User:Kkorvel: Difference between revisions
| Line 55: | Line 55: | ||
'''Andmed:''' X=19 ja Y=20, vajalik EAP-de hulk on 54. Ühe EAP hind on 50 Eurot. | '''Andmed:''' X=19 ja Y=20, vajalik EAP-de hulk on 54. Ühe EAP hind on 50 Eurot. | ||
'''Lahendus:''' Kogutud EAPde hulk aasta peale on 19+20=39 EAPd. Puudu on 54-39=15EAPd. Sügisel jäi puudu 27-19=8EAPd. | '''Lahendus:''' Kogutud EAPde hulk aasta peale on 19+20=39 EAPd. Puudu on 54-39=15EAPd. Sügisel jäi puudu 27-19=8EAPd. 8+15= 23EAPd Tasuda tuleb seega 23*50Eurot=1150 Eurot. | ||
=== Vastus: === | === Vastus: === | ||
Revision as of 16:57, 19 October 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Koit Kõrvel
Rühm: 15
Essee
„Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on õppeaine, mille eesmärgiks on anda tudengile hea ülevaade Eesti Infotehnoloogia Kolledžis õppimisest kui ka vajalikku infot IT firmade kohta kui ka IT töötuturust.
Esimene loeng toimus 26.ndal augustil. Loengu esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo. Loeng oli hästi huvitav, sest see andis hästi palju vajalikku infot sellest, kuidas koolis õppesüsteem toimub, kuidas loengusalvestusi saab järele vaadata ning missugustes huviringides on võimalik osaleda ja palju muud huvitavat. Antud loeng andis mulle kindluse selles, et olen õigesse kooli tulnud, kuna siin koolis on hea õppekeskkond ning võimalus palju huvitavat teha.
Teises loengus esines Tiina Seeman. Tiina Seeman on IT Kolledži vilistlane, kes lõpetas 5 aastat tagasi. Ta on töötanud EMT infotelefoni klienditeenindajana kui ka pool aastat Telia Soneras, mis oli osa EMT-st. Peale seda sai ta aru, et talle meeldib hoopis juhtida ja korraldada. Temast sai hiljem grupijuht ja osakonnajuht. Antud loeng oli hästi kasulik selles mõttes, et sain aru sellest kui oluline on planeerimine ja juhtimisoskus. Ilma nende oskusteta läheb vägagi raskeks. Oskus planeerida ja ajastada, on IT valdkonnas hästi tähtis. Soovituslik on iga projekti alustamisel teha ajaplaan ning ajastada mingid etapid kui palju võiks selle etapiga aega minna, sest aeg tiksub alati edasi ning kui tähtajaks etappi valmis pole, kannatavad selle tõttu teised etapid. Pärast seda võib kannatada kogu projekt. Tähtis on ka peale töö tegeleda ka muude hobidega, sest see aitab mõtted selgena hoida ja puhata. Tiina Seemani hobiks on jooksmine, minu arvates on see väga hea hobi, sest siis on töömõtted ja tööpinged mõneks ajaks mõttest kadunud.
Kolmandas loengus esines Elar Lang, kes on samuti IT Kolledži vilistlane. Ta rääkis oma kogemusest IT Kolledžis käimisest, kuidas siin koolis edukalt õppida ja mida teha, et olla edukas. Põhitegevus on tal praegu veebirakenduste turvalisuse koolituste andmine kui ka veebirakenduste turvalisuse testimine, samuti ka küberkaitse õppustel osalemine. IT Kolledžis õppis infosüsteemide administreerimist. Elar Lang andis väga hea mõtte edasi, et kuidas hakkama saada IT Kolledžis. Õppimisel tuleb keskenduda võimalustele, mitte õpiraskustele. Tähtis on luua endale eesmärgid, milleni jõuda. Antud loeng andis hästi hea ülevaate sellest, kuidas õppida õppima. Väga tähtis on probleemidega tegeleda, mitte alla anda ja öelda, et ma ei oska seda probleemi lahendada.
Neljandas loengus esines Taavi Tuisk. Ta rääkis süsteemide haldamisest ja ehitamisest. TTÜ-s õppis administreerimist. 2004. aastal läks ta Skype tööle. Taavi rääkis, kui tähtis on stressitaluvus, oskus olla leidlik ning programmeerimine. Tema arvates on süsteemide administreerijal kõige suurem vastutus saada mingisugust süsteemi tööle nii nagu peab. Samuti rääkis ta ka ametieetikast, milles on kõige tähtsam see, et ei tohi nuhkida kasutaja andmetes, sest pärast võib tulla suured jamad kui see välja tuleb. Tema arvates on kõige parem testida programmi iga etapi järel, sest siis on kindel, et programm töötab ilusti. Väga tähtis on ka monitooring, sest see annab hea tagasisideme, kui hästi mingi asi töötab. Kahjuks pean tunnistama, et antud loeng jäi minu jaoks igavaks, sest Taavi jutt oli natukene igavavõitu.
Viiendas loengus esines Kert Suvi. Ta õppis veebispetsialistiks Tartu Kutsehariduskeskuses. Hiljem õppis IT Kolledžis arendajaks. Ta on olnud 14 aastat vabakutseline veebidisainer ja trükifailide küljendaja. Ta rääkis kui tähtis on testimine. Kasvõi selleks, et saada informatsiooni, kas tehtud programm on just see, mida klient tahtis. Kert tõdes, et maailmas on liiga vähe testijaid ning neid oleks kindlasti juurde vaja, et tuleksid kvaliteetsemad programmid, mida inimesed saaksid kasutada. Ta tõi väga hea näite, kus hiljuti Skypes olnud sisselogimise viga võis olla vähese testimise tulemus. Samuti tuleb testida selle pärast, et veenduda, kas programm on turvaline. Ta rääkis sellest väga hästi, et tuleviku palk seisneb sellest, kui heal tasemel sa oma ala peal oled. Vajalik on ka automatiseerimine, et vältida tüütuid tegevusi, mida saaks ka programm ära teha. Kert tegi selgeks, et testimine on hästi tähtis iga programmi juures.
