User:Rvell

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Raido Vell
Rühm: 14
Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2015

Essee

Erialatutvustus ja õpingukorraldus on Infotehnoloogia Kolledži (edaspidi: ITK) aine, mille raames tuuakse esimese kursuse õpilasteni oma ala profesionaalid eesmärgiga tutvustada Infotehnoloogia erinevaid töövaldkondi, õppekorraldust ja ka õppimist üldisemalt.

Esimese sissejuhatava loengu eesmärgiks oli tutvustada õppekorraldust ja sellega seonduvalt kooli sisekorda, stipendiume, ning kooliväliseid lisategevusi nagu LUG (Linux users group), MUG (Microsoft users group) ja robootikaklubi. Anti kiire ülevaade vigadest mida tihti esineb ja kuidas neid vältida. Rõhuti õppekorraldus eeskirja olulisusele tudengi tähtsaima dokumendina. Ülikoolis mitteõppimise tõsidusest andis aimu tegemata ainepuntide hinnakirja ja tasumise süsteemi lahti seletamine. Tugevalt soovitati leida uusi tuttavaid, suhelda ja aidata teineteist. Loeng oli sisukas ja andis ülevaate alustavale tudengile olulistest asjadest.

Projekti juhtimisest tuli teises loengus rääkima Tiina Seeman, kes hoolimata ITK lõpetamisest 2010. aastal omas juba varasemalt märkimisväärset kogemust projektide juhtimises. Loengu käigus rõhutas ta projekti juhi teadmiste olulisust projekti õnnestumiseks. Täpsemalt erialateadmiste olulisust, mistõttu ehitusprojekti juht edukat IT projekti tõenäoliselt ei tee. Tarkvara projekti arendamisel peab projektijuht ise oskama projekti erinevaid aspekte, kasutusel olevaid süsteeme, ning programmeerimist. Erilist tähelepanu nõuavad projektijuhtimisel aeg, raha, skoop, pingutus ja kvaliteet, mis kõik on olulised faktorid tarkvara projekti valmimisel. Lisaks tutvustas ta projektiplaneerimist tagant ette ja eest taha stiilis. Äärmiselt oluliseks pidas ta pidevat kommunikatsiooni projektis osalevate osapoolte vahel, mille puudumine on peamiseks tarkvara projektide läbikukkumise põhjuseks. Projekti üldisi plaani koostamise reegleid saab suurepäraselt rakendada kooliellu, kus õppimine nõuab süstemaatilist lähenemist. Seetõttu oli antud loeng väga oluline laiendamaks silmaringi valdkonnast üldiselt, kuid andis ka midagi konkreetselt kasutatavat käesolevaks õppiperioodiks.

Kolmanda loengu teemaks oli õppimine ja selle vajalikkus. Sellest tuli rääkima Elar Lang, kes enne õppima tulemist oli kümme aastat töötanud IT valdkonnas. Ta rõhus õppimise planeerimisele ja õppima õppimise tähtsusele. Just oskus õppida on eriliselt oluline IT valdkonnas selle kiire arengu tõttu. Koolide õppekavad ei suuda sellega sammu pidada ja seetõttu IT spetsialist peab olem suuteline õppima igapäevaselt juurde uusi asju. Kui seda ei suudeta teha, jäädakse kiirest maha kolleegidest ning väärtus tööturul langeb. Ta rääkis, et kuigi alguses võib kõrgkoolis õppimine tunduda hirmuäratav, ei ole see tegelikult nii raske. Tähtis on seada eesmärgid ja nende poole liikumiseks vaeva näha, pingutada. Niisama koolist läbi lohisemisel ei ole mõtet. Ka Elari loengus räägitud saab rakendada kooliellu, kus planeerimine võimaldab vähendada tööde kuhjumisest tekkivat stressi. Samuti mõistan nüüd paremini matemaatika ja füüsika õppimise vajadust, mitte niivõrd nende sisu pärast vaid hoopis mõtlemisoskuse pärast, mida need arendavad. Sarnaselt eelnenud loengutele mainis ka Elar koostöö olulisust kaasõpilastega, suhtlemist, kuid soovitas mitte ära unustada ka puhkamist. Olles varasemalt kõrgkoolis õppinud ei olnud selles loengus palju uut, kuid hea oli varasemaid teadmisi meelde tuletada. Süsteemiadministraatori rollist ja sealt tulenevast vastutusest tuli rääkima Taavi Tuisk. Ta andis ülevaate süsteemiadministraatori töö vastustusrikkusest, vajalikust stressitaluvusest, leidlikkusest, ametieetikast ja vajadusest omada natuke tervislikku paranoiat. Samuti tõstis ta esile administraatorite tähtsuse nii riist- kui ka tarkvara töös hoidmisel, mis varasemalt on jäänud pigem teiste IT-inimeste varju. Administraatorite ülesandeks on võrgusüsteemid üles ehitada, neid hallata ja uuendada. Samal ajal peavad nad ennetama probleeme ja kellaajast või kuupäevast olenemata parandama süsteemi juhul kui see kokku kukub. Olles tarkvara arendust õppival õppekohal ei olnud see loeng minu jaoks kõige huvitavam, kuigi see valgustas mõningate kaasõpilaste tulevase tegevuse kohta. Paraku Taavi üsna monotoone, emotsioonitu ja küllaltki vaikne esitlus ei suutnud tähelepanu püüda.

