tuleb seda enne turule viimist põhjalikult analüüsida. Kõige parem oleks juba idee tekkimisel teha eelanalüüs, et mõista, kas antud ideel on üldse tulevikku või ei ole. Ning kui toode on juba turul, tuleks seda järjepidevalt edasi analüüsida, et edukust suurendada. Näiteks on nii mõnegi lihtsa nipiga võimalik oma toodete müüki kahtlustamatute klientide arvelt suurendada.
Viimasest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true] Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15. oktoobri salvestus </ref> sain teada, et olenemata sellest, mis on su toode, tuleb seda enne turule viimist põhjalikult analüüsida.


==Õpingukorralduse küsimused==
==Õpingukorralduse küsimused==

Revision as of 15:05, 19 October 2015

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Niina Voropajeva, rühm DK13

Esitamise kuupäev: 7. november 2015

Kood: ******00

Essee

Esimeses loengus [1] sai sisuliselt teada, kuidas vastav aine toimib. Kiirelt räägiti üle õppekorraldus ning sisekord, mille kohta tuli hiljem ise lähemalt lugeda IT kolledži kodulehelt. Lähemalt tehti juttu ka õppetöövälistest tegevustest – nt robootikaring, Pythoni programmeerimisklubi, üliõppilasesindus jt. Ning mis peamine – kuidas ainest läbi saada (analüüsiv essee ning küsimused õppekorralduse kohta).

Teises loengus [2] rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. õige lihtsam töö, ent hea väljakutse inimesele, kes soovib midagi ära teha ning ei pelga väljakutseid.

Kolmas loeng [3] on arvatavasti värsketele tudengitele kõige õpetlikum ning vajalikum. Külalislektor Elar Lang seletab oma koolitee näitel ära, miks on ülikool vajalik ning kuidas võimalikult efektiivselt oma teadmistepagasit täiendada, et tulevikus tööturul hästi läheks. Kõige olulisem punkt on see, et koolis õpitakse õppima. Õppimine on oskus, mida tuleb terve elu jooksul praktiseerida. Veel üks tähtis punkt, mille külalislektor välja toob, on see, et oma aega tuleb osata planeerida. Sellega hoitakse ära kohustuste kuhjumine ning ajapuudus, mis kõige enam edukust ning motivatsiooni alla viib.

Kuulates neljandas loengus [4] võrdlust süsteemiadministraatorite tööst varajasemal ajal ning tänapäeval, tulevad välja kindlad jooned, mis aja jooksul on arenenud ning paremaks läinud.

Viiendas loengus [5] tuli juttu testijatest.

Kuues loeng [6] – kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda?

Seitsmendas loengus [7] räägiti eraettevõtlusest.

Viimasest loengust [8] sain teada, et olenemata sellest, mis on su toode, tuleb seda enne turule viimist põhjalikult analüüsida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Korduseksam (järeleksam) tuleb sooritada kahe semestri jooksul pärast läbi kukutud aine õpetamissemestri lõppu [?]. Järeleksamile tuleb registreerida üldjuhul õppeinfosüsteemis ÕIS (akadeemilisel puhkusel olles tuleb esitada avaldus õppeosakonda) ning registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumist [?]. Tasuta õppekohal (RF) õppides järeleksami eest maksta ei tule, tasulisel õppekohal (OF) õppijatel tuleb täiendavalt tasuda järeleksamile registreemise eest ... eurot [?].

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava vahetamiseks tuleb IT Kolledži vastuvõtueeskirja andmetel esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus, millele tuleb õppekava vahetuse korral lisada ka nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine ei pea kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada juhul, kui ülipilasel on sooritatud õppeaineid vajalikus mahus (ehk nominaalmahus).

Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikaineid), tuleb nende eest maksta.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal [?]. Puudujääva osa kohta on IT Kolledžil õigus esitada arve vastavalt ainepunkti tasule, milleks 2015/2016 õppeaastal on 50€ ühe EAP eest[Finantsinfo]. Esimese semestri lõppedes on puudujääk nominaalsest 27 - 19 = 8 EAPd ning teise semestri lõpuks on puudujääk kumulatiivselt 2 * 27 - (19 + 19) = 16 EAPd. Esitatava arve suurus on 50€ * 16EAP = 800€.

Viited

  1. ↑ [1] Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" 25. septembri loengusalvestus
  2. ↑ [2] Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. septembri salvestus
  3. ↑ [3] Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. septembri salvestus
  4. ↑ [4] Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. septembri salvestus
  5. ↑ [5] Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. septembri salvestus
  6. ↑ [6] Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoobri salvestus
  7. ↑ [7] Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoobri salvestus
  8. ↑ [8] Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15. oktoobri salvestus
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Nvoropaj&oldid=92916"