Kuuendas loengus oli esinejaks Targo Tennisberg. Tema loeng algas kõige huvitavamalt, sest ta pani endale vahva võluri kostüümi selga ja rääkis toreda jutu ühest alkeemikust. Tema jutust sai väga hästi aru, et programmeerijad ei tegele ainult programmeerimisega, vaid ka kõike midagi muud. Ta rääkis, et suurimaks probleemiks on see, et koolis ei õpetata kahjuks paljusid asju, mida on tegelikult tööl vaja teada. Tähtis on teha kvaliteetset tööd, kus on balanseeritud tähtaeg, raha ja checklist, mida programm peab tegema. Hästi huvitav oli tema viktoriin, kus ta küsis palju erinevaid küsimusi ja kirjutas tahvlile vastused. Hiljem märkis ta, missugused olid õiged ning missugused olid valed vastused. Asja mõte oli selles, et seletada lahti metoodika, kuidas hinnatakse tarkvara projekte. Tarkvara projektide hindamise oskus on tulevikus väga tähtis, sest siis saab mõelda kui palju aega läheks mingisuguse projektiga. Loeng oli huvitav, sest Targo tõi hästi palju elulisi näiteid, mida läheb tulevikus kindlasti vaja ning need olid väärt tarkuseterad.
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt. Ta rääkis IT ettevõtlusest ja startupidest. Tanel rääkis ka oma startupist, kus ta tahtis teha kolme inimesega digiboksi. Natuke läks aega mööda kui ta sai sõpradega aru, et väheste inimestega pole võimalik teha ise digiboksi. Pärast seda hakkasid nad tootma äritarkvara teistele ettevõtetele. Tema jaoks oli see hea kogemus, sest see õpetas ärindust, juhtimist ning majandust, kuidas mingi asi töötab. Hiljem kohtus ta oma sõbraga, kes töötas Navirecis. Sõber küsis temalt abi, et kas Tanel viitsiks Navirecile tarkvara teha. Nad ajasid tiimi kokku ning hakkasid asja edasi arendama. Tanel tõdes, et selle ettevõtte omamine andis talle uue kogemuse, kuidas pidada ettevõtet ökonoomselt, sest kogu ettevõte raha oli saadud klientidelt või siis enda taskutest. Tanel rääkis kui tähtis on omas ettevõttes hoida oma tiimiga head suhted ning kui tähtis on mõelda asju ette, kuidas asjad võivad edasi kujuneda.
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oliver rääkis andmekaevandusest ja analüütikast. Andmeanalüüside ja statistika abil on võimalik simuleerida asju, mis juhtuks paari aasta pärast või siis missugune oleks ettevõtte kasum. Andmeanalüüs aitab mõõdistada, kui palju oleks antud toote jaoks kliente tulevikus, mis on kindlasti iga ettevõtte jaoks tähtis. Oleg on Tartu Ülikoolis lõpetanud matemaatika eriala. Õppima läks seda sellepärast, et nagunii läheb matemaatikat tulevikus vaja. Ainus asi mida Oleg kahetseb ,on see, et ta võttis statistikat ülikooli ajal liiga vabalt. Viimane loeng andis hea mõtte mulle, et alguses igava ja mõtetuna tundunud statistika ja analüüs on vägagi tähtis, et prognoosida tulemusi ja kasumit.
Kokkuvõtteks andsid need loengud mulle palju uusi teadmisi. Iga loeng loeng aitas kaasa selle aine eesmärgi saavutamisele, sest igas loengus oli palju mõtteid. Sain teada, et IT valdkonnas on hästi tähtsad järgmised oskused: juhtimisoskus, programmeerimine, oskus asju ette mõelda, suhtlemine teiste kaaslastega, testimine, ökonoomne mõtlemine, oskus õppida õppima. Antud õppeaine on väga hea, sest see annab hea ülevaate IT valdkonnas toimuvatest protsessidest, mida on tulevikus vaja teada ning kuidas olla edukas ja õppida õppima.
Õpingukorralduse küsimused ja vastused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus:
Õppuri õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. ([1] Punkt 5.2.13) Kui akadeemilisel puhkusel olev õppur soovib teha kordussooritust, siis ta peab esitama avalduse õppeosakonda. ([2]Punkt 5.2.8.2) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. ([3]Punkt 5.2.8.1) Registreerumise ja sooritamise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. ([4]Punkt 5.2.8) Riigifinantseeritaval õppuril on kordussooritus tasuta. ([5]Punkt 5.2.7) Kui õppur on omafinantseeritaval õppekohal, siis on kordussoorituse tasuks 20€. ([6]Punkt 5)
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus:
Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb õppuril esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus. Samuti tuleb esitada nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. ([7]Punkt 7.2.1) Õppur peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained kui ka õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. ([8]Punkt 1.3.6) Tudengil, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on tal õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. ([9]Punkt 3.1.8)
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Andmed: X=19 ja Y=20, vajalik EAP-de hulk on 54. Ühe EAP hind on 50 Eurot.
Lahendus: Kogutud EAPde hulk aasta peale on 19+20=39 EAPd. Puudu on 54-39=15EAPd. Sügisel jäi puudu 27-19=8EAPd. 8+15= 23EAPd Tasuda tuleb seega 23*50Eurot=1150 Eurot.
Vastus:
Puudu jääb 15 EAPd. Tasuda tuleb 750 Eurot.