Kert Suvi loengut testimisest oli eelneva taustal märkimisväärselt huvitavam kuulata. Ta rääkis testimisega seotud eelarvamustest ja miks seda seetõttu kiputakse eirama. Samuti tõi ta esile testimise tähtsuse, sest varajane vigade avastamine aitab hoida kokku tootmiskulutusi, ning võimaldab hoida kõrget toote kvaliteeti. Samuti võib suure vea leidmine projekti lõppjärgus lükata projekti valmimise määramata ajaks edasi. Uue teadmisena tuli välja, et testijad saavad korralikku palka ja ka tõsiasi, et reaalselt seda tööd ei õpetata. Loeng pani tõsiselt mõtlema testimise vajalikkuse üle, seda ka juba programmeerimise õppimise tunnis raames, kus tegemist on veel üsna lihtsate lahendustega. Ma arvan, et neid mõtteid mida Kert jagas on kasulik rakendada ka enda edasistest töödes juba programmi kirjutamise algus faasidest alates.

Targo Tennisberg kandis loengut andma tulles võlurikostüümi ning võrdles programmeerimist alkeemiaga, andes seeläbi loengule varasemast erineva dimensiooni ja haarates koheselt kuulajaskonna tähelepanu. Sarnaselt varasematele loengutele kinnitas ta veelkord hea projektijuhi omadusi, väärtustas teostust ja saavutusi olulisemaks kui ideid. Samuti kordas ta veelkord üle kommunikatsiooni tähtsuse, kuid uue teadmisena rõhutas ta just näost näkku ehk otsesuhtluse tähtsust, sest kirjavahetuse või sõnumite saatmise käigus läheb palju olulisi mõtteid kaduma. Samuti tekivad sel moel kergemini arusaamatused. Targo rõhutas oma loengu käigus arendaja sarnasust projektijuhiga. Mõlemad peavad olema mitmekülgsed ning teadma projekti aspekte, oskama programmeerida. Arendaja peab oskama koodi ja testide kirjutamist kõrgemal tasemel, ning dokumenteerima ja mõtlema välja vajalikud lahendused. Hägused ideed kliendilt tuleb muuta toimivaks programmiks ja sealjuures võimalusel kasutada varasemalt tehtud koodijuppe. Kokkuvõtvalt andis loeng parema ettekujutse arendaja tööst, selle sisust ja väljakutsetest.

Tanel Unt kordas oma loengus osaliselt üle juba varasemalt räägitu juhtimisest ja testimisest. Firma juhtimine ei erine märkimisväärselt projekti juhtimisest, sest firma on nagu pikaajaline suur projekt. Väike firmat on lihtsam juhtida kui suurt, seda peamiselt väikese kollektiivi ja sellest tulenevalt tihedama läbikäimise tõttu. Ärilisest poolest räägiti investoritest ja kuidas neid huvitab meeskond, äriplaan ja raha kasutus.Väike firma jaoks on oluline omada suurt hulka väikseid kliente, mitte paari suurt. See on stabiilsuse seisukohast oluline, sest ühe suure kliendi kaotamisega võib pool firma sissetulekutest kaduda, kuid väikeste klientide korral ühe kaotamine ei tekita suuri kahjusid. See loeng oli varasemat täiendav ning jagas uut informatsiooni just firma juhtimise ja majandamise seisukohast.

