User:Tvesinur

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Taavi Vesinurm
Rühm 12
Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015
Koodi kaks viimast numbrit: 45

Essee

Õppingukorraldus ja erialatudvustus oli aine, kus käisid meile rääkimas erinevad IT alal tegutsevad inimesed. Kokku oli kaheksa loengut millest seitse sisustasid külalised.

Sissejuhatavas loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo.

Iga esineja alustas loengut tutvustades ennast ning rääkis koolist ja kuidas käib kooli õppekorraldus. Samuti jagasid esinejad äsja kooli sisseastunud tudengitele omapoolseid õpetussõnu ja soovitusi, kuidas koolis kergemini hakkama saada. Iga rääkja sõnumis oli mingisugune mõte millest kinni hakata ja endale meelde jätta. Põhilised ideed mis mulle sellest loengust meelde jäid olid sellised, et kui eelmistes koolides meid õpetati siis siin tuleb meil ise õppida ja see, et lõpetades kõrgkooli ei pruugi sa saada kõrgharidust, kui sa ise ei pinguta, et seda saada, ja lõpetad hoopis kergharidusega.

Esimese külalisena käis loenus rääkimas Tiina Seeman.

Tiina rääkis oma haridusteest ja sellest kuidas talle on kasuks tulnud IT Kolledžist saadud teamised. Samuti rääkis ta sellest kuidas tema koolis käimise aeg mödus ja andis koolis hästi hakkama saamiseks mõned näpunäited. Põhi rõhu pani ta oma jutus aga sellele kuidas projelti juhtida ja millised peaksid olema juhi omadused. Isiklikult jäi tema jutust mulje et tal ei ole olnud oluliselt vaja kasutada prijekti juhtmisel oma IT alaseid kogemusi aga et need aitasid ainult kaasa sellele, et ta sai paremini aru sellest tööst mida IT inimesed teama juhitud projektides täpsemalt teevad. Samuti tundus mulle tema töökohtade rohkuse tõttu, et ta ei ole väga püsiv tööline ning see ei kutsuks mind , kui ma oleks tööandja, teda palkama, sest ta võib iga hetk lahkuda. Samas jäi töökohtade rohkusest ja nende kiirest vahetusest mulle mulje et tal on palju ebaõnnestunud projekte ja nende projektide pärast on ta ka töökohast lahti lastud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kui oled arvestuse läbi kukkunud on sul õigus teha kordussooritus (Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.13 ) kohaselt kuni ülejärgmise semestri punase jooneni, alates aine õpisemestri lõpust. Kordussooritus tuleb kooskõlastada (Õppikorralduse eeskirja punkti 5.2.8) alusel õppeosakonnaga, kui tudeng viibib akadeemilisel puhkusel. Kordussooritusele pääsemiseks, (KKK punkti 9) alusel on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”, samui peab arvestama, et registreerumise ja korduseksami vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeava. Kui tudeng õpib riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on (KKK punkti 9) alusel kordussooritus tasuta, aga kui tudeng õpib tasulisel (OF) õppekohal tuleb tal tasuda kordussoorituse eest 20€ HITSA kontole. Samuti leiab tudeng arve oma ÕIS-ist peale kordussooritusele registreerimist.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on tudengil võimalus minna akadeemilisele puhkusele:

1.Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks (õppikorraldue eeskirja punkti 6.1.3.1. ) alusel ning akadeemilise puhkuse taotlemiseks peab tudeng avaldusele lisama oma meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.

2. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks (õppikorraldue eeskirja punkti 6.1.3.2. ) alusel ning avaldusele tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.

3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (õppikorraldue eeskirja punkti 6.1.3.3. ) alusel ning avaldusele tuleb lisada lapse sünnitõendi.

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist (õppikorraldue eeskirja punkti 6.1.2. ) alusel taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Kui tudeng soovib puhkust lõpetada peab ta (õppikorraldue eeskirja punkti 6.1.4. ) alusel hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, kui ta seda ei tee lõpetatakse puhkus automaatselt ja tudeng eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Tudengil on õigus (õppikorraldue eeskirja punkti 6.1.5. ) alusel akadeemilise puhkuse ajal täita õppekava juhul kui on tegemist:

1. Keskmise, raske või sügava puudega isikuga (õppikorraldue eeskirja punkti 6.1.5.1. ) alusel.

2. Alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga (õppikorraldue eeskirja punkti 6.1.5.2. ) alusel.

3. Akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega (õppikorraldue eeskirja punkti 6.1.5.3. ) alusel.

Samuti on nendel tudengitel kes on alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ning kuuluvad nendesse eelnimetatud rühmadesse (õppikorraldue eeskirja punkti 6.1.6. ) alusel õigus esitada ainete deklareerimiseks kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides (õppikorraldue eeskirja punkti 6.1.7. ) alusel õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Lahendus

Õppeaastas vajalik EAP-de hulk on 54 EAP.(Vähemalt 27 EAP esimesest semestrist ja 27 teisest semestrist).(Kõrgaharidusrehformi KKK 2. punkt )

X= 23 EAP

Y= 24 EAP

Ühe EAP hind on 50€. (Kõrgaharidusrehformi KKK 3. punkt )

Kuna peale esimest semstrit tuleb tasuda puudujäänud EAPde eest ja samas tuleb õppeaasta lõpus tasuda kõikide puudujäänud EAPde eest siis tuleb vaadata esimese semestri EAPsi eraldi.

Arvutused

23-27=-4 esimeses semestris puudu jäänud EAPd

Esimese semestri lõpus tuleb tasuda 4 EAP eest ehk 4*50=200€

23+24=47 õppeaastas kokkusaadud EAPd

47-54=-7 õppeaastas puudujäänud EAPd

Puudu jääb 7 EAP ehk 7*50=350€

Kokku tuleb tasuda 11 EAP eest ehk siis 11*50=550€

Vastus

Tudengil tuleb tasuda õppeaasta lõpus 550€.