Viimase loengu pidajateks olid Oliver Kadak ja Oleg Bogdonov. Kuigi Olegil oli kindlasti huvitavat informatsiooni mida jagada jäi ta pigem tahaplaanile. See eest oli meeldivaks üllatuseks Oliver, kes oma suurepärase esinemisoskusega kaasas ka publikut aktiivselt. Andmete analüüsimine ja statistika peaksid olema iga ettevõtmise eelduseks, sest võimaldavad juba enne projekti alustamist leida üles probleeme ja kitsaskohti, millega arvestada. Hiljem, projekti käigus on muudatuste tegemine märkimisväärselt kallim, kui kohe algusest nendega arvestada. Alati on midagi analüüsida ja see aitab leida hulga infot, mida kasutada ära projekti planeerimisel ja läbiviimisel. Sellest hoolimata, et olukorda kus midagi analüüsida ei ole pole olemas on see valdkond saanud vähese tähelepanu osaliseks. Olles varasemate õpingute jooksul kokku puutunud andmete analüüsiga tuletas antud loeng meelde varasemalt õpitut. Ma usun, et kui mulle oli see meeldetuletav, siis paljudele võis see loeng jääda ainult silmaringi laiendavaks ettevõtmiseks.

Kokkuvõtvalt oli loengute sari just kui koolitus IT maastikul toimuvast ja sellest, millised olukorrad ja tegemised seal ees ootavad. Palju sai rõhutatud pädeva juhtimise olulisus, elukestev õppe, testimise vajadus ja oskus programmeerida olenemata ametist. Äärmiselt oluliseks on elukestev õpe IT valdkonna pideva kiire arengu tõttu. Loota võib, et esmakursuslased võtavad sõnud tõsisemalt, sest rääkimas käisid oma ala spetsialistid, kes omasid märkimisväärset kogemust. Samuti rõhutati kommunikatsiooni ja meeskonnatöö olulisust projektide planeerimisel, analüüsil ja teostamisel. Esinejad olid entusiastlikud ja pea aegu eranditult rääkisid kirglikult, tehes seeläbi teemad huvitavaks ka kuulajaskonnale. Näha oli, et parema esinemisoskusega isikud suutsid ka esmalt igavama teema huvitavaks rääkida. Minu jaoks oli aine silmaringi avardav ja andis märkimisväärselt parema ettekujutuse sellest, millised valdkonnad ja inimesed IT alal eksisteerivad.

Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

5.2.13. Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks .

5.2.13 Kordussooritus tuleb kokkuleppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks .

KKK.9. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” .

KKK.9. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva .

KKK.9. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka !

KKK.9. REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist .

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele :

   • … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
   • … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
   • … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
       mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
       on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab üliõpilane vajaduspõhise õppetoetuse seaduse kohaselt vastama kolmele järgnevale tingimusele: 1. Tudeng peab olema kõrgkooli õppima asunud 2013/2014 õppeaastal; 2. Tudengi perekonna kuusissetulek ühe perekonnaliikme kohta on kuni 329 eurot; 3. Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus. Selleks, et õppetoestust saada peab üliõpilane esitama avalduse riigiportaalis eesti.ee. Vastavalt vajadusele võib avalduse esitamisel vaja esitada lisa dokumente korrigeerimaks perekonna sissetulekuid või õppemahtu. Põhitoetus ja täiendav toetus määratakse vastavalt taotlejate paremusjärjestusele, lähtudes esimese kriteeriumina õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist. Päeva-/õhtuõppe tudengite puhul võetakse õppemahu täitmise arvutamisel aluseks nominaalmaht. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust õppetoetuste taotlemise ja maksmise korra kohaselt.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahenduskäik Esimese semestri lõpuks on tarvis kokku saada minimaalselt 27 EAP-d.
27-21=6 EAP-d
Arvutame arve. 1 EAP = 50 eurot Finantsinfo kohaselt.
Arve 6*50=300 eurot.
Aasta lõpuks on tarvis kokku saada 54 EAP-d.
21+28 = 49 EAP-d.
54-49= 5 EAP-d jääb puudu.
5*50 = 250 eurot
Liidame sellele esimesel semestril puudu jäänud arve.
300+250 = 550
Õppeaasta lõpus tuleb hüvitada siis 6+5=11 EAP-d.

Vastus

Kokku tuleb aasta lõpus hüvitada 11 EAP-d väärtusega 550 eurot.